Noorpoliitik nõustus hääle eest sokke nõeluma

Intervjueeris Anniki Leppik

Riigikogu valimistel Pärnu maakonnas kandideerinud 23aastane Rahvaliidu noorte esimees Jaan Urb kogus 187 häält. Et Rahvaliidu valimistulemus oli üle Eesti nigel, võib Urbi promotud tudengipalga idee sisuliselt läbikukkunuks nimetada.

Kogusite valimistel 187 häält, kuidas tulemusega rahule jääte?

See on kahe otsaga asi. Kui võtta Rahvaliidu konteksti, siis võib rahul olla, sest oli neidki, kes minust vähem hääli said. Isiklikult aga eeldasin natukene rohkem, sest olen Pärnus väga paljude asjadega tegelnud ja oma jälje jätnud.

Teie valijad olid ilmselt eelkõige noored inimesed?

Seda küll, kuid kui mõelda poolteist aastat tagasi toimunud kohaliku omavalitsuse valimistele, jagusid minu hääled nii noorte kui vanade vahel. Tean, et paljud naabritädid valisid mind, seega pole välistatud, et ka vanem generatsioon hääletab.

Erakond ei panustanud teie reklaamimisele nii palju kui esinumbritele. Mida tegite selleks, et hääli koguda?

Ei kulutanud jah. Loomulikult olin osa üldisest reklaamikampaaniast. Palju suhtlesin isiklikult inimestega, käisin kohtumistel ja debattidel. Mitu gümnaasiumi korraldas kohtumisi kandidaatidega ja enamasti võtsin neist osa. Peale selle on mul oma kontaktide võrk tugev, see on kõige suurem trump, kui nimi veel ennast ise ei müü.
Kui aktiivsed noored nendel kohtumistel olid, küsisid nad palju neid huvitavate asjade kohta?
Huvi oli kooliti väga erinev. Maakonnas oli olukord pigem passiivne, linnas küsiti rohkem. Aga sellest ei saa järeldusi teha. Kõige rohkem jäi silma Koidula gümnaasium, kust tuli häid ja teravaid küsimusi.

Pärnu Postimehel on e-kiri, kus lubate potentsiaalse valija sokke nõeluda. Oli see osa taktikast?

Jah, see kiri tuleb mulle tuttav ette. Üks kodanik kirjutas, et mitu inimest on tal soovitanud minu poolt hääletada ja pakkunud selle eest Rahvaliidu logoga meeneid. Aga tema neid ei tahtvat, tal oli sokke vaja. Ta arvas, et kui saaks minunimelisi sokke, oleks kõik hästi.
Paraku ma kõiki asju enda nimega pole trükkida lasknud. Et kiri tundus olevat kirjutatud läbi huumoriprisma, vastasin talle samaga. Pakkusin välja, et võin mõni päev tulla ja tema omad ära nõeluda, kui nii suur häda käes on. Kindlasti ei maksa seda vastust tõsiselt võtta, kirja saades naersin ikka tükk aega ja vastasin lihtsalt samaga. Aga arvan, et sellest hoolimata hääletas ta minu poolt, kuigi mürki võtta ei saa.

Tudengipalk oli üks ideesid, millega end noortele reklaamisite. Mis sellest nüüd, kuid Rahvaliidul koalitsiooni asja pole, saab?

Keeruline ennustada. Arvan, et kuna Reformierakond sai valimistel maksimumtulemuse ja nende eesmärk on suunata inimesi oma raha haridusse investeerima, ei ole suurt võimalust, et nad tudengipalka toetaksid.

Valimised on läbi, mida te edasi tegema hakkate?

Kindlasti ei saa te minust Pärnus lahti, tegutsen siinsete noortega edasi. Mõnda aega juhin veel Rahvaliidu noori. Kevadel teeme vanapaberikampaania, mis eelmisel aastal oli päris edukas. Püssi põõsasse ei viska, selleks olen liiga kangekaelne.