Balti kett arvatavasti Leedust Eestini ei ulatu

Läinud nädala lõpus Leedus Vilniuses hakatuse saanud ideest korraldada Eesti toetuseks 1989. aasta Balti ketiga sarnane massiüritus on Pärnumaal küll kuuldud, aga ei enam.
„Jah, telerist kuulsin, et Leedu tudengid tulid sellise mõttega välja, kuid rohkem ei tea ma sellest tõesti midagi,” tõdes Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tair Anton.
Öeldust johtuvalt ei osanud Anton ka ütelda, kas Pärnus seoses leedulaste algatusega, mis peaks realiseeruma täna keskpäeval, midagi toimub.
MTÜ Rahvaliidu Noored juhatuse esimees Jaan Urb nentis eile, et paraku on suurepärane idee lastud nii-öelda laiale ringile, mistõttu üritusel puuduvad kindlad organisaatorid, rääkimata koordineerimisest.
„Et Tallinnas on massiüritused keelatud, võiks see Pärnus küll toimuda,” pakkus algatust igati toetav Urb. Ometi tunnistas ta, et ehkki oli tunde uurinud, kes ajab Leedu üliõpilaste algatatud asja Pärnus, ei saanudki ta selles selgust. Seepärast ei osanud Urb ütelda, kuidas võiks üritus Pärnus kulgeda.
Eesti piirivalve suhtus täna südapäeval Vilniuse Katedraali väljakul alguse saavasse meeleavaldusse mõistvalt. Kuivõrd selle käigus moodustuv inimkett peaks ideaalis ületama ka Eesti-Läti riigipiiri, märkis Riin Kiik piirivalveameti pressiteenistusest, et piirivalve ei näe vajadust ürituse korraldamisele ei ütelda.
„Eesti piirivalve ei sea takistusi Balti riikide ühtsust näitava ürituse korraldamisel juhul, kui see ei takista kuidagi piiril toimuvat liiklust,” tõdes Kiik. „Samal ajal peaks sellise ürituse korraldamine riigipiiril olema piirivalvega kooskõlastatud.”
Kooskõlastustaotlusi piirivalveametile laekunud ei ole.
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) suhtus osalemisse uues Balti ketis eitavalt, soovitades selle asemel viia valgeid lilli nii eestlaste kui venelaste jaoks tähtsatesse kohtadesse.
„Ühiskonnas lahvatanud lõhede ületamiseks on meil tarvis dialoogi ja ühendavaid tegevusi,” leidis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.