Stardipositsioonil olgu noortel võrdsed võimalused
Oleme olukorras, kus umbes pool üliõpilastest maksab oma hariduse eest. Eesti 68 000 üliõpilasest saab õppetoetusi ligi 10 000, ülejäänud peavad ise toime tulema. Kõrgharidust omandavate noorte olukorda leevendab pisut õppelaen, mis aga ei taga kindlasti täisväärtuslikke elamisvõimalusi, ja võlg tuleb pangale ju hiljem ikkagi tagasi maksta. Võlg on võõra oma! Õppimine kallineb Haridus on enamikus Euroopa riikides avalik hüve. Kui muuta Eestis kogu kõrgharidus tasuliseks, juhtub see, mida püüame vältida: haridus kommertsialiseerub. Haridusest saab justkui erasektori teenus, mida saavad endale lubada üksnes need, kellel endal või kelle vanematel selleks raha on. Muidugi on teinegi võimalus: noor asub õpingute kõrvalt tööle. Selle tulemusena langeb aga oluliselt omandatava hariduse kvaliteet. Kõrge õppemaksu tasumiseks tuleb teha täiskoormusel tööd ja enamasti mitte erialast. Kolmas variant on võtta enda õlule suur õppelaen. Reformierakonna Noortekogu väljapakutav õppelaenu määra kergitam...