Stardipositsioonil olgu noortel võrdsed võimalused

Oleme olukorras, kus umbes pool üliõpilastest maksab oma hariduse eest. Eesti 68 000 üliõpilasest saab õppetoetusi ligi 10 000, ülejäänud peavad ise toime tulema. Kõrgharidust omandavate noorte olukorda leevendab pisut õppelaen, mis aga ei taga kindlasti täisväärtuslikke elamisvõimalusi, ja võlg tuleb pangale ju hiljem ikkagi tagasi maksta. Võlg on võõra oma!
Õppimine kallineb
Haridus on enamikus Euroopa riikides avalik hüve. Kui muuta Eestis kogu kõrgharidus tasuliseks, juhtub see, mida püüame vältida: haridus kommertsialiseerub. Haridusest saab justkui erasektori teenus, mida saavad endale lubada üksnes need, kellel endal või kelle vanematel selleks raha on.
Muidugi on teinegi võimalus: noor asub õpingute kõrvalt tööle. Selle tulemusena langeb aga oluliselt omandatava hariduse kvaliteet. Kõrge õppemaksu tasumiseks tuleb teha täiskoormusel tööd ja enamasti mitte erialast.
Kolmas variant on võtta enda õlule suur õppelaen. Reformierakonna Noortekogu väljapakutav õppelaenu määra kergitamine annaks olukorrale aga väga lühiajalise ja väheefektiivse lahenduse. Intresse tuleb õppuril maksta õpingute ajal ning mida suurem on laenusumma, seda kõrgem intress.
Samuti oleme juba niigi seisus, kus ühiskond on end lõhki laenamas, ja oht, et tulevane noor spetsialist ei jõua laenu tagasi maksta, on väga reaalne. Pealegi võib senise laenumäära suurendamine tuua olukorra, kus juba õppimise ajal on üliõpilane end niivõrd võlgadega koormanud, et ühestki kodulaenust ei saa enam juttugi olla. Põhimõtteliselt on Reformierakonna pakutu tudengitele niisama hea kui hakata emapalga asemel andma emalaenu ja oodata, et lapsed selle tagasi maksaksid.
Tudengipalk on võimalus
Küll aitaks kõrghariduse õigeaegsele omandamisele palju kaasa Rahvaliidu Noorte nõutav tudengipalk. Tudengipalka saaksid kõik riikliku koolitustellimusega ainekavade järgi õppivad üliõpilased (needki, kes õpivad tasulisel kohal) ja seda riikliku koolitustellimuse ulatuses elik senise 10 000 tudengi asemel üle 30 000.
Summadki oleksid suuremad kui praegu: 1000 lisakrooni ülikoolilinnas õppivale tudengile ja veel 1000 väljastpoolt linna üliõpilasele. Eesti üliõpilaskondade liit on öelnud, et nad toetavad iga algatust, mille eesmärk on suurendada kõrgharidusse suunatavaid rahavoogusid, sealhulgas tervitades tudengipalga ideed kui võimalikku lahendust.
Üliõpilased on ammu lootnud erakondadevahelisele haridusteemalisele diskussioonile, milleks just nüüd näib õige aeg olevat. Rahvaliidu Noored loodavad, et arutelu ei keskendu pelgalt poliitiliste sõnumite väljatöötamisele, vaid otsitakse efektiivseimat lahendust, millest saaks tuge kogu Eesti tudengkond.
Üleüldse on olemas kaks kõrghariduse rahastamise mudelit: riigil ning indiviidil põhinev. Ühesõnaga, seisame valiku lävel: kas tasuta või tasuline kõrgharidus? Reformierakonna Noortekogu on tauninud Rahvaliidu Noorte tudengipalga ideed, öeldes, et igaüks peaks ise oma haridusse investeerima ja ainuvõimalik lahendus on õppelaen.
Rahvaliidu Noored on aga veendunud, et riik peab praeguses demograafilises situatsioonis võtma täieliku vastutuse oma noorte hariduse eest.
Just haritud noored on need, kes ühiskonda edasi viivad ja riigile kasu toovad. Rahvaliidu Noorte tudengipalga idee seda ideoloogiat kannabki: kõigil noortel peavad stardipositsioonil olema võrdsed võimalused.