Euroopa noortepoliitika kujundamine ja noorte väljakutsed

Käesolev mõtteavaldus on initsieeritud Euroopa Noortefoorumi (European Youth Forum) üldkoosolekust, mis toimus novembri keskel Rotterdamis, Hollandis ning seal kuuldud infost ja adopteeritud poliitikadokumentidest (policy papers). Teisest küljest on kirjutamiseks ainest andnud Euroopa Liidu (EL) poolt käima lükatud protsessid järgmise kümne aasta ELi noortepoliitika koostööraamistiku kujundamiseks, mida täiendab Euroopa Nõukogu (Council of Europe - CoE) ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioon Agenda 2020 (CoE noortepoliitika raamistik aastani 2020).

Noorte tähtsus on kahtlemata viimase viie aasta (viimane Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametisoleku periood) märkimisväärselt tõusnud: üha enam kaasatakse esindusorganisatsioone seadusloome (ja ka hindamise) protsessidesse, suurenenud on rahastamine. Sellest hoolimata on vajakajäämisi mitmes olulises valdkonnas. Võttes arvesse Euroopa demograafilist situatsiooni, on selge, et nooremale generatsioonile langeb aasta-aastalt üha suurem vastutus (näiteks pidada üleval ühiskonna vanemat osa). Loogiline oleks siinkohal järeldada, et suureneva vastutusega kaasnevad ka suuremad õigused, kuid tegelikkus näitab, et noorte huvidega tegelevad jätkuvalt vaid institutsioonid (Komisjoni noortevaldkonna peadirektoraat, liikmesriikides vastavad ministeeriumid), mille otseste kohustuste hulka see kuulub. Dokumentide tasandil (näiteks Eesti Noorsootöö Strateegia) on küll käsitletud lõimitud noortepoliitika (youth mainstreaming) põhimõtete juurutamise olulisust, kuid tegudesse pole see kindlasti veel jõudnud.

Järgneval kümnendil olulisimad käsitlemist vajavad teemad on kahtlemata hariduse (sh mitteformaalse) kättesaadavus, noorte tööhõive (mis on jätkuvalt kõige suurema osakaaluga erinevate ühiskonnagruppide hulgas), mobiilsus ja viisade saamine, vabatahtlikkuse tunnustamine (ametlikult), õigustel põhinevate poliitikate rakendamine (eriti noorte migrantide osas) ja diskrimineerimise vähendamine. Nagu näha, ei saa tegemist olla pelgalt ühe ministeeriumi või direktoraadi vastutusvaldkonnaga, vaid tõelise sektoritevahelise lähenemisega (ei ole ju mõeldav, et näiteks Haridus- ja Teadusministeerium tegeleks tööhõivepoliitika või migratsiooniküsimustega). Sellest tulenevalt on noortel järgmistele otsustajatele kindlad ootused (Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2009. aasta juunis).

Euroopa Noortefoorum valis üldkoosolekul uue juhatuse (The Bureau), mille etteotsa sai Sloveeniast pärit Tine Radinja, ning kinnitas ametlikult nii ettepanekud järgmise kümne aasta noortepoliitika koostööraamistikule ELis kui ka ootused järgmise valitsemisperioodi institutsioonidele (Parlament ja Komisjon). Viimaste osas tuleb selgeks teha, kes täpselt millegi eest vastutab, milline on liikmesriikide roll ja kuidas toimub poliitikate elluviimine. Midagi uut ja põrutavat ei ole otstarbekas luua, avatud koordinatsioonimeetod ning struktureeritud dialoog on toimivad, kuid vajavad kindlasti täpsustamist. Olulisimad teemad on juba käesolevas artiklis käsitlemist leidnud, nendega tuleb aga tegeleda senisest märksa fokusseeritumalt, koheldes noorteorganisatsioone võrdväärse partnerina.

Noored saavad ka ise oma huvide kaitsel nii mõndagi ette võtta. Lisaks valima minemisele tuleks mõelda sellele, kuidas noorteorganisatsioonidest pärit inimesed ka ise valituks osutuksid (selle vältimatu eeltingimus on muidugi oma kandidatuuri püstitamine). Pole tegelikult tähtsust, millist poliitilist ideoloogiat nad kannavad, teades, millised on noorte väljakutsed, suudavad nad neile ka adekvaatseid lahendusi pakkuda. Enam koostööd ja struktureeritust on tarvis ka noorteorganisatsioonide tasandil, mitmekesi sama eesmärgi nimel töötades on tulemused vaieldamatult paremad.

Noorteühendused peavad võitlema hääletuks vähemuseks muutumise vastu

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) pidas laupäeval Tartus 13. üldkoosolekut, kus üldkogu otsusega võeti vastu 2009. aasta teema, milleks sai ühiskondlik aktiivsus. Ühtlasi lepiti kokku ka põhikirja muudatuses, mille kohaselt muutub juhatuse liikmete mandaat kaheaastaseks alates järgmisest valitsemisperioodist. Ühiskondliku aktiivsuse teema keskendub valimisaktiivsusele ja julgustab noori astuma noorteühendustesse, et tulemuslikumalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. ENLi tegevused järgmisel aastal õhutavad ka omaalgatust ning jätkavad noortele erinevate aktiivsete osalusviiside tutvustamist.

Põhikirja muudatuse teel soovitakse tõsta katusorganisatsiooni pädevust ning vältida olukorda, kus liiga kiiresti vahetuvad inimesed kulutavad pika aja töösse sisselamisele, mis jätab arendustegevuseks liiga vähe aega.

”Soovime muutuda üha enam kompetentsikeskuseks ja mitte ainult esindada, vaid ka nõustada noorteühendustesse kuuluvaid noori,” põhjendas otsust juhatuse esimees Olger Tali.

Hüvasti noorus!

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe väitis üldkoosolekul, et Euroopas toimuvad demograafilised muudatused on kujundamas kogu Euroopa nägu.”2009. aasta saab olema märgiline, sest näiteks G7 riigid ütlevad piltlikult öeldes hüvasti noorusele. Rikaste riikide demograafiline seisukord on selline, kus noored jäävad vähemusse,” tõdes Kivimäe murelikult. Kivimäe sõnul tähendab keskikka jõudnud ühiskond seda, et noored on muutumas hääletuks vähemuseks ning vaja on, et noorteühendused pakuksi kvaliteetseid ekspertteadmisi. “Noorteühingutel ja noortega töötajatel tekib aina suurem vajadus olla väga selgelt kursis kõigega, mis aina mitmekesisemate noortegruppidega toimub,” lisas Kivimäe.

Üldkoosolekul arutati ka noorsootöö seaduse ja noorteühenduste registri teemal. Majanduslanguse taustal räägiti ka rahast ning Anne Kivimäe kinnitas, et Haridus- ja Teadusministeerium püüab seista selle eest, et noortevaldkonna arendamiseks jääks endiselt 9 miljoni kroonine toetus.

Eesti noorteühendused muutuvad mõjuvõimsamaks

Euroopa noorteühendusi ja katusorganisatsioone ühendav Euroopa Noortefoorum valis äsja uue juhatuse ja nõuandva kogu Euroopa Nõukogu juures (Council of Europa Advisory Council on youth), kuhu osutus valituks ka ENLi välissuhete juht ning aseesimees Jaan Urb. Nõuandev kogu noortepoliitika valdkonnas koosneb 30 liikmest.

Nõuandev kogu hakkab peamiselt tegelema Kiievis vastuvõetud raamdokumendi Agenda 2020 alusel, keskendudes inimõigustele, demokraatiale, kultuuride mitmekesisusele ja noorte sotsiaalsele kaasatusele.Lisaks osutus Euroop Noortefoorumi otsustajate hulka veel teinegi eestlane, Kadri Vanem, kes valiti Euroopa Noortefoorumi juhatusse.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Noortepoliitika olemusest ja tulevikust Euroopa Liidu võtmes

Käesolev mõtteavaldus on kantud ühest küljest ideedest, mis on viimase aasta jooksul Euroopa noortepoliitika maastikul tõusetunud, teisest praktilisest vajadusest näha noortepoliitikat laiapõhjalisemalt kui ühe või teise ministeeriumi kitsa vastutusvaldkonnana. Artikli eesmärgiks on selgitada noortepoliitika olemust ning vaadelda, milliseks võiks kujuneda noortepoliitika alane koostööraamistik tulevikus.

Noortepoliitika alused

Esmalt tuleb rääkida noortepoliitika olemusest ja püüda mõista, miks on see olulisem teemavaldkond kui näiteks mõne huvi- või survegrupi tegutsemine Euroopa Liidu institutsioonide (peamiselt küll Komisjoni) juures. Oma olemuselt on noortepoliitika äärmiselt lai mõiste, kätkedes endas nii haridust, tööhõivet, tervist, sotsiaaliat, kultuuri, keskkonda, pere- ja eluasemepoliitikat.

Peamine, miks antud teema enam ja enam aktuaalseks muutunud, on vananev ühiskond, seda nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Nendes tingimustes suurenevad ootused nooremaealistele; see tähendab, et üha noorematelt eeldatakse vastutuse võtmist ning aktiivsust ühiskonnas (näiteks poliitikute, tööandjate, kolmanda sektori organisatsioonide poolt). Laias plaanis on noortepoliitika olemasolu põhjuseks vajadus määratleda ning rakendada need tegevused, mida ühiskond saab ja peab tegema, et iga noor saaks tuge positiivseks enesemääratluseks, suutmaks ning soovimaks seeläbi võtta vastutust ja algatust ühiskonna edasiarengu eest. Ülaltoodust johtuvalt on näha, et tegemist on tulevikku vaatava käsitlusega, millele kitsas huvigruppide ringkond ei vasta (viimaste eesmärgiks on saavutada positiivne otsus lühikeses perspektiivis kindlas valdkonnas).

Noortepoliitika kujundajad

Noortepoliitika, nagu ka näiteks hariduspoliitika peaks algse idee kohaselt lähtuma lähimuspõhimõttest elik selle eest on vastutav iga liikmesriik (mitte ei toimu tsentraalset koordineerimist). Küll aga on üha enam leidnud käsitlust supranatsionaalne lähenemine – lükates sujuvalt noortepoliitika Euroopa Liidu esimese samba alla ning vähendades seeläbi riikide iseotsustusvõimet. Tänane reaalsus paigutab noortepoliitika kujundamise küll de jure liikmesriikide pärusmaale, de facto on aga olukord pisut erinev.

Euroopa Liidu noortepoliitika alane raamistik on kokku lepitud kuni aastani 2010, millele eelnevalt peab olema toimunud hindamine ning uue koostööraamistiku kokku leppimine (lõplik otsus tehakse Ministrite Nõukogus). Protsessist lähemalt; senini on kasutusel olnud avatud koordinatsioonimeetod (OMC – Open Method of Co-ordination), milles keskset rolli on mänginud Euroopa Komisjon (kuigi side liikmesriikidega on olnud pigem nõrk). Täna on aga näha, et on olemas soov muuta koordineerimine (mitte juhtimine või otsene kujundamine, sellest on veel esialgu vara rääkida) senisest tsentraliseeritumaks. Täiendavalt on kasutusele võetud mõiste „struktureeritud dialoog“ (Structured Dialogue), mis annab Komisjonile võimaluse minna mööda liikmesriikide vastavatest ministeeriumitest (nn youth ministries) ning suhelda otse veel ühe olulise mängijaga areenil – noorteühenduste katusorganisatsioonidega (National Youth Councils), millel varasemalt selline otsekontakt puudus. See on selge märk Komisjoni-poolsest võimu tsentraliseerimisest. Kas see on midagi taunimisväärset?

Lõppkokkuvõttes on aga jätkuvalt iga liikmesriigi noortepoliitika elluviija riigi vastav ministeerium (Eestis on selleks Haridus- ja Teadusministeerium), Komisjonile jääb aga nn ülevaataja (supervisor) ja hindaja roll. Siinkohal on aga mõned olulised momendid. Kokku lepitakse järgneva kümne aasta strateegilised noortepoliitika prioriteedid (kaasates eelneva perioodi hindamisse lisaks liikmesriikidele ka iga riigi noorteühenduste katusorganisatsioone ning täiendavalt keskset Euroopa Liidu kolmanda sektori noortepoliitika eest seisjat - Euroopa Noortefoorumit), mille elluviimine jääb iga liikmesriigi ülesandeks.

On liikmesriike, kus peetakse küllalt täpselt kinni eelnevalt kokku lepitust (see tähendab muuseas, et antud riigis on tugev koostöö ministeeriumi ning noorteühenduste katusorganisatsiooni vahel – viimane on tavaliselt märksa enam huvitatud eesmärkide täitmisest), kuid leidub ka neid, milles piirdutakse vaid minimaalprogrammi täitmisega (vältimaks rikkumismenetluse algatamist Komisjoni poolt).

Seega, püüdes leida vastust küsimusele, kas senisest tsentraliseeritum noortepoliitika vastab noorte reaalsetele vajadustele, on vastus pigem jaatav. Komisjoni näol on olemas ülevaataja, mis plaani kohaselt jälgib eesmärkide elluviimist ja ministeeriumid on enam motiveeritud koostööks kolmanda sektori organisatsioonidega (seda eeskätt struktureeritud dialoogi olemasolu tõttu).
Omaette küsimus on muidugi, kas kokku lepitavad eesmärgid täidavad noorte ootusi või on tegemist ametnike tasandil lahendatava küsimusega. Vastuse leidmiseks tuleb aga tihendada koostööd noorteorganisatsioonide ja ministeeriumite vahel, minnes Euroopa Liidu tasandile selgelt väljakujunenud arvamusega ning olles ehk juba eelnevalt kas regioonist või mujalt endale liitlasi kaasatud.

433 Europarlamendi liiget soovivad näha noortesõbralikumat Euroopat

Euroopa Parlament tähtsustab noortepoliitika teemat ning hakkab käesolaval nädalal Brüsselis toimuval istungil kasutama Euroopa Noortefoorumi liikmete poolt loodud deklaratsiooni.

”Noored kogu Euroopast ootavad poliitikategijatelt konkreetsemaid tegusid, mis vastaksid noorte vajadustele eri valdkondades nagu näiteks tööturg, haridus, diskrimineerimise vastased aktsioonid ja tervis. On vaja siirast dialoogi erinevate osapoolte vahel ning kooskõlastatud meetmeid ning programmi,“ selgitas Euroopa Noortefoorumi president Bettina Schwarzmayr.

”Deklaratsiooni kasutuselevõtt on tähtis esmane samm, et edendada noortepoliitikat. Me usume, et Euroopa Parlament võtab järgmist seadusandlikku struktuuri koostades teema arvesse,” lisas ta.

433 Europarlamendi liiget on deklaratsioonile alla kirjutanud, kutsudes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike arvestama noori puudutavate poliitikate kujundamisel noorte arvamuse ja huvidega. Deklaratsioonile on alla kirjutanud ka kõik Eesti esindajad Euroopa Parlamendis.

“Eesti saadikute tugi kampaaniale on mitte ainult tänuväärne vaid ka tõend suureneva huvi kohta noortepoliitika valdkonnas. Eesti Noorteühenduste Liit tegeleb üha rohkem oluliste teemadega mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka Euroopa Liidu tasandil” kommenteeris Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Jaan Urb.

Deklaratsioon kutsub ühtlasi ka Euroopa Komisjoni üles arendama noortepoliitikat, mis on juba heaks kiidetud näiteks Ministrite Nõukogu poolt, kuid ei ole veel saanud konkreetseks dokumendiks. Deklaratsioon rõhutab vajadust seada fookus noortele ka Lissaboni lepingu reformimisel.

Selleks, et kirjalikku deklaratsiooni oleks võimalik rakendada, peavad pooled 785 Euroopa Parlamendi liikmetest dokumendi allkirjastama kolme kuu jooksul. Kampaaniale panid aluse viis saadikut ja Euroopa Noortefoorum koos liikmesorganisatsioonidega.

Euroopa Noortefoorum kutsub mitmed teemast huvitatud Europarlamendi liikmed kokku 4. septembril kell 9.00 (Brüsseli aja järgi), mille eesmärgiks on astuda edasisi samme Euroopa Liidu noortesõbralikumaks muutmisel.

Taustainformatsioon ning deklaratsiooni toetavate Europarlamendi liikmete nimekiri on leitav kampaania veebilehelt: http://www.youthforum.org/declaration.html.

Euroopa Noortefoorum on 1996. aastal loodud esindusorganistsioon, kuhu kuuluvad 96 erinevat Euroopa riikide noorteühingute katusorganisatsiooni ja rahvusvahelist noorteühingut. Peamiseks eesmärgiks on mõjutada noorte huvidest lähtuvalt noortepoliitika kujundamist Euroopa Nõukogus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja Euroopa Liidus.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Alates 2007. aastast on ENL Euroopa Noortefoorumi hääleõiguslik liige.

Eesti Noorteühenduste Liidus alustab tänasest tööd uus juhatus

1. septembrist alustab tööd Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) uus juhatus, mis esindab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust.

ENLi liikmed valivad juhatust korra aastas ning värskelt alustanud juhatus on järjekorras kaheksas. Uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust Sorex. Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist. Juhatuses jätkavad välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist

Noorteühendusi koondavas katusorganisatsioonis töötavad lisaks juhatusele ja vabatahtlikele ka mitmed projektijuhid ning spetsialistid. ENL esindab noorteühendusi erinevates valitsuse poolt ellu kutsutud ümarlaudades ja töögruppides, tegeleb noorteühenduste kvaliteedijuhtimisega ning korraldab ENLi strateegiakooli. Lisaks kujundab ENL noortepoliitikat, annab välja noorsootöö infolehte Aken ning organiseerib koolitusi ja teabeprojekte noorte aktiivse osaluse tõstmiseks.

“Käesoleva aasta prioriteediks on oluliste seisukohtade edastamine Euroopa Liidu tasandil. Kindlasti jätkame noorteühenduste omavahelise koostöö soodustamist, milles ENL saab kindlasti veel palju ära teha. Hea meel oleks aasta pärast näha, et noorteorganisatsioonid pöörduvad oma murede ja rõõmudega esmajoones ENLi poole,” kommenteeris värskelt ametisse asunud juhatuse esimees Olger Tali.

ENL on alates 2007. aasta sügisest Euroopa Noortefoorumi hääleõiguslik liige, mis võimaldab Eesti noorteühendustel ENLi kaudu kaasa rääkida ka Euroopa Liidu noortepoliitikate kujundamisel.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Eesti Noorteühenduste Liit kutsub noori Gruusia-Venemaa konflikti osas arvamust avaldama

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub koos Gruusia Noorteühenduste Liiduga Eesti noori osalema rahumeelsetel demonstratsioonidel konflikti lõpetamiseks ning vältima erimeelsuste väljendamist täiendavate konfliktidega.

12. augustil tähistakse Haapsalus rahvusvahelist noortepäeva. ENL kutsub noortepäeva kontserdil ja teistel üritustel osalejaid kandma lisaks noorteorganisatsioonide sümboolikale ka Gruusia lippe ning värve. Noortepäeva kontserdil peetakse kell 20:20 minutiline vaikne seisak Gruusia – Venemaa konfliktis langenud ja vigastatud inimeste mälestuseks.

ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit toetavad Eesti seniseid samme ja seisukohti Gruusia – Venemaa konflikti osas. Noorteühendused kutsuvad mõlemaid konflikti osapooli ning rahvusvahelist üldsust toetama Gruusia võimude väljapakutud vaherahu, mille Vene Födreatsioon tagasi lükkas.

ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit rõhutavad noorte rolli rahu tagamisel ning konflikti lahendamisel. Ühtlasi avaldavad mõlemad osapooled kaastunnet konfliktis hukkunutele ja kannatanutele.

Tblisis paiknev Gruusia Noorteühenduste Liidu esindaja Tamuna Kekenadze rõhutas rahvusvahelise üldsuse toetuse olulisust ning tõi esile, et mitmetes Gruusia linnades on kodanikuühenduste, kunstnike, akadeemikute ja noorte osalusel loodud “Rahunõukogud”, mis on avaldanud valmisolekut toetada Gruusia valitsust ning rahumeelsed demonstratsioonid on muutunud igapäevaseks.

ENL rõhutab Gruusia õigust territoriaalsele suveräänsusele ning taunib Gruusia vastaseid agressioone.
„ENL on Gruusia Noorteühenduste Liiduga regulaarselt ühenduses ning loodab olukorra kiirele paranemisele Gruusias,“ kommenteeris olukorda ENLi välissuhete juht Jaan Urb.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Gruusia Noorteühenduste Liit on Gruusia noorteühenduste esindusorganisatsioon, mis ühendab üle 60 noorteorganisatsiooni.

Eesti Noorteühenduste Liit valis uue juhatuse

Laupäeval valis Eesti Noorteühenduste Liidu kaheteistkümnes üldkoosolek endale uue juhatuse, mida hakkab juhtima Olger Tali.

Kõikide Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide heaolu eest seisva Eesti Noorteühenduste Liidu uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust «Sorex», vahendas liidu pressiesindaja.

Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist.

Valimiste tulemusel jätkavad juhatuses välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist. Samuti jätkab tegevust revisjonikomisjoni liige Margus Poola ELSA Estoniast.

Uue juhatuse ülesandeks on hea koostöö jätkamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsustega, et luua noortele ja noorteühendustele parem tegutsemiskeskkond, arendades seeläbi ka kodanikuühiskonda.

Uute juhatuse liikmete mandaat algab käesoleva aasta 1. septembril. Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab üle 50 Eestis tegutsevat noorteühendust.

ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

http://www.postimees.ee/180508/esileht/siseuudised/331272.php

Ilus tekst, aga oi, kui valesti kirjutatud:)

Lihtsalt näiteks, kuidas tõde ümber paigutades saab kokku täieliku jama...

Käisin aprilli lõpus Ljubljanas. Kohal oli ka European Youth Press, mis üritust kajastas. Tegemist oli siis Presidency Youth Event'iga. Selguse huvides: ma EI tööta ENLis, Euroopa Struktuurifondide projektidega tegelen küll, kuid seda oma töökoha raames.

Muud mõtted on aga õiged.

Tomorrow evening all 150 participants will prepare a document for the European politicians. They will try to draw attention to the key challenges of the participation of young people with fewer opportunities in the society. Five working groups will after developing conclusions (which represent ideas, solutions and lines of action) add something from their field to document.

And what would happen if two guys: Jaan Urb from Estonia (on the right) and Erik Vad Braendgraard from Denmark (on the left) would be given a piece of paper to write down their own list of wishes to European politicians?

- I would write for sure about the right to vote after your sixteenth birthday – says Erik. Just this year it is 30 years since Denmark changed the minimum age of voters from 21 to 18. – Thirty years! I wish we all had such a law like Austria does, where since 2007 all sixteen years old can vote.

Jaan would add something about acknowledge from employers of youth experience in non-formal education and voluntary service. – Why should they only look at your school and university marks? – Erik asks. – With non-formal experience you are much more creative, initiative and self-confident.

- I can’t imagine a place where I would learn more about leadership than from international youth projects – says Jaan who is working for the Estonian Youth Council, as a European funding consultant. Besides that he also studies international relations.

Both of them would also call on the EU to devote more attention to youth empowerment in EU policies. This is also a new initiative of the European Youth Forum which you can read more about on: http://www.youthforum.org/declaration.

Majanduspoliitiline regulatsioon ELi tasandil

Majandus- ja rahaliidu tugisammasteks on ühtne rahapoliitika, mida teostavad Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank, ning liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate kooskõlastamine. Sisuliselt tähendab see, et vähem tehakse makromajanduslikke otsuseid eraldi ning enam toimub oma tegevuste kooskõlastamist. Ühest küljest, vaadeldes Euroopa Liitu kui tervikut, on selline lähenemine kahtlemata positiivne, kuivõrd sel viisil kaob võimalus, et liikmesriikide majanduspoliitika on Liidu piires väga varieeruv. Teisest küljest vähendab selline tegutsemine aga liikmesriikide eelarvete paindlikkust ning mõnede arvates kaovad ka võimalused rakendada fiskaalpoliitilisi meetmeid stabilisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nii ongi põhimõtteliselt olemas kaks lahknevat arvamust: nende oma, kes sooviksid regulatsiooni veelgi karmistada, ja need, kes pigem lähtuksid liikmesriikide tasandilt ning annaksid viimastele enam otsustusõigust.

Rahapoliitika on Euroopa Liidus tsentraliseeritud, selle eesmärk on tagada majanduslik stabiilsus ning ühtlane inflatsioonitase kõikides liikmesriikides (see ei tohi keskpikas persepktiivis ületada 2% aastas). Fiskaalpoliitika on enamjaolt liikmesriikide pädevuses, kuid Stabilisatsiooni ja Kasvu Paktiga on sätestatud teatavad koordinatsioonireeglid, mida liikmed järgima peavad. Nendeks on eelarvete tasakaal (eelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst) ja riigivõla suhe SKPsse (mitte üle 60%). Vastasel korral võib Euroopa Komisjon algatada ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlusprotsessi.

Tänast liikmesriikide olukorda aga vaadeldes võib täheldada, et mitte kõik ei pea fiskaalpoliitilistest nõudmistest kinni, sh Saksamaa, mille eelarve on jätkuvalt defitsiidis. Siit tekibki küsimus, mida ette võtta, sest ühel hetkel võib selline olukord kahjustada Liitu kui tervikut.

Üks võimalus on kahtlemata lasta reeglid lõdvemaks, mis looks võimaluse minna mööda rahapoliitilistest meetmetest ning rakendada fiskaalpoliitilisi, kuna mõlemad täidavad sisuliselt stabilisatsiooni eesmärki. Siiski on siinkohal oluline kitsaskoht – mõjuma hakkaksid riikidevahelised ülekandeefektid (spill-over effects), mis ELi majanduse konkurentsivõimet kahjustaksid. Seega, ilmselt pole tõenäoline, et reeglide lõdvemaks laskmine hea lahendus oleks.

Reeglite karmistamine oleks tehniliselt võttes parem lahendus, sest sellele peaks tulenevalt Euroopa Ühenduse Aluslepingutest olema eelnenud poliitiline kokkulepe, millega kõik liikmesriigid endale vastava kohustuse on võtnud. See tähendab, et reeglitest möödahiilimine võiks halvimal juhul tähendada kohtuprotsessi ja küllalt suuri trahve. Küsimus ongi siinkohal poliitilise kokkuleppe saavutamise, sest mitte kõik (nagu ka eelnevalt mainitud) ei soovi tingimuste liidukesksemaks muutumist.


Kokkuvõtvalt, tsentraliseeritum fiskaalpoliitika distsiplineerib liikmesriike mõõdukusele ja kaitseb kõiki osalejaid mõne liikmesriigi vastutustundetu käitumise eest. Ehk et eelarvepoliitikad võiksid Euroopa Liidus olla enam koordineeritumad, kuivõrd suuremad muutused mõne liikmesriigi majanduses puudutavad Liitu kui tervikut.

Eesti sobivus Rahaliitu

Rahaliitu pääsemise takistuseks on Eestile käesoleval hetkel Maastrichti esimese kriteeriumi mittetäitmine, milleks on inflatsioonitase. Tulenevalt viimaste aastate kiirest majanduskasvust on inflatsioon Eestis olnud suhteliselt kõrge ning seetõttu on ka euro kasutuselevõtt viibinud. Võib eeldada, et lähima paari aasta jooksul inflatsioon piisavalt ei alane, kuigi langenud majanduskasv võiks viidata ka üldise inflatsioonitaseme alanemisele.

Siiski kuulub Eesti alates oma liitumusest Euroopa Liiduga ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ning osaleb otsustusprotsessis, ka on suurem osa arveldustest üle viidud eurole, s.h pangalaenud, mis sisuliselt tähendab, et Rahaliidul on Eesti majandus- ja rahapoliitikas mängida küllalt suur roll. Lisaks kuulub Eesti nn valikuvõimaluseta riikide hulka (k.a teised 2004. aastal liitunud riigid), mis tähendab, et euro kasutusele võtmine on sätestatud liitumislepingus, millest taganeda pole võimalik. Seega, liitumise küsimus on üksnes aja küsimus.

Tulenevalt oma positsioonist – väike avatud majandusega riik – on Eestil euroga liitumisest võimalik rohkem võita kui kaotada (s.h praktiline igapäevane kasu oma kodanike kontekstis). Eesti krooni käibelevõtmisest saadik on see olnud fikseeritud Saksa marga suhtes, täna euro suhtes, mis tähendab, et vahetuskursimeetmete kasutamine šoki puhul pole võimalik. Täna aga on riik olukorras, kus eurost tulenevad kasud saamata jäävad – transaktsioonidekulude sääst, vahetuskursiriski vähenemine, majandusliku integratsiooni soodustamine ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv.

Välisriikidest saabuvate kaupade ja teenuste hinnad on enamasti eurodes (arvestades Eesti väliskaubanduse partnereid), mis tuleb Eestis kasutusele võtmiseks kohalikku valuutasse „tõlkida“. Selle tegevusega kaasnevad tahes-tahtmata teatavad kulud, mis võiksid olla olemata, kui mõlemal pool oleks kasutusel euro. Transaktsioonisäästust enamgi on Eestil võita vahetuskursiriskide elimineerimisest – see aitab kaasa tootmistegurite efektiivsemale paigutusele, s.t tootmine paigutub sinna, kus tootmistegurid on odavamad. Väikese riigi puhul pole ka vähem oluline majanduspoliitiline usaldusväärsus, mis samuti aitab kaudselt majandust edendada: potentsiaalsed investorid teavad, millega nad regiooni tulles arvestama peavad.

Rahaliiduga liitumise vastu räägib kõige enam vahetuskursiinstrumentide kaotamine asümmeetrilise šoki tingimustes; mis aga Eesti puhul on niikuinii piiratud, sest vahetuskurss on fikseeritud ning kasutusel on valuutakomitee süsteem. Täiendavalt aitab asümmeetriliste majandusšokkide mõju vähendada tööjõu ja kapitali suhteliselt suur mobiilsus, mis olukorra stabiliseerib.

Viimaks, Eesti käitub maailmaturul hinnavõtjana – kaupade hinnad välisvaluutas ei sõltu mingil moel kohalikust vahetuskursis. Seega, seda enam on kasu Rahaliidus osalemisest. Võrreldes Eestit näiteks Poolaga, mis oma suurusest tulenevalt võib mõnes olukorras käituda ka hinnapakkuja või –kujundana, on lähtepositsioonid pisut erinevad.

Kokkuvõtvalt, Eesti sobib oma positsioonilt Rahaliitu hästi, sest sellest võita on märksa enam kui kaotada.

Rebala muinsuskaitseala turismitoote arendamisest

Jõelähtme vald on rikas oma ajaloo-, samuti looduspärandi poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe rakendamist leidnud. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha. Rebala Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn-Peterburi maantee ääres asub ka Harjumaa ainuke turistidele mõeldud infopunkt.

Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasuvusanalüüsid, mis valmivad 2008. aasta märtsikuuks.

Kontseptsiooni koostamise käigus viidi läbi turismifookuse hindamine, mille tulemusena määratleti Rebala muinsuskaitseala turismifookuseks ajaloo- ja kultuuriturism. Fookusest lähtuvalt viidi läbi ajurünnakud arendusideede saamiseks (osalesid nii valla kui ka erinevate huvigruppide esindajad). Arendusideede analüüsimise ja hindamise tulemusena määratleti muinsuskaitseala põhitooted (Eesti Esiajaloo Muuseum-Keskus, Vanaküla keskused – Rebala, Vandjala, Rootsi-Kallavere, Kostivere mõisa kultuurikeskus, Jägala joa looduskeskus), toetavad tooted (rajatised ja objektid – Saha kabel, „Lastekangrud”, Kostivere karstiala, Jägala juga, promoüritused – muinasaja festival ja „Joa muusika”, keskused – Meele vald, Jägala Linnamägi, turismiettevõtlus – terviktoote võrgustikku toetav) ja täiendavad tooted (Vandjala paepark, Ülgase fosforiidi kaevandamise ekspositsioon). Terviktoote kontseptsiooni elluviimist hakkab koordineerima sidustoode – Rebala infokeskus.

Tervikkonteseptsioonist lähtuv edasine töö (nelja suurema objekti tasuvusanalüüside koostamine) annab detailselt ülevaate objektide väljaarendamisest ning pakub välja konkreetsed lahenduskäigud objektide aktiivsesse kasutusse võtmiseks.

Nimetatud tööd on vajalikud kasutamaks ära Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendeid aastatel 2008-2013, kuna toetuste taotlemisel on need dokumendid kohustuslikud. Peale selle annavad need hea ülevaate olemasolevast olukorrast ning samuti sellest, mida plaanitakse teha. Ka on erinevate investorite jaoks oluline tasuvusaeg, millele neis paberites vastus antakse.

Edasisi tegevusi – konkreetseid investeeringuid - on võimalik finantseerida „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi number 4 piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi alt. Toetust on võimalik ühe projekti raames taotleda kuni 50 miljonit krooni, arvesse tuleb aga võtta, et kogu projekti maksumusest peab vähemasti 15% moodustama omafinantseering. Küll aga on võrreldes eelmise programmeerimisperioodiga positiivne ilming asjaolu, et abikõlblikud taotlejad pole enam mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksused, vaid ka mittetulundussektori esindajad, mis võimaldab senisest enam kaasata ka ärisektori ressursse. See tähendab, et Jõelähtme turismitoote arendamiseks saavad oma panuse anda ka valla ettevõtjad.

Ülalmainitud dokumentide koostamist juhib Mihkel Laan OÜst Cumulus Consulting koos Ida-Viru Turismiühenduse juhatuse esimehe Ingrid Kuliginaga. Kaasatud on samuti Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme valla külavanemad ja teiste huvigruppide esindajad.

Cumuluse poolt pakutavad teenused hõlmavad strateegiate, arengukavade ja teostatavus-tasuvusanalüüside koostamist, projektide kirjutamist ning juhtimist. Näiteks on ettevõte kolme aasta jooksul koordineerinud Ida-Virumaa kuue tööstusala ühiseid turundustegevusi ning koostanud turismitoote tervikkontseptsiooni koos tasuvusanalüüsiga Ontika ja Maidla mõisatele.

Euroopa Liit ajalooliste vastasseisude lahendajana

Vajaduse Euroopa Liidu olemasoluks tekitas peaasjalikult II Maailmasõda, peale mida oli Euroopa nii majanduslikult kui ka moraalselt laostunud. Samuti oli sõda selge märk asjaolust, et peale I Maailmasõda ei oldud suudetud lahendada erimeelsusi riikide, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.

Peale sõda oli aga suurtele riigijuhtidele selgeks saanud, et tuleb leida moodus riikide omavaheliseks sidustamiseks (väga selgelt rääkis sellest näiteks W. Chruchill „...the United States of Europe...”). Majanduslik kokkulepe Ruhri basseini üle lõigi toona aluse üldiseks majanduskasvuks ning integratsiooniks.

Tol ajal tingis vajaduse integratsiooni järele kartus uue sõja puhkemise pärast ning kehv majanduslik olukord; tänaseks on integratsiooni mõiste olulisel määral laienenud, üha enam räägitakse ühtsest Euroopa identiteedist. Kuhu on jäänud vanad vastuolud?

Peamisele vastuolule Saksamaa ja Prantsusmaa vahel leiti lahendus läbi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, mis sidus need ajalooliselt pahuksis olnud riigid nii tugevalt, et sõjaline konflikt oli välistatud. Seega võib väita, et see vastuolu on õnnestunud kõrvaldada; laiendades mõtet veelgi: ilmselt ei ohusta Euroopat ka sisesõja oht, sest see ei oleks liikmesriikidele sugugi kasulik. Suured ajaloolised vastuolud on sisuliselt kadunud, on ilmne, et neid mäletatakse, neist räägitakse, kuid reaalselt nad liidu kodanikkonda sellisel määral enam ei ähvarda. Üsna selgelt oligi Euroopat enim ähvardanud oht sõjaline, kuivõrd sellega kaasneksid lisaks füüsilistele purustustele ka muude sidemete katkemine, moraalne häving.

Tänased vastuolud on muutunud märksa peenemaks ning spetsiifilisemaks: majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, suured liikmesriigid vs väiksed liikmesriigid – kuidas jagada võimu, rahvustunde säilitamine.

On ülimalt tõenäoline, et ka tänaste konfliktsituatsioonide algpõhjuseks on riikide ja nende elanike ajalooline taust, kuigi ehk seda vahel endale ei teadvustata. Arusaam ajaloost, haridus ning tolerantsus on kindlasti tausta kõrval tähtsaks vastuseise leevendavaks asjaoluks.

Siiski pole põhjust arvata, et lühemate või pikemate läbirääkimiste (ja mõningal määral ka erandite tegemise läbi) tulemusena pole võimalik kokkuleppeid saavutada ning protsessidega edasi minna. Seda nii ELi institutsioonides või töögruppides toimuvates tulistes liikmesriikidevahelistes vaidlustes kui ka siseriiklikes rahvustevahelistes küsimustes.

Ehk et autori arvates pole enam päevakajalised niivõrd ajaloolised vastuolud riikide vahel, vaid pigem riikidesisesed vähemusgruppide vastuseisud üldistele vooludele, nagu näiteks mustlaste küsimus Rumeenias, mis kahtlemata põhineb ajaloolisel konfliktil, samuti ka venekeelse elanikkonna integratsiooni teemad Eestis.

Nagu ka suured ajaloolised vastuseisud Euroopas on vajanud lahenemiseks aega, vajavad ka mikrotasandi konfliktid riikide sees või riikide vahel aega. Euroopa Liit oma olemusega võiks paljuskii olla eestlastele hea eeskuju, kuidas vastuseise kokkulepete ning mõistuse, tasakaalukuse ja rahuliku tempoga leevendada.