Õppimine on tudengi töö, mille eest tuleks palka maksta

Eesti riigis on põhi- ja keskkoolis õppivatele noortele asjalood paranenud: riik maksab suures osas kinni toitlustuskulud, räägitakse töövihikute ostu toetamisest, samuti on aktuaalseks muutunud ühe huviringi tagamine õpilasele. Kõik see on õige ning peabki nii olema, aga küllaldaselt tähelepanu pole pööratud üliõpilastele, kelle olukord on pisut teistsugune.
Tõelise paugu paneb lapsevanema rahakotile keskkoolilõpetamine, sest üleval tuleb hakata pidama kodunt eemal elavat noort inimest, kes pürib kõrg- või kutsehariduse poole.
Toetus kergendab õppimist
Õnnelikud on need, kellele ülikooliastumine ei tähenda elukohavahetust, samal ajal on tudeng juba täiskasvanud inimene, kes soovib oma elu alustada. Ja siit algavadki probleemid: ainuüksi ühikakoht maksab umbes 1000 krooni kuus.
Reaalselt tähendab see maa- ja linnalaste vahelist äärmist ebavõrdsust kõrghariduse omandamisel või töö kõrvalt õppimise korral (kui töökoht leitakse), õpiaastate venimist ning kindlasti kvaliteedi langust.
Praegu makstakse õppetoetust pingerea alusel umbes 10 000 üliõpilasele, see moodustab 30 protsenti riikliku koolitustellimuse mahust, kusjuures 800 krooni saab ülikoolilinnast ja 1200 krooni kaugemalt pärit tudeng. Rahvaliidu Noorte arvates on seda kaugelt vähe, sestap ongi riigikogu Rahvaliidu fraktsioon eesotsas Jaak Allikuga välja töötanud tudengipalga kontseptsiooni. Miks just palk?
Õppimine on tudengile töö ja töötegemise eest makstakse üldjuhul palka. Tudengipalga peamine idee on muuta õppetoetused stipendiumi staatusest üliõpilaste reaalseks õppimise toetuseks, mida saavad kõik, kes nominaalajaga suudavad õppekava läbida.
Praegu on Eesti Vabariigis 68 287 üliõpilast, kellest riikliku koolitustellimuse kohal on 31 386 (46 protsenti) ning riikliku koolitustellimuse välisel kohal 36 901 (54 protsenti). Rahvaliidu ettepaneku kohaselt peaksid tudengipalka saama kõik õppurid, kes õpivad õppekava järgi (kõrg- või kutsehariduskoolides), millel on riiklik koolitustellimus ning mille on akrediteerinud rahvusvaheline komisjon.
Sisuliselt tähendaks see praegusega võrreldes pea kolmekordset toetuse saajate hulga kasvu ehk seniste numbrite alusel 31 386 tudengit. Tudengipalka võiksid analoogselt toimivale süsteemile taotleda kõik üliõpilased, needki, kes maksavad oma õpingute eest ise. Kokku tuleks võimalike taotlejate arvuks 60 902 (välja jääksid 7385 üliõpilast, kes õpivad koolides, millel puudub riiklik koolitustellimus).
Idee idaneb
Nagu praegunegi süsteem eristab linnades ja väljaspool linnu elavaid üliõpilasi, jääks tudengipalga arvestamisel vahe sisse. Ülikoolilinnast pärit tudengid saaksid iga kuu 1000 krooni ning väljastpoolt pärit 2000 krooni. Magistriõppes oleksid need arvud vastavalt 2000 ja 3000 krooni kuus ehk Eesti riigi miinimumpalk.
Siinkohal tuleb tähele panna, et tegemist on praegu välja pakutud numbritega, mis ei pruugi samaks jääda. Praegu kulub riigil õppetoetusteks koos õppelaenuga ligikaudu 229 miljonit krooni. Tudengipalga rakendamine läheks riigile esialgsete arvutuste kohaselt maksma 450 miljonit krooni.
Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik koos Rahvaliidu Noortega on tudengipalga teemadel kohtunud Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) esindajatega, kelle sõnutsi EÜL toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on suunata lisavahendeid tudengite toetuseks, sest see kergendab tunduvalt noorte ligipääsu kõrgharidusele.
Veel on vara lõplikke seisukohti kujundada, kuid selge on, et Rahvaliit arendab tudengipalga ideed, võttes kindlasti arvesse tudengiesindajate arvamusi.