Jõelähtme vald on rikas oma ajaloo-, samuti looduspärandi poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe rakendamist leidnud. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha. Rebala Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn-Peterburi maantee ääres asub ka Harjumaa ainuke turistidele mõeldud infopunkt.
Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasuvusanalüüsid, mis valmivad 2008. aasta märtsikuuks.
Kontseptsiooni koostamise käigus viidi läbi turismifookuse hindamine, mille tulemusena määratleti Rebala muinsuskaitseala turismifookuseks ajaloo- ja kultuuriturism. Fookusest lähtuvalt viidi läbi ajurünnakud arendusideede saamiseks (osalesid nii valla kui ka erinevate huvigruppide esindajad). Arendusideede analüüsimise ja hindamise tulemusena määratleti muinsuskaitseala põhitooted (Eesti Esiajaloo Muuseum-Keskus, Vanaküla keskused – Rebala, Vandjala, Rootsi-Kallavere, Kostivere mõisa kultuurikeskus, Jägala joa looduskeskus), toetavad tooted (rajatised ja objektid – Saha kabel, „Lastekangrud”, Kostivere karstiala, Jägala juga, promoüritused – muinasaja festival ja „Joa muusika”, keskused – Meele vald, Jägala Linnamägi, turismiettevõtlus – terviktoote võrgustikku toetav) ja täiendavad tooted (Vandjala paepark, Ülgase fosforiidi kaevandamise ekspositsioon). Terviktoote kontseptsiooni elluviimist hakkab koordineerima sidustoode – Rebala infokeskus.
Tervikkonteseptsioonist lähtuv edasine töö (nelja suurema objekti tasuvusanalüüside koostamine) annab detailselt ülevaate objektide väljaarendamisest ning pakub välja konkreetsed lahenduskäigud objektide aktiivsesse kasutusse võtmiseks.
Nimetatud tööd on vajalikud kasutamaks ära Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendeid aastatel 2008-2013, kuna toetuste taotlemisel on need dokumendid kohustuslikud. Peale selle annavad need hea ülevaate olemasolevast olukorrast ning samuti sellest, mida plaanitakse teha. Ka on erinevate investorite jaoks oluline tasuvusaeg, millele neis paberites vastus antakse.
Edasisi tegevusi – konkreetseid investeeringuid - on võimalik finantseerida „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi number 4 piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi alt. Toetust on võimalik ühe projekti raames taotleda kuni 50 miljonit krooni, arvesse tuleb aga võtta, et kogu projekti maksumusest peab vähemasti 15% moodustama omafinantseering. Küll aga on võrreldes eelmise programmeerimisperioodiga positiivne ilming asjaolu, et abikõlblikud taotlejad pole enam mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksused, vaid ka mittetulundussektori esindajad, mis võimaldab senisest enam kaasata ka ärisektori ressursse. See tähendab, et Jõelähtme turismitoote arendamiseks saavad oma panuse anda ka valla ettevõtjad.
Ülalmainitud dokumentide koostamist juhib Mihkel Laan OÜst Cumulus Consulting koos Ida-Viru Turismiühenduse juhatuse esimehe Ingrid Kuliginaga. Kaasatud on samuti Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme valla külavanemad ja teiste huvigruppide esindajad.
Cumuluse poolt pakutavad teenused hõlmavad strateegiate, arengukavade ja teostatavus-tasuvusanalüüside koostamist, projektide kirjutamist ning juhtimist. Näiteks on ettevõte kolme aasta jooksul koordineerinud Ida-Virumaa kuue tööstusala ühiseid turundustegevusi ning koostanud turismitoote tervikkontseptsiooni koos tasuvusanalüüsiga Ontika ja Maidla mõisatele.
Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasuvusanalüüsid, mis valmivad 2008. aasta märtsikuuks.
Kontseptsiooni koostamise käigus viidi läbi turismifookuse hindamine, mille tulemusena määratleti Rebala muinsuskaitseala turismifookuseks ajaloo- ja kultuuriturism. Fookusest lähtuvalt viidi läbi ajurünnakud arendusideede saamiseks (osalesid nii valla kui ka erinevate huvigruppide esindajad). Arendusideede analüüsimise ja hindamise tulemusena määratleti muinsuskaitseala põhitooted (Eesti Esiajaloo Muuseum-Keskus, Vanaküla keskused – Rebala, Vandjala, Rootsi-Kallavere, Kostivere mõisa kultuurikeskus, Jägala joa looduskeskus), toetavad tooted (rajatised ja objektid – Saha kabel, „Lastekangrud”, Kostivere karstiala, Jägala juga, promoüritused – muinasaja festival ja „Joa muusika”, keskused – Meele vald, Jägala Linnamägi, turismiettevõtlus – terviktoote võrgustikku toetav) ja täiendavad tooted (Vandjala paepark, Ülgase fosforiidi kaevandamise ekspositsioon). Terviktoote kontseptsiooni elluviimist hakkab koordineerima sidustoode – Rebala infokeskus.
Tervikkonteseptsioonist lähtuv edasine töö (nelja suurema objekti tasuvusanalüüside koostamine) annab detailselt ülevaate objektide väljaarendamisest ning pakub välja konkreetsed lahenduskäigud objektide aktiivsesse kasutusse võtmiseks.
Nimetatud tööd on vajalikud kasutamaks ära Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendeid aastatel 2008-2013, kuna toetuste taotlemisel on need dokumendid kohustuslikud. Peale selle annavad need hea ülevaate olemasolevast olukorrast ning samuti sellest, mida plaanitakse teha. Ka on erinevate investorite jaoks oluline tasuvusaeg, millele neis paberites vastus antakse.
Edasisi tegevusi – konkreetseid investeeringuid - on võimalik finantseerida „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi number 4 piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi alt. Toetust on võimalik ühe projekti raames taotleda kuni 50 miljonit krooni, arvesse tuleb aga võtta, et kogu projekti maksumusest peab vähemasti 15% moodustama omafinantseering. Küll aga on võrreldes eelmise programmeerimisperioodiga positiivne ilming asjaolu, et abikõlblikud taotlejad pole enam mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksused, vaid ka mittetulundussektori esindajad, mis võimaldab senisest enam kaasata ka ärisektori ressursse. See tähendab, et Jõelähtme turismitoote arendamiseks saavad oma panuse anda ka valla ettevõtjad.
Ülalmainitud dokumentide koostamist juhib Mihkel Laan OÜst Cumulus Consulting koos Ida-Viru Turismiühenduse juhatuse esimehe Ingrid Kuliginaga. Kaasatud on samuti Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme valla külavanemad ja teiste huvigruppide esindajad.
Cumuluse poolt pakutavad teenused hõlmavad strateegiate, arengukavade ja teostatavus-tasuvusanalüüside koostamist, projektide kirjutamist ning juhtimist. Näiteks on ettevõte kolme aasta jooksul koordineerinud Ida-Virumaa kuue tööstusala ühiseid turundustegevusi ning koostanud turismitoote tervikkontseptsiooni koos tasuvusanalüüsiga Ontika ja Maidla mõisatele.
