Noorteorganisatsioonid taotlevad 16-aastastele valimisõigust

Laupäeval, 17. novembril ENLi üldkoosolekul vastu võetud noorte osaluse seisukohtadega taotletakse kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist 16. eluaastani.

ENLi noortepoliitika juhi Gerd Tarandi sõnul on noortele vaja anda enam otsustusõigust kodukoha asjades kaasa rääkimisel. "Võttes arvesse üldisi demograafilisi arenguid on noorte aktiivsem roll ühiskonna kui terviku kujundamisel suisa hädavajalik", lisas Tarand.

Üldkoosolekul võeti vastu ka ühised seisukohad noorte teavitamise ja nõustamise vallas, millega soovitakse koondada maakondlikud noorte
teavitamis- ja nõustamiskeskused ühtse koordineerimise alla.

Üldkoosolek valis ENLi juhatuse liikmeks finantsvaldkonnas Eesti Noorsooprojekti esindaja Ulrika Hurt'i, kes töötab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis.

Haridus- ja teadusministrit noortevaldkonnas nõustavasse Noortepoliitika Nõukogusse valis üldkoosolek Siivi Liiviku noorteorganisatsioonist ELO, Siiri Mikk'i Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Laste- ja Noorteühendusest, Kristjan Pommi Eesti Skautide Ühingust, Küllike Altenbergi Eesti 4H-st ja Priit Lomp'i Rahvaliidu Noortest. Noortepoliitika Nõukogu teeb muuhulgas
haridus- ja teadusministrile ettepaneku üle-riigilistele noorteühendustele aastatoetuse jagamise osas.

ENLi revisjonikomisjoni valiti Eero-Jaak Vaitmaa Tartu Ülikooli Rohuteadlaste Seltsist ning Lianne Ristikivi Eesti Gaidide Liidust.

Lisaks kinnitati ENLi üldkoosolekul organisatsiooni arengueesmärgid 2008.
aastaks ning aasta teemaks noorte osalus.

Täna, 17. novembril Tartu Ülikooli Euroopa Kolledþis toimunud Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) XI üldkoosolekul osales 34 ENLi liikmesorganisatsiooni.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastast tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. Selle peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Alates novembrist 2007 on Eesti Noorteühenduste Liit Euroopa Noortefoorumi liige.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) saavutas Euroopa Noortefoorumi täisliikme staatuse

Laupäeval, 9. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Noortefoorumi (Youth Forum Jeunesse - YFJ) erakorralisel üldkoosolekul valiti ENL foorumi täisliikmeks.

ENL oli seni olnud kaks aastat organisatsiooni kandidaatliige.
Euroopa Noortefoorum on Euroopa tasandi suurim noorte katusorganisatsioon, mille eesmärkideks on toetada noorte osalust ühiskonnas, mõjutada noortepoliitika kujundamist ning propageerida kultuuridevahelist suhtlust ning üksteisest arusaamist. YFJl on üle 90 liikmesorganisatsiooni, ühendades seeläbi kümneid miljoneid noori inimesi - sinna kuuluvad Euroopa riikide noorteühenduste katusorganisatsioonid ja rahvusvahelised noorteorganisatsioonid, s.h. rahvusvahelised erakondade noorteorganisatsioonid. YFJ on Euroopa Komisjoni peamine koostööpartner noortevaldkonnas.

„Eesti Noorteühenduste Liidu ja seeläbi Eesti noorteühenduste jaoks on täisliikme staatuse saavutamine suur samm edasi,” kommenteeris saavutatud edu ENLi juhatuse liige Jaan Urb. Täisliikme staatus annab ENLile võimaluse osaleda kõikides Euroopa Noortefoorumi tegevustes hääleõigusega, mis seni puudus. ENLi liikmesorganisatsioonide jaoks tähendab see senisest suuremaid võimalusi kaasa rääkida noortepoliitika kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, samuti laiemaid võimalusi osalemaks mitmesugustes projektides ja üritustel.

„Eesti noored on Euroopas oodatud ja hinnatud,” kinnitab Euroopa Noortefoorumi üldkoosolekul viibinud Jaan Urb, „seda näitasid arvukad toetussõnavõtud enne ENLi poolt hääletamist.” Euroopa Noortefoorumi täisliikmeks saamise üheks eelduseks on kaheaastane koostöö kandidaatliikme staatuses.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

UNESCO üleilmne noortefoorum Pariisis 12.-13. oktoobril

Koostasin lühikese MEMO, mis kajastab minu arvamusi asja kohta.

Käesoleva memo eesmärgiks on eeskätt anda ülevaade üldistest muljetest, olulised teemad tulevad välja nii Nordic-Baltic bloki Oslo eelkohtumise kokkuvõttest kui ka foorumi lõppraportist (saab olema varsti kättesaadav aadressilt www.unesco.org/youth).

Memo on jagatud kaheks osaks: positiivse ja negatiivse poole kirjeldus ning soovitused nii foorumi korraldajatele kui ka HTMi esindajatele.

Foorumi teemadeks olid haridus ja säästev areng.

Kokku osalesid foorumil 133 riigi esindajad, lisaks vaatlejad, enamik riike olid esindatud kahe osalejaga. Täpsed arvud tulevad välja kaasasolevast lõppraportist, mis esitatakse ministrite kohtumisele.

Foorum oli jagatud kaheks: plenaaristung ja töögrupid.

Kõige positiivsem Eesti jaoks oli Põhja ja Balti riikide tihe koostöö nii foorumile eelneval kui ka järgneval perioodil. Kokku lepiti nii mõnedki konkreetsed suunad ja olulised momendid, mille nimel ühiselt pingutada. Põhiosa nendest võib leida Oslo eelkohtumise kokkuvõttest.

Lisaks suudeti ka foorumi ajal organiseeritud olla, nii et foorumi pearaportöör oli Rootsist, lisaks nii mõnegi töögrupi raportöörid ja juhid kokkulepitult koostööketi riikidest, s.h grupijuht Eestist. Need riigid kajastuvad ka lõppraporti all.

Negatiivsete aspektidena tuleb välja tuua ajapuudus, UNESCO sekretariaadi mõningane nõrkus organiseerimisel, noorte suutmatus kokku leppida põhipunktides, nii et lõppraporti hääletamiseni lõplikult ei jõutudki, vaid delegeeriti lõpliku teksti koostamise õigused drafting committee’le.

Edaspidi tuleb kaaluda foorumi korraldamist kolmepäevasena, mõningate rollide (foorumi president, raportöör, gruppide juhid) valimist enne foorumi toimumist. Oluline oleks ka noortefoorumi korraldamine UNESCO General Conference’iga samaaegselt ja KÕIKIDE noorte esindajate kaasamist rahvuslike delegatsioonide koosseisu. See tuleb muidugi igal riigil endasiseselt kokku leppida.

Täiendavalt võiks koostööbloki riikide hulgas kokku leppida ühe või kahe esindaja saatmise Pariisi (koos rahastamisega) enne foorumi toimumist, et korralduslikule poolele kaasa aidata ja niimoodi ka olulisi küsimusi eelnevalt ette valmistada.

EESTIS tuleb saavutada kokkulepe, kes noorte osalemist UNESCO töös rahastab. Ette on nähtud igast riigist kaks esindajat, küll aga oli sel korral palju tegemist, et ühegi osaleja kulude katteks vahendeid leida. Vaatluse alla tuleb võtta ka regionaalsed noortefoorumid, millest viimasel Küprosel osales Eestis samuti vaid üks osaleja ja seda UNESCO peakorteri toel.
Põhilise vajaduse ja kasuna Eestile ja Eesti noortele tuleb välja tuua ühest küljest rahvusvaheliste kogemuste omandamine, teisest kindlasti maailmamastaabis olemas olemine, mis lisab kaalu ka tervele Eestile, kui noored riiki hästi esindavad. Ära ei tohi kindlasti ka unustada võimalikke koostöömomente riikide (ja regioonide) vahel, millest võivad edasi areneda tihedamad koostöövõimalused nii noortepoliitika valdkonnas kui ka laiemas mastaabis.

Eesti Noorteühenduste Liidul on kasulik koostööd UNESCO suunal jätkata, sest see loob alused laiemaks rahvusvaheliseks koostööks, kui seda pakub Euroopa Noortefoorum. Siinkohal tuleb ära märkida, et ka Euroopa Noortefoorum on The JPC (Joint Programmatic Commission) on the Youth liige. Rohekm informatsiooni: www.unesco.org/ngo/comite/jpc-youth.htm

Erakonna rahvusvahelise suhtluse võlu ja valu

Jaan Urb – Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht
Ulrika Hurt – Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Rahvusvaheliseks suhtluseks loen käesolevas artiklis kogu suhtlemist teiste erakondadega Euroopa Liidu sees ja rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse kuulumist. Euroopa Liidust väljapoole jäävates küsimustes ning globaalsetel teemadel kaasa rääkimisest kõnelen mõnes järgmises kirjatükis.

Kõigepealt, hea lugeja, tahaksin Sult küsida, kas oled nõus, et koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega on hädavajalik ja tähtsam kui koostöö Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide erakondadega? On ju iseenesestmõistetav, et Euroopa Liidu riikide ühisotsused mõjutavad meie igapäevaelu rohkem kui riikidevahelised suhted seda tavaliselt teeksid.

Niisiis – erakonna välissuhted ehk ka rahvusvahelised suhted tuleb jaotada kolme kategooriasse: esimene neist on koostöö Euroopa Liidus teiste sarnaselt mõtlevate erakondade ja katuseorganisatsioonidega võimendamaks Rahvaliidu mõtteid ning suunamaks üle-Euroopalisi poliitikaid, teine on koostöö kõikide ülejäänud katuseorganisatsioonidega saavutamaks kokkuleppeid ning hoidmaks end kursis teiste maailmavaadete arengutega ja läbi koostöö teiste gruppidega suunata otsustusprotsesse Eestile sobivas suunas, kolmas rahvusvaheliste suhete kategooria on suhtlus Euroopa Liitu (veel) mitte kuuluvate riikide erakondadega õppimaks ise midagi uut ning jagamaks neile enda kogemusi.

Keskenduks esimesele

Algusest alustades – üle-Euroopaliselt tegutseb mitu erakondade katuseorganisatsiooni, mis ühendavad sarnaste maailmavaadete ning Euroopa oleviku ja tuleviku osas sarnaselt mõtlevaid erakondi pea kõikidest Euroopa riikidest. Näiteks kõik Europarlamendi saadikud kuuluvad mõnda neist üle-Euroopalistest katuseorganisatsioonidest, suuremat osa Euroopa Komisjoni volinikke võiks siduda mõnega neist ning kõikidel Eesti erakondadel on kuuluvus üle-Euroopalisse katuseorganisatsiooni.

Ka Rahvaliidul on katuseorganisatsioon olemas. Kuid sellest pole senini eriti räägitud ning rahvusvahelist arengut eriti tähtsaks peetud. 2009. aasta suvel toimuvate Europarlamendi valimiste valguses on aga väga oluline hinnata, milliste ideede nimel me Euroopas töötada tahame ning kellega on koostöö viljakas ning edasiviiv.

Praegu on arutluse all küsimus võimalikust välispartneri vahetamisest – siinkohal pöördungi mõttes ka Sinu poole, hea erakonnakaaslane, aitamaks hinnata, kellega Rahvaliit kõige enam sobib. Otsuseid saab venitada ja diskussiooni edasi lükata, kuid minu arvates oleks aeg hakata otsuseid tegema, 2009 jõuab liiga kiirelt kätte!

Euroopa erakondade taustast

Kõik üle-Euroopalised erakonnad – poliitilised katuseorganisatsioonid – on loodud ühtse Euroopa idee elluviimiseks. Aastal 1957 sõlmitud Rooma Leping, mis hiljem viis Euroopa Ühenduse ja nüüdseks 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu sünnile, püüdleb enam ja enam majanduslikult ja sotsiaalselt ühtsema, integreerituma ning võib-olla ka föderaalsema Euroopa suunas.

Föderaalriiki siiski Euroopa Liidust kunagi ei saa, selles osas ei ole ehk õige pidada Euroopa tasandi koostööpartnerluses tähtsaks koostööliine organisatsioonidega, mis vaid rahvusriike väärtustavad. Ükski prantslane ega itaallane ei annaks ära oma riiki, keelt ega rahvust, sõltumata, mis erakonnas ta on.

Sellest tulenevalt on üle-Euroopalisel erakonnamaastikul vaja hinnata, milliste maailmavaadetega me kõige enam sobime, millised prioriteetide seadmised sobivad meie vaadetega enim.

Kõik Euroopa erakonnad töötavad selle nimel, et eurooplastel oleks Euroopas hea elada. Ning eestlased on sama palju eurooplased, kui seda on prantslased või hispaanlased, hollandlased ja sloveenid; meil on ühtses vanas Kreeka-Rooma juurtega kultuuriruumis kordades rohkem ühist, kui ükskõik millisel eurooplasel on näiteks egiptlase, indialase või argentiinlasega. Euroopa identiteet ja euroopalikud (ehk ka kristlikud) väärtused on euroopaliku ühiskonna ja poliitikate aluseks.

Vali endale sobiv

Kõneleksin nüüd alljärgnevalt katuseorganisatsioonidest, millega Rahvaliit võiks koostööd teha. Nende hulgas on kolm suuremat ning ka ERL senine koostööpartner, suhteliselt väike ja minimaalse mõjuga AEN. Lugege ning hinnake, andke meile tagasisidet.

Liberaalid

Erakond ühendab liberaalseid, demokraatlikke ning reformistlikke erakondi sooviga panustada Euroopa Liidu arengusse. Selleks tugevdatakse liberaalseid, demokraatlikke ning reformimeelseid Euroopa liikumisi; töötatakse välja ühiseid seisukohti; teavitatakse ühiskonda ja kaasatakse kodanikke ühise Euroopa demokraatia arendamisesse; toetatakse oma liikmeserakondi Euroopa Parlamendi valimistel; tihendatakse koostööd oma organisatsiooni sees, selle ülemaailmses katusorganisatsioonis ning riiklikes ning Europa parlamendi struktuurides. Tähtis eesmärk on ühiste seisukohtade välja töötamine Euroopa Parlamendi valimisteks.

Sotsiaaldemokraadid

Põhilised ideoloogiat peegeldavad märksõnad on sotsiaaldemokraatia, sotsialism ja leiborism, mida võiks tõlgendada töörahva eest seismisena. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on reformida kapitalismi, kaotamaks ebavõrdsust ühiskonnas läbi demokraatlike protsesside. Parim näide ses valdkonnas on Briti Leiboristlik Partei 1980. aastatel. Tänapäeval lähtutakse läbipõimunud majandusmudelist, mis küll soosib eraettevõtlust, kuid soovitab riikliku tähtsusega ettevõtete jäämist riigi omandisse. Äärmiselt olulisel kohal on haridus-, tervishoiu- ja lastehoolde programmid.

Rahvapartei

Erakond seisab kristliku maailmavaate ning kristlik-demokraatliku ühiskonna ja tihedalt integreeritud (föderaalse) Euroopa Liidu poolt, kus elanikud ning kodanikud on vabad, kuid teavad oma kohustusi ning piiranguid. Organisatsiooni eesmärgiks on oma liikmeserakondade omavahelise koostöö suurendamine saavutamaks ühiste Euroopa tasandi poliitikate ja tegevuste elluviimist; saavutada vaba ja pluralistlik demokraatia, kus austatakse inimõigusi, põhivabadusi ning ühiseid seadusi. Peamiseks põhikirjaliseks eesmärgiks on aga Euroopa ühendamise ning föderaalse integratsiooni kui Euroopa Liidu aluse idee propageerimine.

Alliance for Europe of the Nations

Tegemist on üle-Euroopalise parteiga, mis ühendab natsionalistlikke erakondi. MEPid istuvad Europarlamendis UEN (Union for Europe of the Nations) grupis; põhilised märksõnad on natsionalism (või ka rahvuslus) ja euroskeptitsism. UENi juhtivaks jõuks peetakse Itaalia neonatsistlikust erakonnast arenenud National Alliance’it, mis ainukesena on Euroopa Põhiseadusliku leppe poolt. Kokku kuulub AENi 17 erakonda 17 riigist. Euroskeptitsim ei ole väljaarenenud poliitiline ideoloogia. Sellega seonduvad eeskätt sellised märksõnad, nagu näiteks rahvusriik ja suveräänsus, millest viimast kardavad euroskeptikud Euroopa integratsiooniprotsessis kaduvat.

Väikese ühenduse eelis on kahtlemata asjaolu, et igal liikmel on suhteliselt suur sõnaõigus ja võimalus otsuseid mõjutada. Teisest küljest võib mõjuvõim laiemas perspektiivis kesiseks jääda ning head ideed väikese kandepinna tõttu ellu viimata jääda. Kumba eelistada – olla mutrike suures masinavärgis või tegija väikeses? Lihtsalt üks näide: täna on Euroopa sotsiaaldemokraadid ja rahvapartei omavahel kokku leppinud, et Europarlamendi spiiker valitakse üheks valitsemisperioodiks sotside kandidaatide hulgast ning teiseks rahvaerakonna omade hulgast. Väiksematel ühendustel sõnaõigust praktiliselt ei ole.

Kokkuvõtteks

Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole lugejat kuhugi poole suunata: on võimatu lühikese sõnavõtuga anda edasi kogu informatsiooni, mida selletaoliste otsuste tegemiseks vaja läheb. Küll aga tahan tõstatada mõned küsimused, et tekitada diskussiooni, mis erakonda edasi viiks.

Siin need on: kas Europarlamendi valimiste tulemus mõjutab erakonda kohalikel ja järgmistel Riigikogu valimistel, kas ühe „Eesti asja“ ajaval erakonnal on üldse tarvis sekeldada riigipiiridest välja jäävate küsimustega, kas Rahvaliidul on inimesi ja tahet suuremale areenile läbi murda? Kindlasti on neid küsimusi veel, kuid edasi minemiseks on tarvis kokku leppida, kas üleüldse tahetakse nende teemadega tegeleda või on olulisem jätkata vanaviisi.

Noore inimesena väidan, et muutustega tuleb osata kaasas käia, vajadusel neid endale sobivas suunas mõjutada ning võtta asju nii pragmaatiliselt kui võimalik. Euroopa Liit peaks olema igapäevane tegutsemisvaldkond – on loomulik, et tahetakse mõjutada protsesse riigis, sama eesmärk peaks olema ka Euroopa tasandil. Enne seda, loomulikult, tuleb need eesmärgid sõnastada.

Kas Eesti meediaväljaannetes peaks Euroopa Liidu teemasid kajastama sise- või välisuudiste all? Ehk siis – kas Euroopa Liit on meie jaoks midagi kauget või midagi oma ja võrreldavat?
Ei, ma tegelikult ei taha kelleltki personaalset vastust, vaid pigem õhutada selle teema üle mõtisklema.

Rääkides Euroopa identiteedist, pole see midagi muud, kui iga kodaniku – Euroopa kodaniku
– personaalse identiteedi üks osa, mis aitab mõista Euroopat kui tervikut. Kui meie oleme Eesti kodanikud ja Euroopa kodanikud, siis peaks meil olema ka nägemus, millist Euroopat tahame. Ütle Sina ka see arvamus välja – kasuta selleks netiaadressi http://jaanurb.blogspot.com foorumit või saada e-mail jaan@rahvaliit.ee.

Euroopa Liit peab soodustama noorte osalust

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) arvates peaks Eesti poliitika
Euroopa Liidus keskenduma rohkem noorte osaluse soodustamisele,
vabatahtliku töö propageerimisele ja erinevate liikmesriikide
haridussüsteemide tunnustamisele. ENLi välissuhete juhi Jaan Urbi
sõnul tuleb Euroopa Liidul soodustada noorte osalemist nii liidu enda
kui ka liikmesriikide valitsuste, kohaliku tasandi ja koolielu
otsustes. „Noortelt tuleb arvamust küsida neile sobival viisil“,
rõhutas Urb.

Teiseks tuleb ENLi arvates Euroopa Liidus senisest enam väärtustada
vabatahtlikku tööd ning tunnustada seda teadmiste ja oskuste
omandamise vaatenurgast võrdselt palgatööga. Vabatahtlikuna
töötajatele tuleb tagada sarnased õigused ja sotsiaalsed garantiid kui
on tavatöötajatel.

Kolmanda ettepanekuna esitab ENL erinevate liikmesriikide
haridustasemete tunnustamise põhimõtte. Euroopa Liidul tuleb töötada
selle nimel, et lisaks kõrgharidusele tunnustaksid liikmesriigid ka
teistes riikides omandatud põhi-, kesk- ja kutseharidust ning
mitteformaalset haridust.

Loetletud ettepanekud esitas Eesti Noorteühenduste Liit Riigikantseleile, kommenteerides dokumenti Eesti poliitika Euroopa Liidus.
Eesti Noorteühenduste Liit on noorteorganisatsioonide eestkosteühendus, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteorganisatsiooni.

Avasin Pärnus UBC (Union of the Baltic Cities) noortekonverentsi "Under the Surface"

Distinguished guests, ladies and gentlemen!
Good young people!

I hope you have already gotten to know each other, especially the youth as you came here yesterday and had all evening to do that. And I do hope that you are not too tired;)

Firstly, let me express my pleasure of being here and having an opportunity to say a few words.

Secondly, I am honoured that this event takes place in Pärnu, the most beautiful town in Estonia in my mind. Hereby I also greet you all by the city of Pärnu and especially by the young people living here.

Co-operation, youth voice, youth participation and involvement in decision-making processes – all of them are the issues very often spoken about at almost all levels of the society. But what is still there to be done? Is there anything at all to be done? Why does the youth need so much attention? After all we are just an interest group...

Yet, the Estonian National Youth Council where I also belong to has declared this year the year of participation of young people, launched a big campaign, organised and is still organising different events concerning the opportunities for youngsters to express their thoughts. There has to be something then...

And yes, there is! The answer is simple – we are the future for all the countries, some day we will be in charge and thus it is essential that we learn from the very beginning how to participate, how to change something, how to make our voices heard. After all we want to be good citizens.

More to that, one cannot be alone, „a man is not an island,“ said John Dunne once and today he is even more right. In the conditions of globalising world the mutual understanding and co-operation especially between close regions is of high importance. Thus it is so important that the Baltic Sea Region struggles for even closer co-operation at all levels considering the youth as well. This is the place where we can learn tolerance, being active and take part in decison-making processes without forgetting the fact that we are young and want to have fun, too. So, we need to be even more creative to have all that.

I do hope that I answered the questions raised before – yes, there is much to discuss, yes, we want to participate and yes, we want to co-operate!

I wish you all the best and have fun in Pärnu!

Viie noorteühenduse kogemus ühineb Eesti Noorteühenduste Liidu uueks juhatuseks

Koos koolide ja huviringidega alustavad septembris aktiivset hooaega ka noorteühendused. Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) juhtimise võtab 1. septembril üle uus juhatus koosseisus Maarja

Dahl, Gerd Tarand, Jaan Urb, Tiina-Katrina Kaber ja Christman Roos. Juhatuse liikmete näol ühinevad noorteühenduste eest seismiseks viie organisatsiooni kogemused, milleks on vastavalt AEGEE-Tartu, Noored Sotsiaaldemokraadid, Rahvaliidu Noored, Vabadus: Noorte Liikumine ning Prussakovi nimeline Rattaühing.

"Soovime, et iga noor leiaks endale sobiva viisi oma mõtete väljaütlemiseks ja muutuste algatamiseks oma lähikonnas," ütles liidu juhatuse esimees Maarja Dahl. Noortel on võimalik osaleda keskkonnasäästlikkust toetavates, poliitilistes, erinevate erialade tudengeid ühendavates, religioossetes ning koolitusi korraldavates noorteühendustes, õpilasesindustes, väitlusseltsides ja tuletõrjeühingutes. Lisaks sellele, et noorteühenduse töös osaledes saab midagi reaalselt ära teha, õpitakse tegevuse käigus meeskonnatööoskusi, demokraatia põhimõtteid, läbirääkimiste ja koosolekutepidamise ning projektijuhtimise oskusi," kinnitab Dahl.

Eesti Noorteühenduste Liidu uue juhatuse ees seisab ülesanne kaasata rohkem noori noorteorganisatsioonide töösse, julgustada noori ütlema oma arvamuse oma kodukohta puudutavates küsimustes ning võtma ise initsiatiivi, kui miski vajab nende arvates muutmist või parandamist. Samuti on ENLi eesmärgiks toetada ühenduste sisemist arengut, et noorteorganisatsioonid oleksid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil üha enam tõsiseltvõetavad partnerid.

Eesti Noorteühenduste Liit on katuseorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Uuel postil

Esmaspäevast alustan konsultandina tööd ettevõtte Cumulus Consulting OÜ juures. Saab igatahes põnev olema...

Cumulus tegeleb projektide nõustamise, kirjutamise ja juhtimisega, seda siis peamiselt Euroopa Liidu poolt pakutavate struktuurifondide raames. Tihedalt koostööd tehakse kohalike omavalitsustega, kes moodustavad ka põhilise kliendibaasi.

Et siis teadmiseks - kui on nõu tarvis, teate, kelle poole pöörduda;)

Ettevõtte kodulehekülg: http://www.cumulus.ee/

Noorteorganisatsioon või mitte noorteorganisatsioon?

Noorteorganisatsioon või mitte noorteorganisatsioon?

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt ellu kutsutud osaluskampaania (osale.enl.ee) tõstatab mitmeid osalusega seonduvaid teemasid, s.h kuulumine või mittekuulumine mõnda organisatsiooni. Mõlemal puhul on rida positiivseid ja negatiivseid külgi, mille olemasolust noored teadlikud olema peaksid.

Milline on tavaline noorteorganisatsioon?

Lühikese perioodi jooksul, mil Eesti on taasiseseisev olnud, on kolmas sektor elik mittetulundussektor kõvasti arenenud: registreeritud on palju organisatsioone, mõned neist vägagi kindla spetsiifikaga, töö on muutunud professionaalsemaks. Üks tavaline noorteorganisatsioon ühendab tavajuhul gruppi aktiivseid noori inimesi, kel on pisut vaba aega ning kes soovivad seda arukalt rakendada. Üldjuhul koonduvad ühendusse sarnaste ideedega inimesed, kes viivad ellu mitmesuguseid projekte (näiteks rahvusvahelisi noorsoovahetusi) ja on päris hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Põhiliselt nähakse vaeva lisaressursside leidmisega, sest igapäevaseid tegevuskulusid projekti sisse kirjutada on keeruline. Parimal juhul on palgatud tegevjuht, kes igapäevased asjad korras hoiab.

Miks kuuluda või mitte kuuluda?

Nagu öeldud, on kindla suunitlusega organisatsiooni liikmed küllaltki hästi kursis oma sihtrühma vajadustega ning suudavad sellel tasandil ka nende huve kenasti esindada. Ehk siis võib peamiseks kasuks lugedagi oma liikmete huvide eest seismist ja neile erinevate tegevuste pakkumist. Ülalöeldu kehtib nii väikeste kui ka suurte, samuti katuseorganisatsioonide kohta.

Tegelikult on aga asja tuum oluliselt sügavamal. Läbi organisatsiooni on igal liikmel tahtmise korral võimalik rahuldada oma kuulumis- ja tunnustusvajadust. Ka kõige tavalisem noorte seltskond Viru Keskuses täidab seda funktsiooni; see, mida tehakse (või antud juhul ei tehta) polegi niivõrd oluline, tähtis on olla koos, tunnetada, et keegi pöörab tähelepanu sellele, mida grupi liige teeb. Eriti lahe on, kui mõni tegu teiste heakskiidu pälvib. Rõhutan siinkohal, et kõik need tegevused ei pruugigi üldlevinud ühiskonnanormidele vastuvõetavad olla.

Ühel korralikul noorteorganisatsioonil on aga kindlad reeglid, mille järgi toimitakse ja millised oma liikmetelt korrektset käitumist eeldavad. Ehk siis on organisatsioonil ka kergelt distsiplineeriv roll ühiskonnas.

Loomulikult on aga terve hulk noori, kes ei kuulu ühtegi kokkulepitud alustel toimivasse noorteorganisatsiooni või seltsingusse. Ühest küljest tagab see täieliku sõltumatuse, pole reegleid, mida järgida, teisest küljest on nad aga olulisest informatsioonist ära lõigatud. Ei usu, et nad ilma teatava sunduseta neid tegelikult puudutavat informatsiooni otsiksid.

Poliitika – on see halb?

ENLi osaluskampaania kodulehelt ilmneb, et enamik arvamuseavaldajatest leiab mõnda noorteorganisatsiooni kuulumise positiivse olevat, samas ei näi keegi end poliitilise noorteorganisatsiooniga siduda tahtvat. Mis on siis sellelaadse suunitlusega organisatsioonis nii erinevat?

Enimlevinud arusaam on, et poliitika on räpane, poliitiliste noorteorganisatsioonide esindajad pastakajagajad ning intrigeerijad. Jah, ilmselt nii mõnigi seda on. Siiski ei tohiks kõiki ning kõike ühe vitsaga lüüa – ka kõige apoliitilisemas organisatsioonis leiavad teinekord aset suuremad võimumängud, kui ette kujutada võikski.

Kui jätta kõrvale üks või teine poliitiline ideoloogia, siis tegelevad ju ka poliitilised noorteorganisatsioonid erinevate projektidega, enamikesse põhikirjadesse on sisse kirjutatud punkt, mis seab organisatsiooni üheks eesmärgiks oma liikmetele mitmesuguste tegevuste pakkumise. See, kas ideoloogia ühele või teisele noorele meelepärane on, sõltub juba inimesest endast. Ja pealegi, kui midagi ei meeldi, siis peaks demokraatlikus ühiskonnas ju reegel olema, et piisava hulga teisitimõtlejate puhul on võimalik nii mõndagi muuta ja ümber kirjutada.

Siit jõuamegi ühe või teise organisatsiooni kasutegurini: kui ei meeldi – osale ja muuda!

Noorte osalus – mis see on?

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on käivitanud noorte osaluskampaania „Ütle, kui mõtled”, mille raames on juba toimunud noortele suunatud ettevõtmisi, et tõsta noorte teadlikkust osalusteemadel.

Kampaania osana leidis möödunud pühapäeval Tallinnas Tammsaare pargis aset üritus Noortepäev 2007, mis kandis endas otsest osalussõnumit. Küsitluse teel selgitati välja noorte arvamus tasulise kõrghariduse, rolleriga sõitmisel juhilubade vajalikkuse, välismaale elama kolimise ja palju muu kohta.

Noortepäevale eelnes rahvusvaheline osalusega seotud tahke ja praktilisi väljundeid käsitlev noorteseminar, kus olid koos seitsme riigi noorteliidrid. Kõigepealt püüdsid seminarile kogunenud noored mõistet „noorte osalus” enese jaoks lahti mõtestada, kuivõrd ametlikes dokumentides kirjapandu loob üksnes raamistiku ega seleta täpsemalt, mil moel noored kusagil osaleda saavad.

Noorte osalus – mis see on?

Eesti Noorsootöö Strateegia kohaselt on see noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine. Nagu arvata oligi, tekkis noortel endil definitsioone sama palju, kui oli osalejaid; siiski jäi kõlama läbiv idee: noorte osalus on võimalus kaasa rääkida otsustes, mis neid puudutavad. Ja siit algasidki erinevused riikide vahel! Parimaks näiteks võis pidada Saksamaad, kus noorte küsimus on küllaltki detailselt seadustesse kirja pandud ning noored võivad otsustusprotsessides osaleda juba lasteaias – koos otsustatakse, milliseid mänguasju osta, kuhu ekskursioonile minna. Kõik see loob hea aluse mõistmaks ühiskonnas aset leidvaid sündmusi varasest lapseeast peale. Samas on teised Ida-Euroopa riigid Eestiga noorte osalust puudutavates küsimustes samal noori väga vähe kaasaval tasemel, ka on näiteks katuseorganisatsioonide kitsaskohad võrreldavad.

Eesti võrdlusel üldise rahvusvahelise fooniga tuleb järeldada, et korraldatav osaluskampaania on täpselt õiges kohas. Nimelt on teadlikul noorel (loe: mõnes noorteorganisatsioonis tegutseval noorel) küllaltki suured võimalused kaasa rääkimiseks praktiliselt otsuste tegemise kõikidel tasanditel, küll aga ei tea oma võimalustest niinimetatud tavanoored, lisaks on ka seadusandlikul tasandil puudujääke, mille kõrvaldamiseks tuleb veel vaeva näha. Seminari raames korraldatud tänavaküsitluse raames selguski, et paljud noored ei teadvusta endale veel osaluse võimalikkust ega vajalikkust. Ma ei peagi siinkohal silmas kõikide noorte kuulumist noorteorganisatsiooni, vaid pigem huvitumist ühiskonnas toimuvast ja enesele mitmesuguste osalusvõimaluste teadvustamist.

Osalus algab kodukoha omavalitsusest

Hea on muidugi see, et üldiselt on võetud suund nii maakondlike kui ka kohalike omavalitsuste noorte osaluskogude loomisele. Maakondlikud noortekogud on ametlike dokumentidega sätestatud noortekogud, kohalike omavalitsuste juures toimivad noortevolikogud, heaks näiteks on siinkohal kindlasti Pärnu ja Viljandi. Paraku ei teadvusta paljud noored enda rolli erinevates otsustuskogudes (kaasa arvatud nende otsustuskogude rolli kogukonnas) vajalikul määral ning vanem generatsioon on harjunud ilma noorteta otsuseid langetama. ENLi poolt ellu kutsutud Osaluskampaania üheks eesmärgiks ongi teadvustada noorte osaluse vajalikkust ja koguda ka erinevaid arvamusi, kuidas oleks kõige parem seatud sihte saavutada.

Üldiselt ongi hea meel tõdeda, et Eesti noortel on väärtushinnangud paigas, tööd tuleb noortel ja noorteorganisatsioonidel teha teavitamise ja kaasamise osas, samuti seadusandluses. Ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles Noortepäeva avakõnes, et toetab noortele igakülgsete võimaluste loomist, rääkimaks kaasa neid puudutavates otsustes.

Seetõttu kutsungi siinkohal kõiki noori mõtlema, mil moel nemad osaleda saaksid ja seda ka välja ütlema. Osale – ütle, kui mõtled!

Rohkem infot osaluskampaania kohta: osale.enl.ee

Tulemus- ja teadmuspõhisus

"Sõidab mees autoga maanteel, kui ühtäkki jääb masin seisma ja enam edasi ei liigu. Parandada, loomulikult, mees seda ei oska. Varsti jääb tema kõrval seisma teine auto, kust tuleb välja mees ning pakub oma abi. Katkise auto omanik on rõõmuga nõus! Vaatab siis appitulnud kodanik katkist autot ühest ja teisest küljest, kui järsku annab jalaga korraliku hoobi vastu autot. Auto hakkab tööle. Omanik on rõõmus ja küsib, kui palju ta võlgneb. Teine mees küsib 1000 krooni. Autoomanik on nördinud ja pärib, miks nii palju ühe jalahoobi eest. Teine siis seletabki, et 1 kroon on hoobi eest, kuid 999 krooni selle eest, et ta teadis, kuhu lüüa."

Siit siis ka loo moraal: oluline ei ole, kui palju keegi midagi teeb, vaid see, mida tehakse ning milline tulemus saavutatakse.

ENList

Nagu eelmisest postitusest lugeda võib, valiti mind Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusse välissuhete juhi ametikohale. Siinkohal olgu öeldud, et ENLi juhatus on oma olemuselt pigem strateegiline üksus, mille eesmmärgiks on tegevussuundade seadmine ja strateegiline juhtimine. Siiski on tegemist suure väljakutsega minu jaoks, kuivõrd see avab välissuhtluse maailmas minu jaoks uue lehekülje ning kindlasti aitab tugevdada juba olemasolevaid sidemeid, samuti suurendada kontaktide võrgustikku, millest peaks kasu tõusma nii ENLile kui ka teistele organisatsioonidele, millega seotud olen.

Igatahes teen oma parima, et mulle osutatud usalduskrediiti õigustada;)

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) valis seitsmenda juhatuse

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) valis seitsmenda juhatuse
15. juulil toimunud erakorralisel üldkoosolekul valiti Eesti Noorteühenduste Liidu juhatus 2007/2008 aastaks. Uue juhatuse volitused algavad 1. septembril 2007.
Juhatuse esimehe kohale valiti Maarja Põld, noortepoliitika juhiks Gerd Tarand, välissuhete juhiks Jaan Urb, liikmevaldkonna juhiks sai Tiina-Katrina Kaber ja avalike suhete eest hakkab hoolt kandma Christman Roos.
„Viieaastase ENLi tugevusteks on tunnustatus partnerorganisatsioonide poolt, varasemast suurem eelarve ja palgaline meeskond ning stabiilsus välissuhtluses. Suurimateks väljakutseteks on hetkel liikmesorganisatsioonide aktiivsem kaasamine ENLi tegevustesse ning tuntuse saavutamine avalikkuses” rääkis vastne esimees Maarja Põld. „ENL peaks oma liikmesorganisatsioonidele pakkuma tuntavat lisaväärtust. Selleks tuleb defineerida nii-öelda ENLi teenused ning tagada nende osutamise kvaliteet,” kommenteeris ta organisatsiooni ees seisvaid ülesandeid.
Maarja Põld on osalenud Eesti Noorteühenduste Liidu töös juhatuse liikmena, projektijuhina, koolitajana ja revisjonikomisjoni liikmena. Gerd Tarand on ENLi tegemistes osalenud Noorte Sotsiaaldemokraatide esindajana, käesoleva aasta alguseni kuulus Gerd Tallinna Noorte Nõukokku. Jaan Urb on viimased kaks ja pool aastat juhtinud Rahvaliidu Noori ning olnud ENLiga seotud poliitilise koja kaudu. Tiina-Katrina Kaber kuulub organisatsiooni Vabadus: Noorte Liikumine, ENLi meeskonnas on ta aidanud kaasa erinevate ürituste ja projektide läbiviimisel. Christman Roos kuulub Prussakovi nimelisse Rattaühingusse, Eesti Noorteühenduste Liidu meeskonna jaoks on ta värske tulija.
Eesti Noorteühenduste Liidu erakorraline Üldkoosolek toimus ENLi Suvekoolis, Essu Mõisas. Koosolekul osalesid organisatsiooni liikmesorganisatsioonide esindajad.
ENLi juhatus on ENLi strateegiline juhtimisorgan, mis vastutab organisatsiooni sisemise arengu ning tegevusprioriteetide täitmise eest. Juhatus koordineerib ENLi tööd ja esindab organisatsiooni koostöös Eesti ja rahvusvaheliste partneritega.
Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas

Alustuseks

Tere!
Kõigepealt püüan siin leheküljel kokku võtta kõik oma kunagi avaldatud artiklid ja mõtteavaldused. Kindlasti ei leia ma neid kõiki üles, see on selge, kuid üht-teist minu ja mu tegemiste kohta saab ikka teada.

Kui aega üle jääb, kirjutan jooksvalt oma mõtetest...

Vanapaberi kogumine päästis üle 300 puu

10.-12. maini Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusel „Vanapaber ei ole praht!“ koguti Pärnus ja Pärnumaal 22 658 kg vanapaberit, millega päästeti 324 puud.
Kampaania Pärnumaa koordinaatori, keskkonnateadust õppiva Jaan Urbi sõnade kohaselt on kampaania eesmärk panna inimesi mõtlema, kui palju nad prahti tekitavad ja kuidas saaks oma igapäevaelu elada nii, et loodusvarasid ei raisataks mõttetult.
Hinnanguliselt tekib Eestis 38 000 tonni jääkpaberit aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele. Kui arvestada, et 70 kg vanapaberit jätaks ühe puu kasvama, tähendab prügimäele viidav kogus 383 715 puud ehk rahasse ümberarvutatuna 270 miljonit krooni aastas.
Tulemusega jäi Urb rahule. „Loodame, et lisaks kampaania käigus päästetud 324 puule väheneb mõttetu loodusvarade raiskamine aasta ringi.“
Kampaania raames said avatud kogumispunktidesse vanapaberit tuua kõik kodanikud, kuid toimus ka võistlus, mille võitis Rääma põhikooli võistkond Chetters 4279 kiloga, talle järgnes Spirit (Lõpe põhikool) 4200 ning kolmandana Sign 5 (Koonga põhikool) 2920 kiloga. Võistluse tulemusi saab vaadata Internetist aadressil www.rahvaliit.ee/vanapaber.
Võitja sai auhinnaks kanuumatka, auhindadeks ja eriauhindadeks jagati veel teatripileteid ja T-särke.
Kampaania, mille initsiaatoriks on poliitikahuviliste noorte klubi Rahvaliidu Noored MTÜ, toimus koostöös OÜ Paikrega.
Kampaania sai alguse üle-eelmise aasta Tartu tudengite kevadpäevadel. Sel aastal toimub kampaania veel Tallinnas, Tartus, Viljandis, Haapsalus, Võrus ja Kuressaares.

Vanapaberi kampaania kulgeb tõusvas joones

Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusele “Vanapaber ei ole praht!“ oli eile kella kaheks, kui paberi vastuvõtmine alles algas, toodud 12 500 kilo makulatuuri.
Rahvaliidu Noorte Pärnu esimees Merle Massa ja aseesimees Märt Laur rääkisid, et need kilod toodi esimesel päeval. Eile oli info vanapaberi äraandmise võimalusest palju rohkem levinud ja autod muudkui vurasid Munamäele.
Noored arvasid, et kõige rohkem paberit tuuakse kindlasti täna, kui inimestel on vaba päev. Paberi vastuvõtmine Munamäel algab juba kella 11 ja kestab viieni pärastlõunal.
“On toodud väga erinevaid koguseid 20 kuni 200 kiloni. Meil on võistkonnad ja auhinnad, aga mis auhinnaks on, seda me veel ei ütle,” rääkis Massa.
See vanapaber, mida inimesed toovad, võistkondade arvele ei lähe. “See läheb üldnimekirja, kedagi me vanapaberiga tagasi ei saada, kõik võtame vastu,” selgitas Laur.
“Eestis kogutakse töötlemiseks umbes 12 000 tonni vanapaberit aastas. Hinnanguliselt aga tekib meil makulatuuri 38 000 tonni aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele,” rääkis Rahvaliidu Noorte esimees Jaan Urb.
Kui arvestada, et 70 kilo vanapaberit aitab ühe puu kasvama jätta, siis tähendab prügimäele viidav kogus 385 714 puud, rehkendas ta.

Balti kett arvatavasti Leedust Eestini ei ulatu

Läinud nädala lõpus Leedus Vilniuses hakatuse saanud ideest korraldada Eesti toetuseks 1989. aasta Balti ketiga sarnane massiüritus on Pärnumaal küll kuuldud, aga ei enam.
„Jah, telerist kuulsin, et Leedu tudengid tulid sellise mõttega välja, kuid rohkem ei tea ma sellest tõesti midagi,” tõdes Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tair Anton.
Öeldust johtuvalt ei osanud Anton ka ütelda, kas Pärnus seoses leedulaste algatusega, mis peaks realiseeruma täna keskpäeval, midagi toimub.
MTÜ Rahvaliidu Noored juhatuse esimees Jaan Urb nentis eile, et paraku on suurepärane idee lastud nii-öelda laiale ringile, mistõttu üritusel puuduvad kindlad organisaatorid, rääkimata koordineerimisest.
„Et Tallinnas on massiüritused keelatud, võiks see Pärnus küll toimuda,” pakkus algatust igati toetav Urb. Ometi tunnistas ta, et ehkki oli tunde uurinud, kes ajab Leedu üliõpilaste algatatud asja Pärnus, ei saanudki ta selles selgust. Seepärast ei osanud Urb ütelda, kuidas võiks üritus Pärnus kulgeda.
Eesti piirivalve suhtus täna südapäeval Vilniuse Katedraali väljakul alguse saavasse meeleavaldusse mõistvalt. Kuivõrd selle käigus moodustuv inimkett peaks ideaalis ületama ka Eesti-Läti riigipiiri, märkis Riin Kiik piirivalveameti pressiteenistusest, et piirivalve ei näe vajadust ürituse korraldamisele ei ütelda.
„Eesti piirivalve ei sea takistusi Balti riikide ühtsust näitava ürituse korraldamisel juhul, kui see ei takista kuidagi piiril toimuvat liiklust,” tõdes Kiik. „Samal ajal peaks sellise ürituse korraldamine riigipiiril olema piirivalvega kooskõlastatud.”
Kooskõlastustaotlusi piirivalveametile laekunud ei ole.
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) suhtus osalemisse uues Balti ketis eitavalt, soovitades selle asemel viia valgeid lilli nii eestlaste kui venelaste jaoks tähtsatesse kohtadesse.
„Ühiskonnas lahvatanud lõhede ületamiseks on meil tarvis dialoogi ja ühendavaid tegevusi,” leidis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.

Noorpoliitik nõustus hääle eest sokke nõeluma

Intervjueeris Anniki Leppik

Riigikogu valimistel Pärnu maakonnas kandideerinud 23aastane Rahvaliidu noorte esimees Jaan Urb kogus 187 häält. Et Rahvaliidu valimistulemus oli üle Eesti nigel, võib Urbi promotud tudengipalga idee sisuliselt läbikukkunuks nimetada.

Kogusite valimistel 187 häält, kuidas tulemusega rahule jääte?

See on kahe otsaga asi. Kui võtta Rahvaliidu konteksti, siis võib rahul olla, sest oli neidki, kes minust vähem hääli said. Isiklikult aga eeldasin natukene rohkem, sest olen Pärnus väga paljude asjadega tegelnud ja oma jälje jätnud.

Teie valijad olid ilmselt eelkõige noored inimesed?

Seda küll, kuid kui mõelda poolteist aastat tagasi toimunud kohaliku omavalitsuse valimistele, jagusid minu hääled nii noorte kui vanade vahel. Tean, et paljud naabritädid valisid mind, seega pole välistatud, et ka vanem generatsioon hääletab.

Erakond ei panustanud teie reklaamimisele nii palju kui esinumbritele. Mida tegite selleks, et hääli koguda?

Ei kulutanud jah. Loomulikult olin osa üldisest reklaamikampaaniast. Palju suhtlesin isiklikult inimestega, käisin kohtumistel ja debattidel. Mitu gümnaasiumi korraldas kohtumisi kandidaatidega ja enamasti võtsin neist osa. Peale selle on mul oma kontaktide võrk tugev, see on kõige suurem trump, kui nimi veel ennast ise ei müü.
Kui aktiivsed noored nendel kohtumistel olid, küsisid nad palju neid huvitavate asjade kohta?
Huvi oli kooliti väga erinev. Maakonnas oli olukord pigem passiivne, linnas küsiti rohkem. Aga sellest ei saa järeldusi teha. Kõige rohkem jäi silma Koidula gümnaasium, kust tuli häid ja teravaid küsimusi.

Pärnu Postimehel on e-kiri, kus lubate potentsiaalse valija sokke nõeluda. Oli see osa taktikast?

Jah, see kiri tuleb mulle tuttav ette. Üks kodanik kirjutas, et mitu inimest on tal soovitanud minu poolt hääletada ja pakkunud selle eest Rahvaliidu logoga meeneid. Aga tema neid ei tahtvat, tal oli sokke vaja. Ta arvas, et kui saaks minunimelisi sokke, oleks kõik hästi.
Paraku ma kõiki asju enda nimega pole trükkida lasknud. Et kiri tundus olevat kirjutatud läbi huumoriprisma, vastasin talle samaga. Pakkusin välja, et võin mõni päev tulla ja tema omad ära nõeluda, kui nii suur häda käes on. Kindlasti ei maksa seda vastust tõsiselt võtta, kirja saades naersin ikka tükk aega ja vastasin lihtsalt samaga. Aga arvan, et sellest hoolimata hääletas ta minu poolt, kuigi mürki võtta ei saa.

Tudengipalk oli üks ideesid, millega end noortele reklaamisite. Mis sellest nüüd, kuid Rahvaliidul koalitsiooni asja pole, saab?

Keeruline ennustada. Arvan, et kuna Reformierakond sai valimistel maksimumtulemuse ja nende eesmärk on suunata inimesi oma raha haridusse investeerima, ei ole suurt võimalust, et nad tudengipalka toetaksid.

Valimised on läbi, mida te edasi tegema hakkate?

Kindlasti ei saa te minust Pärnus lahti, tegutsen siinsete noortega edasi. Mõnda aega juhin veel Rahvaliidu noori. Kevadel teeme vanapaberikampaania, mis eelmisel aastal oli päris edukas. Püssi põõsasse ei viska, selleks olen liiga kangekaelne.

Jälle päevad. Talvepäevad!

Pärnus on kohe-kohe lahti minemas juba üheksandat korda toimuvad tudengite talvepäevad. Ilmselgelt on tegemist traditsiooniga, mis pakub südatalvel kolmeks päevaks tegevust nii tudengitele kui teistele noortele. Aga kuidas ja mispärast üldse midagi sellist korraldada?
Arvatavasti tuleb selletaoliste ürituste juuri otsida päris kaugest minevikust, üliõpilasorganisatsioonidest, ühendustest. Ka korporatsioonid on mänginud suurt rolli tudengite igapäevaelu rikastamisel. Õige hoo said suuremad avalikud üritused sisse aga siis, kui tekkisid tudengiesindused, aktiivgrupid.
Ajaga kujunenud traditsioon
Pärnu pole selles suhtes mingi erand, pigem ollakse malli võtnud Tallinna ja eeskätt Tartu tudengiüritustest. Siiski on iga ettevõtmine omanäoline, huvitav ja loomulikult pakub igakülgset meelelahutust.
Tudengipäevade eripäraks Pärnus on nende korraldamine talvel. Tavaliselt on kõige rohkem tudengeid seostatud väikese õlle, hea seltskonna ja murumängudega, võimaluse selleks on andnud nii Tallinna tudengite sügispäevad kui Tartu tudengite kevadpäevad. Pärnul on aga sootuks raskem pähkel pureda: mõelda välja midagi sellist, mis noored tegevuses hoiaks, kuid seda kõige külmemal aastaajal.
Aeg näitab, et sellega on kenasti hakkama saadud, enamgi veel. Iga aastaga on üritused üha rohkem osalejaid ahvatlenud, välja on kujunenud traditsioonid, mida otseselt Pärnuga seostada.
Kõik see sai alguse aastal 1999, kui tekkis idee korraldada midagi, mis näitaks linnarahvale ja miks mitte kogu Eestile, kui vahva on tudengielu Pärnus. Esimeseks julgeks eestvedajaks sai toona Heli Müristaja koos Pärnu kolledži aktiivsemate üliõpilastega. Tähelepanuväärne on asjaolu, et just talvepäevadest kasvas välja Pärnu kolledži üliõpilaste esinduskogu.
Esimesed talvepäevad üllatasid külma ilmaga, puhkpillimängijatel külmusid suud pillide külge kinni, nii et mängimiseks tuli otsida varjualune. Üleüldse võtsid korraldajad endale suure riski, sest millegi uue juurutamine on raske. Pealegi õppis kolledži päevases õppes ainult sadakond üliõpilast.
Alati uued tegijad
Siiski kogus ettevõtmine aasta-aastalt tuure ning mõni aasta tagasi osales avapeol juba 500 inimest. Siinkohal on paslik öelda, et Pärnu tudengite talvepäevad pole jäänud pelgalt kitsa ringkonna meelelahutuseks, vaid on kujunenud tõmbenumbriks üliõpilastele üle Eesti, samuti on üritustele alati oodatud kõik noored.
Märkimisväärne on asjaolu, et igal aastal on tegijate punt suures osas uus, kuigi vanadelt saadakse alati kasulikke näpunäiteid, seda eriti osas, mida kindlasti teha ei tohi. Igal aastal on aga leidunud grupp tublisid tudengeid, kes on nõus suure osa oma vabast ajast kulutama ürituste väljamõtlemiseks, korraldamiseks, projektide kirjutamiseks. Aastast aastasse on kvaliteet paranenud.
Hea on näha, kuidas suudetakse ja tahetakse traditsioone väärtustada (peaaegu legendaarseks on kujunenud pubibuss, kabaree). Sel aastal loodame märgi maha saada autode jäärajasõidu ning rannajalgpalliga – ikkagi suvepealinn ju!
Täpsem kava ilmub lehes nädala pärast, praegu tasuks aga kõigil, kes end vähegi nooruslikuna tunnevad, veebruari teine nädalvahetus tantsu, tralli ja talvemöllu jaoks reserveerida.

Rahvusvahelised konfliktid noorte silme läbi

Pärast 11. septembri juhtumit Ameerikas kerkisid teravalt päevakorda uued konfrontatsioonid kultuuride ja usundite vahel ning need kestavad tänapäevani.
Üsna igapäevaseks on muutunud uudised, kus räägitakse, mitu inimest jälle Iraagi pommiplahvatuses hukkus. Kõige kohutavam asja juures on see, et turvaliste lääneriikide igapäevaelus ei pööratagi sellele enam suuremat tähelepanu, kuid inimesed, noored ja vanad, peavad selles regioonis elama ja hakkama saama. Konfliktipiirkondi on teisigi: Lähis-Idas pole ammu rahu olnud, Kagu-Aasia riigipööretest rääkimata.
Hilissügisel Küprosel toimunud UNESCO Euroopa ja Vahemere maade regiooni noortefoorumil kohtusid 37 selle piirkonna riigi esindajad. Foorumi läbiv teema oli kultuuride ja uskude vahelised dialoogid ning nende võimalik mõju ühiskondadele ja sootsiumidele. Nagu arvata võiski, pöördus gruppide põhitähelepanu just konfliktsele Lähis-Ida sektorile, mille esindajad kohal olid.
Kuulsin üht noormeest rääkimas, kuidas ta kaks päeva järjest sama bussiga koju ei sõida, sest õnn võib pöörduda ja järgmisel päeval võib seesama buss õhku lennata, sest keegi “usuhull” on otsustanud siitilmast lahkuda uskmatuid kaasa võttes. Igal juhul paneb selline olukord oma elu üle sügavalt järele mõtlema.
Töögruppides osaledes ja noortega vesteldes jäi minu jaoks õhku rippuma küsimus, kes on süüdi. Hämmastav oli näha Palestiina neiut koos iisraellasega ühe laua taga istumas ja purukspommitatud Beiruti pilte vaatamas, kusjuures neiu väitis, et tema enda valitsus oli süüdi.
Väga palju räägitakse õiglusest ja selle jaluleseadmisest. Noorte pilgu läbi on aga hoopis olulisem koht rahul. Pole ju vahet, kes kunagi midagi korda saatis, noorele inimesele on tähtis, et ta saaks rahus pere luua ja kasvatada lapsi, kartmata järjekordset sõda või enesetapurünnakut.
Küprosel toimunud noortefoorum tõestas vägagi edukalt, et noortel on võimu ja tahtmist asju muuta, oluline on omavahel senisest rohkem lävida ja aru saada, et erinevused rahvaste vahel ongi head. Needsamad erinevused panevad meid oma kultuuriruumi paremini mõistma, aidates seejuures kaasa arusaamise ja tolerantsi suurenemisele teiste suhtes.
Praegu on inimeste ajalooline mälu see, mis raskusi põhjustab, samuti vahemaadest tingitud eraldatus – noored lihtsalt ei saa nii tihti kokku, kui peaksid. Sestap ongi oluline, et toimunud noortefoorumiga analoogseid üritusi korraldataks veelgi tihedamalt. Eestis on hakatud küll päris hästi aru saama Euroopa Liidu teemadest, ÜRO koos oma institutsioonidega on aga jätkuvalt tume maa. Loodetavasti toimub lähitulevikus pööre ka selles suunas ning Eesti noored mõistavad paremini maailmas toimuvat.