Koostasin lühikese MEMO, mis kajastab minu arvamusi asja kohta.
Käesoleva memo eesmärgiks on eeskätt anda ülevaade üldistest muljetest, olulised teemad tulevad välja nii Nordic-Baltic bloki Oslo eelkohtumise kokkuvõttest kui ka foorumi lõppraportist (saab olema varsti kättesaadav aadressilt www.unesco.org/youth).
Memo on jagatud kaheks osaks: positiivse ja negatiivse poole kirjeldus ning soovitused nii foorumi korraldajatele kui ka HTMi esindajatele.
Foorumi teemadeks olid haridus ja säästev areng.
Kokku osalesid foorumil 133 riigi esindajad, lisaks vaatlejad, enamik riike olid esindatud kahe osalejaga. Täpsed arvud tulevad välja kaasasolevast lõppraportist, mis esitatakse ministrite kohtumisele.
Foorum oli jagatud kaheks: plenaaristung ja töögrupid.
Kõige positiivsem Eesti jaoks oli Põhja ja Balti riikide tihe koostöö nii foorumile eelneval kui ka järgneval perioodil. Kokku lepiti nii mõnedki konkreetsed suunad ja olulised momendid, mille nimel ühiselt pingutada. Põhiosa nendest võib leida Oslo eelkohtumise kokkuvõttest.
Lisaks suudeti ka foorumi ajal organiseeritud olla, nii et foorumi pearaportöör oli Rootsist, lisaks nii mõnegi töögrupi raportöörid ja juhid kokkulepitult koostööketi riikidest, s.h grupijuht Eestist. Need riigid kajastuvad ka lõppraporti all.
Negatiivsete aspektidena tuleb välja tuua ajapuudus, UNESCO sekretariaadi mõningane nõrkus organiseerimisel, noorte suutmatus kokku leppida põhipunktides, nii et lõppraporti hääletamiseni lõplikult ei jõutudki, vaid delegeeriti lõpliku teksti koostamise õigused drafting committee’le.
Edaspidi tuleb kaaluda foorumi korraldamist kolmepäevasena, mõningate rollide (foorumi president, raportöör, gruppide juhid) valimist enne foorumi toimumist. Oluline oleks ka noortefoorumi korraldamine UNESCO General Conference’iga samaaegselt ja KÕIKIDE noorte esindajate kaasamist rahvuslike delegatsioonide koosseisu. See tuleb muidugi igal riigil endasiseselt kokku leppida.
Täiendavalt võiks koostööbloki riikide hulgas kokku leppida ühe või kahe esindaja saatmise Pariisi (koos rahastamisega) enne foorumi toimumist, et korralduslikule poolele kaasa aidata ja niimoodi ka olulisi küsimusi eelnevalt ette valmistada.
EESTIS tuleb saavutada kokkulepe, kes noorte osalemist UNESCO töös rahastab. Ette on nähtud igast riigist kaks esindajat, küll aga oli sel korral palju tegemist, et ühegi osaleja kulude katteks vahendeid leida. Vaatluse alla tuleb võtta ka regionaalsed noortefoorumid, millest viimasel Küprosel osales Eestis samuti vaid üks osaleja ja seda UNESCO peakorteri toel.
Põhilise vajaduse ja kasuna Eestile ja Eesti noortele tuleb välja tuua ühest küljest rahvusvaheliste kogemuste omandamine, teisest kindlasti maailmamastaabis olemas olemine, mis lisab kaalu ka tervele Eestile, kui noored riiki hästi esindavad. Ära ei tohi kindlasti ka unustada võimalikke koostöömomente riikide (ja regioonide) vahel, millest võivad edasi areneda tihedamad koostöövõimalused nii noortepoliitika valdkonnas kui ka laiemas mastaabis.
Eesti Noorteühenduste Liidul on kasulik koostööd UNESCO suunal jätkata, sest see loob alused laiemaks rahvusvaheliseks koostööks, kui seda pakub Euroopa Noortefoorum. Siinkohal tuleb ära märkida, et ka Euroopa Noortefoorum on The JPC (Joint Programmatic Commission) on the Youth liige. Rohekm informatsiooni: www.unesco.org/ngo/comite/jpc-youth.htm
