Vanapaberi kampaania kulgeb tõusvas joones

Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusele “Vanapaber ei ole praht!“ oli eile kella kaheks, kui paberi vastuvõtmine alles algas, toodud 12 500 kilo makulatuuri.
Rahvaliidu Noorte Pärnu esimees Merle Massa ja aseesimees Märt Laur rääkisid, et need kilod toodi esimesel päeval. Eile oli info vanapaberi äraandmise võimalusest palju rohkem levinud ja autod muudkui vurasid Munamäele.
Noored arvasid, et kõige rohkem paberit tuuakse kindlasti täna, kui inimestel on vaba päev. Paberi vastuvõtmine Munamäel algab juba kella 11 ja kestab viieni pärastlõunal.
“On toodud väga erinevaid koguseid 20 kuni 200 kiloni. Meil on võistkonnad ja auhinnad, aga mis auhinnaks on, seda me veel ei ütle,” rääkis Massa.
See vanapaber, mida inimesed toovad, võistkondade arvele ei lähe. “See läheb üldnimekirja, kedagi me vanapaberiga tagasi ei saada, kõik võtame vastu,” selgitas Laur.
“Eestis kogutakse töötlemiseks umbes 12 000 tonni vanapaberit aastas. Hinnanguliselt aga tekib meil makulatuuri 38 000 tonni aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele,” rääkis Rahvaliidu Noorte esimees Jaan Urb.
Kui arvestada, et 70 kilo vanapaberit aitab ühe puu kasvama jätta, siis tähendab prügimäele viidav kogus 385 714 puud, rehkendas ta.

Balti kett arvatavasti Leedust Eestini ei ulatu

Läinud nädala lõpus Leedus Vilniuses hakatuse saanud ideest korraldada Eesti toetuseks 1989. aasta Balti ketiga sarnane massiüritus on Pärnumaal küll kuuldud, aga ei enam.
„Jah, telerist kuulsin, et Leedu tudengid tulid sellise mõttega välja, kuid rohkem ei tea ma sellest tõesti midagi,” tõdes Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tair Anton.
Öeldust johtuvalt ei osanud Anton ka ütelda, kas Pärnus seoses leedulaste algatusega, mis peaks realiseeruma täna keskpäeval, midagi toimub.
MTÜ Rahvaliidu Noored juhatuse esimees Jaan Urb nentis eile, et paraku on suurepärane idee lastud nii-öelda laiale ringile, mistõttu üritusel puuduvad kindlad organisaatorid, rääkimata koordineerimisest.
„Et Tallinnas on massiüritused keelatud, võiks see Pärnus küll toimuda,” pakkus algatust igati toetav Urb. Ometi tunnistas ta, et ehkki oli tunde uurinud, kes ajab Leedu üliõpilaste algatatud asja Pärnus, ei saanudki ta selles selgust. Seepärast ei osanud Urb ütelda, kuidas võiks üritus Pärnus kulgeda.
Eesti piirivalve suhtus täna südapäeval Vilniuse Katedraali väljakul alguse saavasse meeleavaldusse mõistvalt. Kuivõrd selle käigus moodustuv inimkett peaks ideaalis ületama ka Eesti-Läti riigipiiri, märkis Riin Kiik piirivalveameti pressiteenistusest, et piirivalve ei näe vajadust ürituse korraldamisele ei ütelda.
„Eesti piirivalve ei sea takistusi Balti riikide ühtsust näitava ürituse korraldamisel juhul, kui see ei takista kuidagi piiril toimuvat liiklust,” tõdes Kiik. „Samal ajal peaks sellise ürituse korraldamine riigipiiril olema piirivalvega kooskõlastatud.”
Kooskõlastustaotlusi piirivalveametile laekunud ei ole.
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) suhtus osalemisse uues Balti ketis eitavalt, soovitades selle asemel viia valgeid lilli nii eestlaste kui venelaste jaoks tähtsatesse kohtadesse.
„Ühiskonnas lahvatanud lõhede ületamiseks on meil tarvis dialoogi ja ühendavaid tegevusi,” leidis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.