Pärnu(maa) aktiivsemaks ja ühtsemaks

Augusti algul korraldati Jõgevamaal Saarel mitte-eestlaste integratsioonialane suvekool. Osavõtjaid oli ligi 100 viiest Eesti piirkonnast: Ida-Virumaalt, Tartumaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Sihtrühm oli 18-26aastased noored. Projekt toimus Rahvaliidu Noorte ning Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse koostöös.
Suvekoolis arutati noortele olulisi küsimusi ja probleeme Eesti eri piirkondades, tehti grupitööd.
Siinkohal jätaksin käsitlemata teiste piirkondade grupitööde tulemused ning keskenduksin Pärnule, samuti Pärnumaale.
Pärnu probleem peaks vist juba kõigile selge olema: palju kommertslikku tegevust suvel ja suhteliselt kesised vaba aja veetmise võimalused talvel.
Töö tulemusena kerkisid esile ideed, mida on mõistlik laiemalt tutvustada, sest on selge, et mõne inimesega kõike ellu viia ei suuda.
Ühine nimetaja oli Pärnu noorte kaasamine senisest enam linna tegevusse, noorte enda ühistegevuse leidmine ja koordineerimine. Pisut üllatavalt peeti Pärnu kolledžit ja selle tudengite osa ülitähtsaks.
Meeskond ühisürituste tarvis
Praegu on enam-vähem kogu linna noori haarav talvine üritus tudengite talvepäevad. Nii siinkirjutaja kui projektis osalenud noorte arvates jääb sellest väheks. Mida teha? Korraldamaks ühisüritusi, on tarvis meeskonda, kes kõike haldaks: koolide huvijuhid seda teha ei suuda, seda enam, et kõikides koolides neid ei olegi. Siinkohal ongi oluline üliõpilaste roll: igal koolil võiks olla oma tudeng, kes tegelekski vastava kooli õpilastele ürituste korraldamisega.
Üle linna saaks sellest kokku meeskonna, kes tahaks ja suudaks otsad kokku sõlmida ning noortele ühiseid ettevõtmisi korraldada. Loomulikult ei peeta silmas tasuta tööd, juba pisutki ressursse kohalikult omavalitsuselt aitaks suuresti kaasa.
Üliõpilased saaksid hea praktika, teeniksid taskuraha ning linna noorte elu oleks aktiivsem. Üritustest pakuti välja ülelinnalisi (ja miks mitte ülemaakonnalisi) olümpiamänge, enesetäiendamise kursusi, mida võiksid anda tudengid, kasutades selleks kolledži ruume, filmiõhtuid. Kindlasti ei peeta silmas, et kogu aeg midagi toimuks, õppida on samuti tarvis, kuid näiteks koolivaheajad võiksid olla tegevustega täidetud.
Peamine eeldus süsteemi toimimiseks on ühine meeskond.
Napib initsiatiivi
Praegu on olemas tugistruktuurid: õpilasesindused, Pärnu noortekogu, Pärnu(maa) noorte liit, üliõpilaste esinduskogu, aga pole ühendavat lüli.
Siinkirjutaja ei pea silmas uut organisatsiooni, vaid pigem ümarlaua-sugust kogu, mis ideid genereeriks, ülesandeid jagaks, et struktuuride osad neid ellu viiksid. Väga oluline roll on siin juba olemasolevatel üksustel, samuti linnal ja teistel kohalikel omavalitsustel: kohaliku võimu toeta on raske midagi korda saata.
Peale selle on noored väga huvitatud, mis toimub, millised on otsused ning kuidas saaksid nad oma piirkonna arengule kaasa aidata. Olulist rolli mängib noorte võimalus kaasa rääkida: koolis õpilasesinduses, linnas noortekogus. Praegu puudub üksnes initsiatiiv, mis peaks tulema noortelt endalt, vahest isegi kolledžiõpilaste hulgast.
Koostööpartnereid võiks leida nii erasektorist kui juba olemasolevate institutsioonide seast, kas või korraldada midagi koos muusikakooli, Kunstide maja, loodusmaja või veel mõne muu asutusega. Minu küsimus on: miks mitte alustada juba sel sügisel, tulla kokku aktiivsete inimestega ning mõelda, kuidas edasi toimetada?