Erakonna rahvusvahelise suhtluse võlu ja valu

Jaan Urb – Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht
Ulrika Hurt – Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Rahvusvaheliseks suhtluseks loen käesolevas artiklis kogu suhtlemist teiste erakondadega Euroopa Liidu sees ja rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse kuulumist. Euroopa Liidust väljapoole jäävates küsimustes ning globaalsetel teemadel kaasa rääkimisest kõnelen mõnes järgmises kirjatükis.

Kõigepealt, hea lugeja, tahaksin Sult küsida, kas oled nõus, et koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega on hädavajalik ja tähtsam kui koostöö Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide erakondadega? On ju iseenesestmõistetav, et Euroopa Liidu riikide ühisotsused mõjutavad meie igapäevaelu rohkem kui riikidevahelised suhted seda tavaliselt teeksid.

Niisiis – erakonna välissuhted ehk ka rahvusvahelised suhted tuleb jaotada kolme kategooriasse: esimene neist on koostöö Euroopa Liidus teiste sarnaselt mõtlevate erakondade ja katuseorganisatsioonidega võimendamaks Rahvaliidu mõtteid ning suunamaks üle-Euroopalisi poliitikaid, teine on koostöö kõikide ülejäänud katuseorganisatsioonidega saavutamaks kokkuleppeid ning hoidmaks end kursis teiste maailmavaadete arengutega ja läbi koostöö teiste gruppidega suunata otsustusprotsesse Eestile sobivas suunas, kolmas rahvusvaheliste suhete kategooria on suhtlus Euroopa Liitu (veel) mitte kuuluvate riikide erakondadega õppimaks ise midagi uut ning jagamaks neile enda kogemusi.

Keskenduks esimesele

Algusest alustades – üle-Euroopaliselt tegutseb mitu erakondade katuseorganisatsiooni, mis ühendavad sarnaste maailmavaadete ning Euroopa oleviku ja tuleviku osas sarnaselt mõtlevaid erakondi pea kõikidest Euroopa riikidest. Näiteks kõik Europarlamendi saadikud kuuluvad mõnda neist üle-Euroopalistest katuseorganisatsioonidest, suuremat osa Euroopa Komisjoni volinikke võiks siduda mõnega neist ning kõikidel Eesti erakondadel on kuuluvus üle-Euroopalisse katuseorganisatsiooni.

Ka Rahvaliidul on katuseorganisatsioon olemas. Kuid sellest pole senini eriti räägitud ning rahvusvahelist arengut eriti tähtsaks peetud. 2009. aasta suvel toimuvate Europarlamendi valimiste valguses on aga väga oluline hinnata, milliste ideede nimel me Euroopas töötada tahame ning kellega on koostöö viljakas ning edasiviiv.

Praegu on arutluse all küsimus võimalikust välispartneri vahetamisest – siinkohal pöördungi mõttes ka Sinu poole, hea erakonnakaaslane, aitamaks hinnata, kellega Rahvaliit kõige enam sobib. Otsuseid saab venitada ja diskussiooni edasi lükata, kuid minu arvates oleks aeg hakata otsuseid tegema, 2009 jõuab liiga kiirelt kätte!

Euroopa erakondade taustast

Kõik üle-Euroopalised erakonnad – poliitilised katuseorganisatsioonid – on loodud ühtse Euroopa idee elluviimiseks. Aastal 1957 sõlmitud Rooma Leping, mis hiljem viis Euroopa Ühenduse ja nüüdseks 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu sünnile, püüdleb enam ja enam majanduslikult ja sotsiaalselt ühtsema, integreerituma ning võib-olla ka föderaalsema Euroopa suunas.

Föderaalriiki siiski Euroopa Liidust kunagi ei saa, selles osas ei ole ehk õige pidada Euroopa tasandi koostööpartnerluses tähtsaks koostööliine organisatsioonidega, mis vaid rahvusriike väärtustavad. Ükski prantslane ega itaallane ei annaks ära oma riiki, keelt ega rahvust, sõltumata, mis erakonnas ta on.

Sellest tulenevalt on üle-Euroopalisel erakonnamaastikul vaja hinnata, milliste maailmavaadetega me kõige enam sobime, millised prioriteetide seadmised sobivad meie vaadetega enim.

Kõik Euroopa erakonnad töötavad selle nimel, et eurooplastel oleks Euroopas hea elada. Ning eestlased on sama palju eurooplased, kui seda on prantslased või hispaanlased, hollandlased ja sloveenid; meil on ühtses vanas Kreeka-Rooma juurtega kultuuriruumis kordades rohkem ühist, kui ükskõik millisel eurooplasel on näiteks egiptlase, indialase või argentiinlasega. Euroopa identiteet ja euroopalikud (ehk ka kristlikud) väärtused on euroopaliku ühiskonna ja poliitikate aluseks.

Vali endale sobiv

Kõneleksin nüüd alljärgnevalt katuseorganisatsioonidest, millega Rahvaliit võiks koostööd teha. Nende hulgas on kolm suuremat ning ka ERL senine koostööpartner, suhteliselt väike ja minimaalse mõjuga AEN. Lugege ning hinnake, andke meile tagasisidet.

Liberaalid

Erakond ühendab liberaalseid, demokraatlikke ning reformistlikke erakondi sooviga panustada Euroopa Liidu arengusse. Selleks tugevdatakse liberaalseid, demokraatlikke ning reformimeelseid Euroopa liikumisi; töötatakse välja ühiseid seisukohti; teavitatakse ühiskonda ja kaasatakse kodanikke ühise Euroopa demokraatia arendamisesse; toetatakse oma liikmeserakondi Euroopa Parlamendi valimistel; tihendatakse koostööd oma organisatsiooni sees, selle ülemaailmses katusorganisatsioonis ning riiklikes ning Europa parlamendi struktuurides. Tähtis eesmärk on ühiste seisukohtade välja töötamine Euroopa Parlamendi valimisteks.

Sotsiaaldemokraadid

Põhilised ideoloogiat peegeldavad märksõnad on sotsiaaldemokraatia, sotsialism ja leiborism, mida võiks tõlgendada töörahva eest seismisena. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on reformida kapitalismi, kaotamaks ebavõrdsust ühiskonnas läbi demokraatlike protsesside. Parim näide ses valdkonnas on Briti Leiboristlik Partei 1980. aastatel. Tänapäeval lähtutakse läbipõimunud majandusmudelist, mis küll soosib eraettevõtlust, kuid soovitab riikliku tähtsusega ettevõtete jäämist riigi omandisse. Äärmiselt olulisel kohal on haridus-, tervishoiu- ja lastehoolde programmid.

Rahvapartei

Erakond seisab kristliku maailmavaate ning kristlik-demokraatliku ühiskonna ja tihedalt integreeritud (föderaalse) Euroopa Liidu poolt, kus elanikud ning kodanikud on vabad, kuid teavad oma kohustusi ning piiranguid. Organisatsiooni eesmärgiks on oma liikmeserakondade omavahelise koostöö suurendamine saavutamaks ühiste Euroopa tasandi poliitikate ja tegevuste elluviimist; saavutada vaba ja pluralistlik demokraatia, kus austatakse inimõigusi, põhivabadusi ning ühiseid seadusi. Peamiseks põhikirjaliseks eesmärgiks on aga Euroopa ühendamise ning föderaalse integratsiooni kui Euroopa Liidu aluse idee propageerimine.

Alliance for Europe of the Nations

Tegemist on üle-Euroopalise parteiga, mis ühendab natsionalistlikke erakondi. MEPid istuvad Europarlamendis UEN (Union for Europe of the Nations) grupis; põhilised märksõnad on natsionalism (või ka rahvuslus) ja euroskeptitsism. UENi juhtivaks jõuks peetakse Itaalia neonatsistlikust erakonnast arenenud National Alliance’it, mis ainukesena on Euroopa Põhiseadusliku leppe poolt. Kokku kuulub AENi 17 erakonda 17 riigist. Euroskeptitsim ei ole väljaarenenud poliitiline ideoloogia. Sellega seonduvad eeskätt sellised märksõnad, nagu näiteks rahvusriik ja suveräänsus, millest viimast kardavad euroskeptikud Euroopa integratsiooniprotsessis kaduvat.

Väikese ühenduse eelis on kahtlemata asjaolu, et igal liikmel on suhteliselt suur sõnaõigus ja võimalus otsuseid mõjutada. Teisest küljest võib mõjuvõim laiemas perspektiivis kesiseks jääda ning head ideed väikese kandepinna tõttu ellu viimata jääda. Kumba eelistada – olla mutrike suures masinavärgis või tegija väikeses? Lihtsalt üks näide: täna on Euroopa sotsiaaldemokraadid ja rahvapartei omavahel kokku leppinud, et Europarlamendi spiiker valitakse üheks valitsemisperioodiks sotside kandidaatide hulgast ning teiseks rahvaerakonna omade hulgast. Väiksematel ühendustel sõnaõigust praktiliselt ei ole.

Kokkuvõtteks

Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole lugejat kuhugi poole suunata: on võimatu lühikese sõnavõtuga anda edasi kogu informatsiooni, mida selletaoliste otsuste tegemiseks vaja läheb. Küll aga tahan tõstatada mõned küsimused, et tekitada diskussiooni, mis erakonda edasi viiks.

Siin need on: kas Europarlamendi valimiste tulemus mõjutab erakonda kohalikel ja järgmistel Riigikogu valimistel, kas ühe „Eesti asja“ ajaval erakonnal on üldse tarvis sekeldada riigipiiridest välja jäävate küsimustega, kas Rahvaliidul on inimesi ja tahet suuremale areenile läbi murda? Kindlasti on neid küsimusi veel, kuid edasi minemiseks on tarvis kokku leppida, kas üleüldse tahetakse nende teemadega tegeleda või on olulisem jätkata vanaviisi.

Noore inimesena väidan, et muutustega tuleb osata kaasas käia, vajadusel neid endale sobivas suunas mõjutada ning võtta asju nii pragmaatiliselt kui võimalik. Euroopa Liit peaks olema igapäevane tegutsemisvaldkond – on loomulik, et tahetakse mõjutada protsesse riigis, sama eesmärk peaks olema ka Euroopa tasandil. Enne seda, loomulikult, tuleb need eesmärgid sõnastada.

Kas Eesti meediaväljaannetes peaks Euroopa Liidu teemasid kajastama sise- või välisuudiste all? Ehk siis – kas Euroopa Liit on meie jaoks midagi kauget või midagi oma ja võrreldavat?
Ei, ma tegelikult ei taha kelleltki personaalset vastust, vaid pigem õhutada selle teema üle mõtisklema.

Rääkides Euroopa identiteedist, pole see midagi muud, kui iga kodaniku – Euroopa kodaniku
– personaalse identiteedi üks osa, mis aitab mõista Euroopat kui tervikut. Kui meie oleme Eesti kodanikud ja Euroopa kodanikud, siis peaks meil olema ka nägemus, millist Euroopat tahame. Ütle Sina ka see arvamus välja – kasuta selleks netiaadressi http://jaanurb.blogspot.com foorumit või saada e-mail jaan@rahvaliit.ee.