Valmis ELi uuenenud noortevaldkonna koostööraamistik 2010-2018

27. novembril võeti vastu Euroopa Liidu uuenenud noortevaldkonna koostööraamistik aastateks 2010-2018. Uus koostööraamistik sätestab üldised eesmärgid, prioriteedid, töömeetodid ning kontrollmehhanismid noortevaldkonnas. Dokument astub suure sammu edasi lõimitud noortepoliitika suunas ja toetab valdkondadevahelist koostööd noortepoliitikas. Sellega loodetakse pöörata senisest tulemuslikumalt tähelepanu noorte arengule ning panustada Euroopa stabiilsusesse ja jätkusuutlikkusse hoolimata praegustest majandusraskustest. Koostööraamistiku eesmärgid on luua noortele rohkem võrdseid võimalusi haridus- ja tööturumaastikul ning teha noortest inimestest aktiivsed ühiskonnaelus kaasategevad ja -rääkivad kodanikud.

“Oleme 9 aastat oodanud hästi töötavat süsteemi, mis kindlustaks noorte osalemise poliitiliste otsuste tegemisel ning innustaks neid jälgima, et noortepoliitika tõepoolest täidab noorte vajadusi,” kommenteeris Euroopa Noortefoorumi president Tine Radinja.

Euroopa Noortefoorumi pressiteatega on võimalik tutvuda aadressil http://www.youthforum.org/en/renewed_youth_framework.

UNESCO Youth Forum – vajalik ning kasulik

Oktoobri algul toimus Pariisis järjekordne UNESCO Noortefoorum, mis kandis järjekorranumbrit 6. Foorum on osa UNESCO Peaassambleest, mille järeldused edastatakse riikide delegatsioonidele, kuid mis ei oma siduvat tähendust. Seekordse ürituse läbivaks teemaks oli noored ning majanduskriis, täiendavalt käsitleti sektoriteülese teemana noorte osalust. Eesti noori esindas Eesti Noorteühenduste Liidu endine aseesimees ja välissuhete juht Jaan Urb.

Olles osalenud ka kaks aastat tagasi toimunud foorumil, on hea võrrelda sarnasusi ning erinevusi. Kahtlemata tuleb positiivse külje pealt välja tuua seekordne läbimõeldum korraldus (üritust juhtisid selleks väljaõppe saanud moderaatorid), veelgi enam – plenaaristung suutis sel korral ka resolutsiooni vastu võtta (arvestades, et eelmisel korral jäi see ajanappuse tõttu tegemata). Seega võib foorumit üldkokkuvõttes kordaläinuks lugeda.

Siinkirjutaja on veendunud, et ürituste nagu ka noortefoorumi korraldamine on väga hea algatus, kuna see võimaldab kokku tulla noortel üle kogu maailma, vahetada mõtteid ja rääkida omavahel erinevate regioonide olukorrast. Omaette küsimus on muidugi nende lõppjäreldused, mis reeglina ei too kaasa kohustust ühelegi liikmesriigile. Aga see selleks...

Küll aga tuleb tõdeda, et noortefoorumi suurim väärtus peitub siiski mitte niivõrd plenaaristungites (või ka töögruppides), vaid pigem lõuna- ning õhtusöökide ajal toimuvates mitteformaalsetes diskussioonides, mille käigus ollakse märksa avameelsemad. Parimad projektiideed formuleeruvad just nimelt selliste vestluste baasilt. Samuti on rõõm tõdeda, et Eesti teeb jätkuvalt tihedalt koostööd Põhjamaadega; ka on meie nägemused teemade lõikes küllalt sarnased. Kurb on vaid asjaolu, et teised Balti riigid ei suutnud ühtegi noorte esindajat Pariisi saata.

Ilmselgelt on ka riikide lõikes arusaamad UNESCO rollist erinevad. Euroopas nähakse rahvuslikel komisjonidel eelkõige nõustavat funktsiooni, nn kolmandates riikides on tegemist aga pigem täidesaatvate kehanditega (loomulikult tuleneb erinevus ka asjaolust, et paljude riikide jaoks ongi UNESCO üheks olulisimaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, samas kui eurooplastel on olemas ligipääs nii Euroopa Nõukogule kui ka Euroopa Liidule, nii mõnelgi koguni mõlemale).

Pöördudes tagasi aga noorte osaluse temaatika juurde – UNESCO Noortefoorum soodustab kahtlemata mitmedimensioonilise diskussiooni teket, seega soovitan kindlasti sellistel üritustel osalemist.

Vastuvõetud resolutsiooni täistekst on leitav aadressilt http://portal.unesco.org/shs/en/ev.php-URL_ID=12903&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html.

Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi Valimisliit

Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi valimisliit, mis kogus 35,6% hääletamas käinute toetuse. Toomas Kivimägi valimisliit kogus 7035 häält, mis annab 33kohalises volikogus 14 kohta.

• Keskerakond kogus 4314 häält (8 kohta).
• Reformierakond kogu 2807 häält (5 kohta).
• IRL kogus 2457 häält (4 kohta).
• Sotsiaaldemoktraatlik erakond on kogunud 1309 häält (2 kohta).
• Teised erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid volikogusse ei pääse.

Valimisliit Aus Pärnu kogus 740 häält, üksikkandidaat Koit Pikaro 361 häält, Eesti Iseseisvuspartei 289 häält, Rohelised 182 häält, valimisliit Uus Õiglane Jõud 104 häält, valimisliit mayor.merilaine.ee 99 häält ja üksikkandisaat Andro Roos 24 häält.

Pärnu linnas käis valimas 19 783 inimest.

5 protsendi künnis, millega valimistel kandideerinud nimekiri volikogusse pääses oli 986,05.

Teie toetasite, meie vastutame:)

Jaan Urb – pedant küll, aga maailmaparandaja

Niimoodi kirjutas minust Meelika Jürisaar, Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist:)

See, kes valib Jaan Urbi, valib analüüsihullu pedandi, kes pole aga teps mitte ebameeldiv kolleeg või ametnik, vaid inimene, kellega saab rääkida ja kelles on ka piisavalt empaatiat ning tahet asju paremaks muuta.

Kuigi ta võib end unustada mobiiltelefoni poleerima, võib ta samamoodi une arvelt tööd rügada ja selle eest rahus mitte raha küsida. Inimene, kes teeb asju missioonist ja kummalisel kombel teab mitmetest asjadest oma vanuse kohta liiga palju. Ta ei karda ka välja öelda seda , mis mõne inimese võib-olla veidi ärevaks teeb, aga põhjuseta, sest kokkuvõttes me teame ju, et ta on hea valik. Ta näeb hea välja, tal on huumorisoont ja samas on Jaan vastutustundlik endale võetud kohustuste osas. Mida lubab, teeb ära. Ja kui teeb, siis murdude ja komade täpsusega, joondades isegi asutusesisesed draft dokumendid ilusasti Word’is ühele joonele.

Pärnu – Põhjamaade pärl!

Pärnu on kadestamisväärsel geograafilisel asukohal. Pärnul on väga tugev majandus-, kultuuri- ja spordipotentsiaal. Pärnu on jõuline turismimagnet - tervise ja puhkemajanduse paradiis. See on linn, kus ja ei kusagil mujal ma tahan elada!

Paraku on viimasel neljal aastal suur osa meie ajaloolisest, looduslikust ja kultuurilisest potentsiaalist jäänud kasutamata. Veelgi enam - seda rikkust on lõhutud. Pärl on tuhmunud.

Me ei saa ega tohi sellega leppida. Meie, aga veelgi enam meie laste ja lastelaste pärast. See on põhjus, miks sündis Toomas Kivimägi Valimisliit. Me ei ole rahul vastutustundetu ja mittejätkusuutliku linnavalitsemisega. Me ei lepi linnarahva raha tuulde loopimisega. Me soovime muutusi.

18. oktoober annabki vastuse küsimusele: kas pärnakad soovivad olla Viisitamme või Kivimägi „nägu”. Kõigile, kes pole rahul senise linnajuhtimisega ning kes soovivad muutusi, on vaid üks palve – tulge valima!

Teie toetate, meie vastutame!

Novembris võetakse vastu uus Euroopa Liidu noortevaldkonna koostööraamistik

Käesoleva aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja uue noortele suunatud strateegia, mis kannab nimetust “ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine (jõustamine)”. Tegemist on kõiki liikmesriike hõlmava raamistikuga, mis sätestab peamised noorte valdkonna prioriteedid järgmiseks kaheksaks aastaks.

Uut koostööraamistikku on tarvis, kuna eelmine periood lõpeb 2009. aastaga ja valdkonnas on toimunud rida arenguid, millele üldised poliitikad vastama peavad. Samas on noored jätkuvalt grupiks, mille hulgas on tööpuudus kaks korda sama kõrge kui teistes ning nende osakaal näitab langustendentsi; aastaks 2050 prognoositakse, et see kukub 15,3 protsendile kogu ELi elanikkonnast (praegu on see ligikaudu 19,3%).

Eeldatavalt keskendub uus koostööraamistik valdkondadele, milleks on haridus, tööhõive ja ettevõtlikkus, tervis, osalus ning vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja noored maailmas. Lõplikku loetelu ei ole käesoleval hetkel võimalik tuua, kuna Euroopa Liidu Nõukogu võtab dokumendi resolutsiooni vormis vastu alles novembri lõpus.

12. – 14. septembril toimus Rootsis ELi eesistujamaa noorteüritus, mille peamiseks eesmärgiks oligi arutada Komisjoni ettepanekut noorsoostrateegia osas. ENLi poolt osalesid üritusel esimees Ott Heidmets, välissuhete juht Pille-Riin Raudsepp ning endine ENLi aseesimees Jaan Urb. Töötubades arutati koos ametnikega valdkondi, millele tuleks enam tähelepanu pöörata.

“Väljapakutud uus raamistik on kahtlemata eelmisest märgatavalt ambitsioonikam, samas aga on noorsootöö roll jäänud ebaselgeks, pole kindel, kuidas toimub strateegia elluviimine, kuna konkreetseid indikaatoreid ei ole välja toodud ning mis on ehk kõige olulisem – puudujääke on jätkuvalt noortevaldkonna käsitlemisel horisontaalsena,” kommenteeris Jaan Urb.

“Noored ei ole omaette valdkond, sest otsused, mis langetatakse näiteks sotsiaalvaldkonnas, puudutavad ju noori kõige otsesemalt. Seega tuleks võimalikku mõju noortele arvesse võtta (ja arvamust küsida!) peaaegu kõigis valdkondades,” lisas Urb.

Koostööraamistik on tähtis, kuna see sätestab olulisel määral järgneva kaheksa aasta noortevaldkonna suundumused kõikides ELi liikmesriikides. Materjalide ning kokkuvõtetega on võimalik tutvuda veebiaadressil www.se2009.eu/youth.

KOV valimised Pärnus

Otsustasin ka sel korral kohalikel valimistel kandideerida. Avapauk on antud, Pärnu Postimees kirjutab meie valimisliidust üsnagi põhjalikult.

Täna Pärnu linna valimiskomisjonile kandidaatide nimekirja esitanud Toomas Kivimägi valimisliit tahab pakkuda senisele linnajuhtimisele selget, parteidistsipliiniga mitte seotud alternatiivi, nende peamiseks ohuks on liiga suur hulk sogases vees kalapüüdjaid.

Kivimägi tuules on end valimisteks registreerinud veel kolm valimisliitu, millest üks võitleb Pärnu Euroopa surfipealinnaks saamise eest. “Meie poolt hääletades ei lähe valija hääl kaduma, mis väiksemate valimisliitude puhul võib juhtuda,” ütles nimekirjas kolmandal kohal olev Port Artur Halduse tegevjuht Romek Kosenkranius.

Valimisvõidu korral on Kosenkranius valmis Port Arturi palgalt ära tulema ja linna juhtimisele pühenduma. “Kindlasti on meie seas veelgi selliseid, kes ainult ei räägi, vaid on valmis tegutsema,” lausus aastaid linnavalitsuse avalike suhete juhina töötanud Kosenkranius.

Pea veerand Kivimägi nimekirjas kandideerijatest kuuluvad mõnda erakonda. Cardo Remmel, Erni Metsal ja Jaan Urb on rahvaliitlased, Mark Soosaar ja Garri Raagmaa sotsiaaldemokraadid, Eiki Eriste IRLi ja Eino-Jüri Laarmann roheliste erakonna liige.

“Pärnus on Eesti Vabariigi seadused lakanud toimimast. Ainus inimene, kes suudab vastasjõudusid koondada, on 16 aastat Pärnu maakonda juhtinud Toomas Kivimägi. Neid tegusid on nii palju, kus ta on asunud riigi huvisid kaitsma ja edu saavutanud,” vastas Soosaar küsimusele, miks ta kandideerib Kivimägi, mitte sotside nimekirjas.

Soosaar ütles, et Pärnus võiks võimul olla sotside, IRLi, Reformierakonna ja Kivimägi valimisliidu koalitsioon. “See oleks väga ilus meeskond olukorras, kus IRL ja Reformierakond on end värskendanud. Annely Akkermann ja Jane Mets on kaks väga võimekat omavalitsusjuhti,” kõneles Soosaar.

Nelikliidu võimalikkusele viitas ka Kosenkranius, kes ütles, et kindlasti ei ole Viisitamm nende peamine liitlane.

Valimisliidu volikogu esimehe kandidaat on Remmel, kes Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu linnavalitsuses töötas rahanduse abilinnapeana.

“Minu mandaat oli liiga nõrk, et oma arusaamisi ja mõtteid ellu viia,” põhjendas Remmel abilinnapea kohast loobumist.

Rahvaliidu Pärnu organisatsiooni esimees Remmel tõdes, et Rahvaliidu positsioon on tugevam maal ja Kivimägi kui väga tugeva linnapeakandidaadi esilekerkimine sai kolmele rahvaliitlasele valiku tegemisel määravaks.

Remmel rääkis, et Pärnus on erakondlikud huvid liialt domineerinud linna huvide üle ja pärnakad võiks mõelda, milleks nad linnavolikogu valivad. “Kuulsin, kuidas turul kaks inimest arutasid, et peaks ühe erakonna poolt hääletama seepärast, et nad plaanivad astmelist tulumaksu. Need on kohalikud, mitte Riigikogu valimised, linnavolikogu tulumaksu muutma ei hakka,” selgitas ta.

Remmeli sõnul ajendasid nii teda kui paljusid teisi valimisliidu kaaslasi kandideerima mure Pärnu eelarve ja maine pärast. “Asjade muutmiseks on vaja tahet, oskust ja kompetentsi. Minu arvates meil seda on,” kõneles ta.

18. oktoobril 2009. a. toimuvatel kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerivad Pärnu linnavolikokku Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas järgmised kodanikud:

1. Toomas Kivimägi, Pärnu maavanem

2. Cardo Remmel, Restoani Si-Si omanik, juhatuse liige

3. Romek Kosenkranius, Port Artur kaubanduskeskuse tegevjuht

4. Jaana Junson, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpetaja

5. Heiti Hendrikson, MTÜ Pärnu JK Vaprus tegevjuht

6. Mark Soosaar, Riigikogu liige

7. Ago Anderson, näitleja (teater Endla)

8. Riivo Eensalu, OÜ Flexoil juhatuse esimees

9. Eiki Eriste, MTÜ Erki Sport juhatuse liige

10. Arne Kalbus, Hotel Jurmala SPA juhatuse liige

11. Tiit Kask, TÜ Pärnu kolledži teadur

12. Silja Kikerpill, Pärnu hansagümnaasiumi direktor

13. Dina Kukk, Mai Selveri juhataja

14. Mait Käbin, Surju põhikooli direktor

15. Eino-Jüri Laarmann, pensionär

16. Kersti Liiva, Pärnu maavalitsuse välisprojektide spetsialist

17. Kaja Martinson, KÜ Mai 24 tegevjuht

18. Erni Metsal, pensionär

19. Vahur Mäe, Pärnumaa spordiliidu projektijuht

20. Tiiu Pärn, Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

21. Enn Raadik, Lääne regionaalse maanteeameti direktor

22. Garri Raagmaa, Tartu ülikooli teadur (endine TÜ Pärnu kolledži direktor)

23. Ats Rääk, Scania Eesti AS Pärnu osakonna juhataja

24. Leene Soekov, Pärnu Kuninga tn põhikooli õpetaja

25. Priit Sutt, Pärnu lastekodu direktor

26. Pille Tahker, Surju põhikooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

27. Arne Tikerpe, SA Pärnu Haigla tehnikaosakonna juhataja

28. Varje Tipp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

29. Jaan Urb, Cumulus Consulting OÜ konsultant

30. Alvar Vallau, pensionär

31. Ülla Vuorio, Opteam OY müügikonsultant

32. Vadim Vlassov, OÜ Raefoto juhatuse liige, fotograaf

33. Toomas Voll, muusikaõpetaja ja koorijuht

E3: Hariduse arvelt säästmine on lühinägelik

Kooliaasta alguse puhul juhivad Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit (E3) ühiskonna tähelepanu haridussüsteemi ja noorte olulisusele.

E3 toonitab, et riik peab hoidma hariduse rahastamist senisel tasemel ning võimalusel seda suurendama pikaajalistes arengukavades toodud eesmärkide täitmiseks. „Ka eelarvetulude vähenemise valguses tuleb vältida hariduse ja noorte arvelt lühiajaliste eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ott Heidmets, ENLi juhatuse esimees.

„Senisest veelgi enam tuleb tähelepanu pöörata ligipääsuprobleemidele haridussüsteemis. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad garanteerima, et inimesed saaksid jätkata oma õpinguid üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ning ülikoolides,“ märkis Ivar Veskioja, EÜLi juhatuse esimees.

E3 on seisukohal, et innovaatilise majanduse väljakujunemise ning sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamise võti on kõigi võimekate inimeste ligipääs tasuta tasemeõppele ja ümberõppele.

EÕELi juhatuse esimehe Sille Luki sõnul tuleb keerulises sotsiaal-majanduslikus olukorras vältida noorte sotsiaalse tõrjutuse suurenemist. Selleks peab panustama noorte osalusvõimalustesse õpilasesinduste, üliõpilaskondade ja noorteorganisatsioonide tegevuse soodustamise ja toetamise näol.

E3 organisatsionid on veendunud, et ühiskond tervikuna soovib panustada hariduspõhisesse arengusse ja loodab, et ka võimukandjad teevad otsuseid arvestades oma tuleviku, noorte, huve.

Eesti poliitkultuuri lootus - uus generatsioon?

by Meelika Jürisaar (ENL)

Hiljuti toimunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli mitu erakonda välja nimekirjadega, kus võis näha endisest rohkem noori. Valimiste üllatuseks ei olnud aga noorte valituks osutumine, vaid hoopis üksikkandidaadi hiigeledu enamiku suurerakondade ees.

Valimiskampaaniate tippajal mai keskpaigas korraldas Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) debati, kuhu kutsuti erakondade noored poliitikud. Osalejad tunnistasid, et Eesti poliitkultuur on liiga palju mõjutatud ebatolerantsusest, ignorantsusest ja euroopalike väärtuste puudumisest. Tegemist on kriitikaga, mida poliitikutest veel enam kuuleb kodanike suust. Kriitilist suhtumist väljendab seekordsete n-ö protestivalimiste valimisaktiivsus, mis oli Eestis sellel korral lausa 43,9% ja sealjuures osutus üksikkandidaat enamikust erakondadest edukamaks.

Pidev üksteisele ärategemine, usaldamatus, suutmatus kokkuleppeid saavutada või ühishuve leida on midagi, mille tõttu Eesti ei arene nii kiiresti, kui võiks. Tekib küsimus – millest selline võimetus olukordi lahendada? Poliitika ei ole iseenesest räpane ega ebaeetline. Avalike asjade ehk poliitikaga tegelevad ju ka kõik kodanikuühendused, vabatahtlikud, korteriühistud, lastevanemate liidud jne.

Suletud ühiskonna ahelad ja kriis

Kohalike omavalitsuse valimiste eel, mis toimuvad käesoleva aasta oktoobris, korraldab Eesti Noorteühenduste Liit varivalimised Tallinna ja Tartu koolides. Projekti eesmärgiks on kasvatada noortes harjumust kasutada oma põhiõigusi ning tõsta noorte teadlikkust ja aktiivsust seoses valimistega.

Koolides valimisdebattide ning valimiste korraldamine on keeruline ja riskantne, seda enam, et noored alates 14. eluaastast saavad varivalimistel valida päris nimekirjade alusel. Ometi piisas varivalimiste hea tava leppe põhipunktide kirjapanekuks vaid poolest tunnist, sest erakondade noorteühendused suutsid hea ja vajaliku idee ära tunda ning kiiresti kokku leppida. Vanema generatsiooni poliitikud aga ei ole siiani saavutanud konsensust valimiste hea tava leppe osas ning endiselt ei ole leppele alla kirjutanud kõik erakonnad. Siin on kogenud poliitikutel noorte konstruktiivsusest üht-teist õppida.

Poliitkultuur, nagu kultuur ja väärtused üldse, kujuneb ajalooliste, looduslike, geopoliitiliste ja paljude muude tegurite koosmõjul. Me ei saa jätta tähelepanuta erinevust, mille loob vaba ühiskond, võrreldes nõukogudeaegse diktatuuriga. Kodanikuaktiivsus, eneseväljendusjulgus, usaldus, tolerantsus ja paljud teised omadused on tugeval baasil võimalikud eelkõige ikkagi vabas ühiskonnas. Mõistame seda tausta, aga see ei tähenda, et peaksime sellesse takerduma.

Missugune on tulevik?

Kuna noorte vastutus meie ühiskonnamudeli toimimise jätkamiseks on suurem kui kunagi varem, sest rahvastik vananeb ja probleemid aina kasvavad, peaks kohustuste lisandumisele loogiliselt juurde tulema ka õigusi. Vastasel juhul me justkui orjastame ühe põlvkonna aina nõudmisi esitades, samas grupi tõelisi huve mitte arvestades.

Majandus- ja usalduskriisist võib üle saada kui osatakse õppida nägema olemasolevaid võimalusi ning ressursse. Noored on kahtlemata ressurss, mitte „hall mass”, keda peab juhtima ja kes peab pimesi sõnakuulelik olema. Mõtlema peab koostöö ja vastastikuse õppimise võtmes, sest noored on tulevik – ükskõik kui leierdatult see ka ei kõlaks. Noored on meie poliitika, majandus, jätkusuutlikkus, töölised, töötajad, õpetajad või ka kriminaalid, ajude väljavool, osavõtmatud kodanikud, riigireeturlus... Tänaste otsustajate valik on, missuguseks kujuneb uus poliitkultuur või kodanikuühiskond.

Europarlamendi valimised

Mõtlesin küll, et ei hakka ise reklaami tegema, kuid vaadates, kuidas valdav enamus räägib kõigest muust kui Euroopa Liidust, tekkis tahtmine osundada persoonile, kes vahelduseks ka asjast kõneleb. 

Seega, kirjutan, et kutsuda üles 7. juunil Europarlamenti valima minema, tegemaks teadlikku valikut ning mõtlemaks, kes on see inimene, kes ei kao viieks aastaks Brüsseli koridoride sügavustesse, vaid jääb kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad. Julgen väita, et see inimene on Anto Liivat - hea sõber ja kolleeg. 

Anto Liivat on esimene ja ainus kodanikuühiskonnas sirgunud uue põlvkonna kandidaat, kellel on reaalne võimalus valituks osutuda. 

Anto Liivat on juhtinud mitmeid noorteorganisatsioone: Eesti Õpilasesinduste Liit, EBSi Üliõpilasesindus, Eesti Noorsooprojekt MTÜ ning olnud aktiivne paljudes mittetulundusprojektides.

Anto otsustas mõtestada Europarlamendi saadiku rolli uutmoodi – valituks osutunud poliitik peab oma rahvaga Euroopa asjad läbi arutama ja alles siis tegutsema. 

Euroopas asjad ei pea olema igavad ja kauged, selle eest Anto seisab ja valituks osutudes, lubab luua regulaarselt kohtuva kodanikeühenduste ja eurosaadiku(te) ümarlaua ning olla Eestis nähtav ning kuuldav, kohtuda maakondades inimestega. 

Anto Liivat on õppejõud Estonian Business Schoolis ning tegutseb juhtimiskonsultandi ja ärikoolitajana. Alates 2000. aastast on Anto seminaridel osalenud kui 3000 Eesti noorteorganisatsioonide liidrit, tema klientideks on olnud paljud ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid. Varasemalt on Anto töötanud EBS Juhtimiskoolituse Keskuses ja juhtinud Kuku raadios jutusaadet Skolion. Ta on üks Tänavakorvpalli Eesti Meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid ning täiendkoolitusettevõtte Intelligentne Grupp koolituspartner.

Seega, soovitan kindlasti valima minna ning kirjutada valimissedelile nr 103 - Anto Liivat!

Uues Euroopa noortestrateegias on olulisi puudujääke

Euroopa Noortefoorum on seisukohal, et kuigi uus Euroopa Liidu noortestrateegia eelnõu on ambitsioonikas ning oluliselt läbimõeldum kui eelmine dokument, on probleemiks ikkagi asjaolu, et noori ei ole strateegia loomisesse piisavalt kaasatud.

Euroopa Noortefoorum teatab 8. mail saadetud pressiteates, et strateegia on küll noorte jaoks koostatud, aga mitte noortega koos valminud. Täna kehtiva strateegia põhiliseks probleemiks on nimetatud puudulikke rakendusmehhanisme. Dokumendis ei ole liikmesriikidele tehtud konkreetseid ettepanekuid, mida peaks tegema või kuidas tuleks olemasolevaid soovitusi täita.

“Peab tunnistama, et lisaks puudulikule rakendussüsteemile saab ettegeiteid teha ka sisu osas, sest praegune kehtiv dokument näeb noori justkui eraldi valdkonda. Niimoodi ei saa aga läheneda, sest noori puudutavad kõik valdkonnad, eriti muidugi sotsiaalteemad,” selgitab Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Jaan Urb.

“Täpselt samamoodi nagu me ei saa keskkonnast rääkida eraldiseisvana, ei saa rääkida ka noortest eraldi. Keskkond mõjutab kõiki teisi valdkondi, arvestamata riigipiire, sest meie tegevuste mõju keskkonnale, ja vastupidi, on sektoriteülene. Täpselt samamoodi toimib ka noortepoliitika – see peaks strateegiadokumentides olema seotud kõikide teiste elualadega,” lisab Urb.

Palju sõltub kohalikest otsustajatest

Eesti Noorteühenduste Liit on seisukohal, et kuigi praeguse strateegia eelnõu ettepanekud on muudetud laiahaardelisemaks, tuleb rakendussüsteemid muuta konkreetsemaks.

“Siin sõltub väga palju liikmesriikide noortevaldkonna ministritest ja noorte kaasamisest liikmesriigi tasandil. Noorte esindusorganisatsioonid ja ministeeriumid peaksid suutma ühisele seisukohale jõuda. Haridus-ja Teadusministeeriumiga oleme juba põhimõttelisele kokkuleppele jõudnud, et hakkame seda teemat arutama,” kommenteeris Jaan Urb.

Eesti Noorteühenduste Liidu analüüsi kohaselt selgub, et peale Haridus-ja Teadusministeeriumi ei ole üksi teine ministeeriumitest Eesti noorsootööstrateegiat (2006-2013) rakendanud. “Levinum hoiak on, et otsustajate jaoks ei ole noorte kaasatus ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse prioriteediks. Kuigi Haridus-ja Teadusministeeriumiga on suhted noorteühenduste liidul head ning Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei teevad samuti üha enam koostööd, pole teiste ministeeriumite teadvuses vajadus noori kaasata piisavalt kinnistunud,” seisab ENLi raportis Euroopa Noortefoorumile.

Suhtumise põhjuseks toob ENL, et valitsuse institutsioonid ei oska noortes veel ressurssi näha. 

Teiseks põhjuseks on asjaolu, et ametlikult kuulub Eestis noore definitsiooni alla inimene 7. kuni 26. eluaastani,  mistõttu suurem osa sotsiaalsest grupist ei osale valimistel ning poliitikutel puudub huvi noorte vajadustega arvestada. Ühtlasi toob ENL välja, et Euroopa noortepakti ei võetud arvesse koostades majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2008-2011.

“ENL soovib olla sisuliselt kaasatud erinevate teemade arutlemises ning lahenduste pakkumisel, sest noori puudutab majandus ja tööhõive väga otseselt,” põhjendab Urb.

“Kuigi areng on toimunud, peab ENL oluliseks lõimitud noortepoliitika rakendamist selleks, et tulevane põlvkond ja ka tänased noored oleksid konkurentsivõimelised ning tunneksid, et neid on ühiskonnale vaja. Kui noori praegu ei kaasata, ei ole pärast hiljem mõtet kurta, et toimub massiline “ajude äravool” või et noored ei tunneta seost oma kodukoha ega riigiga,” täpsustas Urb.

Euroopa Noortefoorum reformimisel

Euroopa Noortefoorumi liikmete nõukogu kohtumisel valiti Euroopa Noortefoorumi uus peasekretär, kelleks sai Giuseppe Porcaro. Peasekretäri ametipost valitakse kaheks aastaks. Porcaro on olnud tegev nii Euroopa tasandi kui ka kohaliku tasandi noortevaldkonna arendamises ja muuhulgas on ta asutanud ka Itaalia Noorteühenduste Liidu (FNG).

”Tegemist on väga võimeka ja hea kvaliikatsiooniga inimesega. Porcarol on juba eelnevalt Euroopa Noortefoorumis töötamise kogemus. Liikmete ootused uuele peasekretärile on Euroopa Noortefoorumi reformimise jätkamine, mille käigus peaks otsustusprotsessid kiirenema ja läbipaistvamaks muutuma,” selgitab Urb noortefoorumi arengusuundi.

Euroopa noortepoliitika peaks Eestile olema eeskujuks

“Euroopa noortepoliitikast on Eestil palju õppida, sest sealne praktika liigub üha enam suunas, et noori ei nähta enam kui eraldi sektorit, vaid Euroopa on mõistnud, et vaja on lõimitud noortepoliitika rakendamist, sest kõik ühiskonna valdkonnad puudutavad noori ja seega meie kõigi tulevikku,” selgitab Urb.

Urb kinnitas, et noorte kaasamine on igas valdkonnas ülimalt oluline, sest noored on sotsiaalselt kõige haavatavam grupp ühiskonnas.

”Noorte tööpuudus on keskmisest kaks korda suurem – see on ohtlik näitaja, sest ka noorte osakaal on languses. Aastaks 2050 on Eurostati andmetel noorte osakaal rahvastikust langenud lausa 5 protsenti, aga siit tekib küsimus, kas praegune sotsiaalsüsteem kukub hoopiski kokku ning kes seda süsteemi üleval pidama hakkab?“ 

Tugi ja ootused noortele ei ole kooskõlas

”Noored peavad juba tänasel päeval sotsiaalmudelit üleval ning rahvastiku vananedes koormus aina tõuseb. Samas puuduvad kooli lõpetanud ja mittetöötaval noorel, kellel on tööturule pääseda raskem, igasugused sotsiaalsed garantiid,” avaldab Urb muret.

Urbi sõnul on ebaõiglane, et noored, kes peavad ühiskonnas täiesti ise opereerima, ilma tugisüsteemideta, jäävad lihtsalt hätta, samas kui ühiskonna ootus on, et tulevad otsustajad ja kodanikud oleksid kogenud, haritud ja konkurentsivõimelised

Noored peavad ka ise ümbritseva vastu huvi tundma

”Noored peaksid ka ise huvituma sellest, mis nende ümber toimub, olgu tegu kohaliku või siis Euroopa tasandiga. Noored peaksid palju rohkem tulema kokku ja koos lahendusi leidma,” arvab Urb.

Noorteühenduste liidu välissuhete juht ja aseesimees kinnitas, et avaliku sektori roll on arvestada põhjendatud noorte arvamust oma poliitikakujundamisel ning vajadusel olema valmis läbirääkima. 

Eesti Noorteühenduste Liit on Euroopa Noortefoorumi liige alates 2002. aastast. Praegu on Eesti läbi ENLi esindatud ka Euroopa Nõukogu juures asuvas noortevaldkonda nõustavas kogus (Advisory Council).

ENL soovib luua fondi Valgevene noorteühenduste toetamiseks

Põhja- ja Baltimaade noorte katusorganisatsioonid soovivad luua fondi Valgevene noorteühenduste toetuseks. NBCM (North-Baltic Contact Meeting) ehk Põhja- ja Baltimaade regiooni koostööplatvorm, kuhu kuulub ka Eesti Noortehenduste Liit (ENL) esitas Euroopa Noortefoorumile resolutsiooni, milles katusorganisatsioonid  tegid ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond.

8.-10. mail toimunud COMEMi (Council of Members), ehk Euroopa Noortefoorumi liikmete, kohtumisel esitas NBCM resolutsiooni, mis tegi ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond. NBCMi kuuluvad lisaks Eesti Noorteühenduste Liidule veel ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Gröönimaa noorteühenduste katusorganisatsioonid.

”Euroopas räägitakse päris palju palju demokraatia toetamisest, aga meie poolt vastu võetud resolutsiooni mõte on pakkuda konkreetseid abivahendeid. Iga Euroopa Noortefoorumi liikmesühendus võiks leida teatud rahalised vahendid, et luua fond, mis panustab Valgevene noorteorganisatsioonide demokraatia arengusse,” selgitab ENLi välissuhete juht Jaan Urb resolutsiooni mõtet.

 

Resolutsioonis toovad NBCMi noorteorganisatsioonide katused välja, et Valgevenes ei saa need noorteühendused legaalselt eksisteerida, kes ei nõustu riigi seisukohtadega või on opositsioonilistel seisukohtadel.  Neil ühendustel ei ole võimalik ka riigilt toetusrahasid taotleda. NBCMi liikmed peavad fondi loomist oluliseks, et aidata Valgevene noorteühendustel ellu jääda ja areneda.

Lisaks võttis Euroopa Noortefoorum vastu ka NBCMi poolt pakutud teise resolutsiooni, mis keskendub noorsoo valdkonna olukorrale praeguses kriisiolukorras ning tähtsustas ühiskonnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks tööd noortega.

Eesti noortel uus võimalus Euroopa otsustusprotsessides osaleda

Eesti Noorteühenduste Liit valiti Euroopa noortevaldkonda nõustama.

Eelmisel nädalal valiti Euroopa Nõukogu juures asuva noortevaldkonna nõustava kogu (Advisory Council on Youth) otsusega liikmed Programmikomiteesse (Programming Commite). Valituks osutus ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindab komitees ja nõukogus ENLi välissuhete juht Jaan Urb. 

”Eesti noorteühendustele, ja noortele üldse, on see osalusvõimalus ja ühtlasi ka suur tunnustus. ENLi usaldatakse otsuste tegemiste juurde ja tänu sellele on võimalik viia Eesti noorte jaoks olulised teemad ka rahvusvahelisele tasandile,” selgitab ENLi välissuhete juht Jaan Urb. 

Euroopa Noortefoorumi jaoks, kuhu kuulub ka ENL, on oluline noorte õiguste konventsiooni loomine ehk õigustel põhineva noortepoliitika juurutamine. “Praegusel hetkel on olukord Euroopa Liidu tasandil enam-vähem rahuldav, samas kui mujal Euroopas on tase väga erinev,” kommenteerib Urb.

”Kindlasti on vaja ühtsemaid standardeid, mis käsitlevad inimõigusi, tööelu, sotsiaalset kaasatust ja teisi Euroopa väärtusi. Laste õiguste konventsioon on meil juba olemas, aga sarnast alusdokumenti on vaja ka noortevaldkonnas,” kinnitab Urb. 

 

Noortevaldkonna nõustav kogu koosneb 30 organisatsioonist, mille esindajad kinnitab Euroopa Nõukogu struktuurüksus Ministrite Komitee. Noortevaldkonna nõustav kogu valib omakorda endi seast esindajad Programmikomiteesse.

Programmikomiteesse kuuluvad 8 riigisektori ja 8 mittetulundusliku noorteühenduse esindajat üle Euroopa. Komitee otsustab Euroopa Noortekeskusi puudutavate programmide üle, jälgib Euroopa Noortefondi tööd ja noortepoliitika rakendamist Euroopa Nõukogusse kuuluvates riikides. 

Vaid kümnendik Eesti noortest saab kuuluda noorte osaluskogudesse

1. veebruaril toimunud Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) erakorralisel üldkoosolekul koostasid ENLi liikmesorganisatsioonid pöördumise kohalikele omavalitsustele. Pöördumises kutsuti omavalitsuste juhtkondasid pakkuma noortele tuge osaluskogude loomisel. 

Noorte osaluskogusid on Eesti omavalitsustes vaid napp 10 protsenti, mida on Eesti Noorteühenduste Liidu noortekogude projektijuhi Kristo Nottoni sõnul liiga vähe.

“Noortevolikogusid Eestis on 20 ringis, omavalitsusi 227. Kohalike omavalitsuste tugi ei ole alati kõige piisavam ja me püüame probleemile tähelepanu juhtida,” selgitab Notton.

Osaluskogud on ellu kutsutud, et lähendada noori kodukohaga ning kaasata neid kohaliku elu juhtimisse ja arendamisse. Noorte osaluskogude loomine on noorte vaba tahe. Enamik noortekogusid on tekkinud noorte pealehakkamise tulemusena, kuid mitmed on loodud ka tänu omavalitsuste suunamisele.

Noorte osalusvõimaluste laiendamine on Eesti noortepoliitika üks tähtsamaid prioriteete noorsootöö strateegias. Seadusega on noorsootöö korraldamise kohustus pandud just kohalikele omavalitsustele ja noorsootöö kajastamine on valla või linna arengukavas kohustuslik.

”Takistus ei ole alati see, et noored ise ei ole aktiivsed, vaid, et juhid ei haara noorte initsiatiivist, kuigi noortel on õigus saada abi ja tuge osaluskogude loomisel. Mõnikord tuleb ette, et aktiivsete noorte soov lihtsalt lämmatatakse valla juhtkonna poolt. Toetavat suhtumist või abikätt ei soovita alati pakkuda,” lisab Notton.

Eestis küll on juba mitmeid omavalitsusi, kus vallavolikogu kõrval tegutsevad noorte osaluskogud – noortevolikogud, noortekogud, noorteparlamendid ja noortekomisjonid. Nii mõnedki neist on töötanud järjepidevalt juba rohkem kui kümme aastat. 

”Julgustame Teid pakkuma noortele organisatoorset ja juriidilist tuge osaluskogu moodustamiseks; omavalitsuse eelarve koostamisel arvestama noortevaldkonna huvidega; võtma rohkem arvesse noorte poolt esitatud põhjendatud ettepanekuid ning kaasama noori omavalitsuse arengu planeerimisse,” kõlab liidu pöördumises omavalitsustele.

“Ilma rahaliste vahenditeta on noortel väga raske oma tegevusi planeerida. Ometi on just noorte jaoks eraldatud kroonid investeering tulevikku – oma kodukoha ja riigi tulevikku. Kuid olulisem veel, kui eraldatud summa suurus, on moraalne tugi ning usk noortesse,” väidab pöördumine. 

“ENL kutsub kohaliku tasandi otsustajaid arutelule ning on huvitatud ka noorte osalusvõimaluste tutvustamisest,” kinnitavad noorteühendused pöördumises.

Majanduskriis seab noorte tööhõive keerulisse olukorda

“Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast. Majanduskriisi tõttu on just noored ühed esimesed, kes mõjude all kannatada saavad,” ütleb Euroopa Noortefoorumi pressiteade. 

Üritus “Noorte tööhõive majanduskriisi ajal” (”Youth Employment in Times of Crisis”) toob kokku noored kogu Euroopast ning Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi, Regioonide Komitee, Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi ning Zlín regiooni esindajad. 

Ürituse peamisteks teemadeks on poliitikate areng kvaliteetsete töökohtade tagamiseks, ettevõtluse julgustamine noorte seas, uute oskuste arendamine ning tööealiste noorte mobiilsus. Euroopa Noortefoorum kogub kokku noorte ideed ja arvamused ning jagab arutelude tulemusi 22. jaanuaril ka laiema avalikkusega.

Võtmelahendustena näeb Euroopa Noortefoorum töötajate ja ettevõtjate mobiilsuse suurenemist, mis tagaks ühtlasema kvaliteedi tööturul suurema arvu noorte jaoks. Euroopa Noortefoorum julgustab Euroopa riike ühtlustama kõrghariduse tunnustamissüsteemi ning soovib näha võrdsemat sotsiaalkindlustuskorda Euroopas.

”Kuigi tööturu reguleerimine ja sotsiaalsed garantiid on liikmesriikide endi otsustada, siis Euroopa Liit saab panustada ühiste eesmärkide seadmisega ning tehes oma soovitused liikmesriikidele, et tagada noortele võrdsed õigused ja võimalused tööturul,” kommenteeris Euroopa Noortefoorumi president Tine Radinja.

”Euroopa Noortefoorum soovib näha protseduuride lihtsustumist, tugevdada ettevõtlust ning siduda ettevõtluse õpetamist juba varakult kooliprogrammiga. Ühtlasi on vajalik tunnustada noorte oskusi, mis on omandatud mitteformaalse hariduse, vabatahtliku töö või aktiivse tegevuse läbi noorteühendustes,” kõlab Euroopa Noortefoorumi pressiteates.

“Noored, kes on töötanud mittetulundussektoris välismaal või Eestis, juhatanud noorteorganisatsiooni või teinud õpilasfirmat, on kahtlemata kogenumad ja konkurentsivõimelisemad. Siiski on üldiselt levinud arusaam, et hea töökoht on hea elu alus. Noored võiksid hoopis enam mõelda oma isikliku äri alustamise peale ning ettevõtted peaksid tunnustama noorte aktiivsust ja julgustama neid enam ühiskondlikus elus osalema,“ nõustub ENLi aseesimees ja välissuhete juht Jaan Urb Euroopa Noortefoorumi seisukohaga.

Urb lisab ka, et ettevõtlusaktiivsus Eesti noorte hulgas on väga madal ning teemale ei keskenduta ka koolides, kuigi peaks. “Innovaatilisust on Eestis üldse vähe. Näitena võib tuua kas või madala patentide arvu,” lisab Urb.

Eesti Noorteühenduste Liit tegeleb ühtse noortepoliitika platvormi koostamisega, mille tulemusena selguvad ka konkreetsed seisukohad ja soovitused Eesti noorte tööhõive osas. Alusdokument aitab ligi 50 noorteühendust, kes liitu kuuluvad, seada prioriteete ning mõjutada otsuseid.

Kuivõrd Euroopa Liidu 2009. aasta eelarve prioriteedid on kooskõlas Lissaboni lepingus tõstatatud Euroopa Liidu pikaajaliste arenguprioriteetidega?

Euroopal on 21. sajandil lahendada mitmeid probleeme: majanduse globaliseerumine, demograafiline (taand)areng, kliimamuutused ning energiajulgeolek. Lisaks on selge, et 27 riigist koosnev liit ei saa enam toimida 15 liikmele mõeldud õigusraamistikus. Sellest tulenevalt on koostatud Lissaboni leping, millel on laias laastus neli põhilist pikaajalist arenguprioriteeti. Nendeks on demokraatlik

um ja läbipaistvam Euroopa (rahvusparlamentide suurem roll, kodanike hääle osakaalu suurendamine, ülesannete selgem jaotus ELi institutsioonide vahel, Europarlamendi senisest märkimisväärsem roll); tõhusam Euroopa (tulemuslik otsustusmenetlus, stabiilsem institutsiooniline raamistik, eurooplaste elu parandamine – sotsiaalne turvalisus, energiajulgeolek, võitlus terrorosmiga, keskkonnaküsimused); õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ning turvaline Euroopa (kodanike õigused, turvalisuse suurendamine, liikmesriikidevaheline solidaarsus) ja ELi rolli tugevdamine maailmas (välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha loomine, liidule juriidilise isiku staatuse andmine). Mainitud pikaajalised eesmärgid nõuavad küllalt suuri investeeringuid. Alljärgnevalt vaadeldakse ELi 2009. aasta eelarve eelnõud ning võrreldakse seda Lissaboni lepingus väljatooduga (arvestamata fakti, et tegelikult ei ole leping jõustunud). 

ELi eelarve kogumahuks esimesel lugemisel juulis 2008 (ECOFINis) oli 134,4 miljardit eurot, mille proportsioonid jagunesid järgmiselt. Suurimaks artikliks ligi 45% on ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele tehtavad kulutused majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Mahult järgmise – u 32% eelarvest – moodustavad otsetoetused ning turuga seonduvad kulud. Kolmas suur grupp on maaelu, keskkonda ja kalandust puudutavad eraldised (u 11%). Ülejäänud kuluartiklid on juba suhteliselt väiksema protsentuaalse osakaaluga: administratiivkulud 5,7%, välissuhtlus 5,5%, kodanikkond 1,1%. 

Eesmärkide ja eelarveprioriteetide kooskõla hindamiseks aga pelgalt proportsioonide analüüsist ei piisa. Vajalik on samuti vaadelda eelarveridade tõuse, mis on üheks  prioretiseerimise indikaatoriks. Kuigi kodanikkonnale, õiglusele ja turvalisusele minev summa moodustab eelarves „tühise“ 1,1%, on tõus võrreldes eelmise aastaga märkimisväärne - 8,6%. See on selge märk, et Lissaboni lepingu eesmärke on eelarve koostamisel arvestatud. Vaadeldes konkurentsivõimet ning tööhõivet, on kasv küll vaid 3%, kuid samas arvestades, et see on niikuinii ELi kulutuste mahukaim osa, võib järeldada, et ka siinkohal on asjad korrelatsioonis. Pisut aga tekitab küsitavusi ELi globaalse rolli tähtsustamine: eelarverea kasv on ainult 1,8%, kuigi just nimetatud eesmärk on küllaltki palju avalikku tähelepanu saanud, samuti on see üks Lissaboni lepingu vajalikkuse põhjendamise argumentidest. Siinkohal võiks eeldada siiski pisut suuremat fokusseeritust. Rääkides tõhususest institutsionaalses võtmes ning nähes, et planeeritav kulude tõus on 5%, võib aga öelda, et korrelatiivne seos eksisteerib täiesti. 

Lissaboni lepingus on ka esmakordselt käsitlust leidnud keskkonna temaatika ja energeetikat puudutav jagu. Vaadeldes planeeritava ELi eelarve ridade sisemusse, võib näha, et roheline lähenemine (seda eriti energeetika kontekstis) on üpris rohkesti tähelepanu pälvinud – ridade tõusud on märkimisväärsed. 

Kokkuvõtvalt võib väita, et laias laastus on eesmärgid ja eelarveread kooskõlas, kuigi on valdkondi, millele oleks tulnud enam tähelepanu pöörata. Küll aga ei saa arvestamata jätta asjaolu, et ülalolev analüüs põhineb ELi eelarve eelnõul ning viimase informatsiooni kohaselt (seisuga november 2008) on selle maht vähenenud – täna räägitakse summast 116,1 miljardit eurot. Küsimus on, kas ja milliseid ridu on kärbitud ning milliseid suurendatud. 

Euroopa Parlamendi roll komitoloogiasüsteemis

Euroopa Parlament (EP) on oma olemuselt maailmas fenomenaalne nähtus – ei eksisteeri mitte ühtki sarnast seadusandlikku kogu, mis oleks otsevalitud ning nii laiapõhjaline. Kuigi ka täna on EP roll pigem tagasihoidlik, va eelarveküsimused ning laienemine, võib märkida, et sisuliselt esindab see suurimat legislatiivset võimu esindav institutsioon maailmas. Vaadeldes aga Euroopa Liidu (EL) süsteemi tervikuna, võib näha, et sel on iga liikmesriigi valitsemismasinast (mis enamjaolt põhinevad täielikul võimude lahususe printsiibil) erinev ülesehitus (rohketest analoogiatest hoolimata). 

Põhiline erinevus seisnebki juba mainitud võimude lahususe küsimuses – ELi institutsioonides ei ole see nii üheselt määratletud – näiteks täidab Nõukogu nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku funktsiooni. Sellest tulenevalt on võimalik teha rida tähelepanekuid. 

Arvestades osalejate arvukust on igati loogiline, et mingisuguse efektiivsuse säilitamiseks pole võimalik EPle anda täielikke volitusi. Siiski ei tohi kindlasti selle rolli alahinnata – Euroopa “põhiväärtustest” rääkides on sel äärmiselt oluline osa. Omades võimalust printsipiaalsetes küsimustes kaasa rääkimiseks leevendub nn suletud uste poliitika probleem suurel määral. Võib muidugi eeldada, et tegemist on mõneti poliitika “mängimisega”, kuid igal juhul on kodanike tahe esindatud. See ongi EP olulisim ülesanne elik selle rolli komitoloogiasüsteemis peab hindama pigem kõrgelt. Seetõttu võib EP kasvavat mõju arvestada positiivse ilminguna. 

Asja pisut negatiivsem külg seisneb ekspertteadmiste olemasolus või pigem küll nende puudumises. Kas on EP esindajatel (MEPidel) piisavalt teadmisi, avaldamaks arvamust tõeliselt spetsiifilistel teemadel (näitena võib siinkohal tuua nii põllumajandus- kui ka fiskaalpoliitika)? Ilmselt on vastus eitav, mis tähendab, et mõni oluline otsus võibki selle taha seisma jääda. Arvestades aga MEPide kohalkäimise intensiivsust (mida isegi nende 200-eurone päevaraha pelgalt kohalkäimise eest liigselt suurendada ei suuda), on tulemuseks eeskätt vähene süvenemine. 

Kokkuvõtteks, vähendamaks läbipaistvuse ning legislatiivsuse probleemi, on EP kasvav osatähtsus komitoloogiasüsteemis kahtlemata tervitatav. Küll aga jääb lahtiseks selle osalemise võimekus.