Jaan Urb

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) pidas laupäeval Tartus 13. üldkoosolekut, kus üldkogu otsusega võeti vastu 2009. aasta teema, milleks sai ühiskondlik aktiivsus. Ühtlasi lepiti kokku ka põhikirja muudatuses, mille kohaselt muutub juhatuse liikmete mandaat kaheaastaseks alates järgmisest valitsemisperioodist. Ühiskondliku aktiivsuse teema keskendub valimisaktiivsusele ja julgustab noori astuma noorteühendustesse, et tulemuslikumalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. ENLi tegevused järgmisel aastal õhutavad ka omaalgatust ning jätkavad noortele erinevate aktiivsete osalusviiside tutvustamist. Põhikirja muudatuse teel soovitakse tõsta katusorganisatsiooni pädevust ning vältida olukorda, kus liiga kiiresti vahetuvad inimesed kulutavad pika aja töösse sisselamisele, mis jätab arendustegevuseks liiga vähe aega. ”Soovime muutuda üha enam kompetentsikeskuseks ja mitte ainult esindada, vaid ka nõustada noorteühendustesse kuuluvaid noori,” põhjendas otsust juhatuse esimees Olger Tali. Hüvasti noorus! Har...

Käesolev mõtteavaldus on kantud ühest küljest ideedest, mis on viimase aasta jooksul Euroopa noortepoliitika maastikul tõusetunud, teisest praktilisest vajadusest näha noortepoliitikat laiapõhjalisemalt kui ühe või teise ministeeriumi kitsa vastutusvaldkonnana. Artikli eesmärgiks on selgitada noortepoliitika olemust ning vaadelda, milliseks võiks kujuneda noortepoliitika alane koostööraamistik tulevikus. Noortepoliitika alused Esmalt tuleb rääkida noortepoliitika olemusest ja püüda mõista, miks on see olulisem teemavaldkond kui näiteks mõne huvi- või survegrupi tegutsemine Euroopa Liidu institutsioonide (peamiselt küll Komisjoni) juures. Oma olemuselt on noortepoliitika äärmiselt lai mõiste, kätkedes endas nii haridust, tööhõivet, tervist, sotsiaaliat, kultuuri, keskkonda, pere- ja eluasemepoliitikat. Peamine, miks antud teema enam ja enam aktuaalseks muutunud, on vananev ühiskond, seda nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Nendes tingimustes suurenevad ootused nooremaealistele; see tä...