teisipäev, 22. september 2009

Novembris võetakse vastu uus Euroopa Liidu noortevaldkonna koostööraamistik


Käesoleva aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja uue noortele suunatud strateegia, mis kannab nimetust “ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine (jõustamine)”. Tegemist on kõiki liikmesriike hõlmava raamistikuga, mis sätestab peamised noorte valdkonna prioriteedid järgmiseks kaheksaks aastaks.

Uut koostööraamistikku on tarvis, kuna eelmine periood lõpeb 2009. aastaga ja valdkonnas on toimunud rida arenguid, millele üldised poliitikad vastama peavad. Samas on noored jätkuvalt grupiks, mille hulgas on tööpuudus kaks korda sama kõrge kui teistes ning nende osakaal näitab langustendentsi; aastaks 2050 prognoositakse, et see kukub 15,3 protsendile kogu ELi elanikkonnast (praegu on see ligikaudu 19,3%).

Eeldatavalt keskendub uus koostööraamistik valdkondadele, milleks on haridus, tööhõive ja ettevõtlikkus, tervis, osalus ning vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja noored maailmas. Lõplikku loetelu ei ole käesoleval hetkel võimalik tuua, kuna Euroopa Liidu Nõukogu võtab dokumendi resolutsiooni vormis vastu alles novembri lõpus.

12. – 14. septembril toimus Rootsis ELi eesistujamaa noorteüritus, mille peamiseks eesmärgiks oligi arutada Komisjoni ettepanekut noorsoostrateegia osas. ENLi poolt osalesid üritusel esimees Ott Heidmets, välissuhete juht Pille-Riin Raudsepp ning endine ENLi aseesimees Jaan Urb. Töötubades arutati koos ametnikega valdkondi, millele tuleks enam tähelepanu pöörata.

“Väljapakutud uus raamistik on kahtlemata eelmisest märgatavalt ambitsioonikam, samas aga on noorsootöö roll jäänud ebaselgeks, pole kindel, kuidas toimub strateegia elluviimine, kuna konkreetseid indikaatoreid ei ole välja toodud ning mis on ehk kõige olulisem – puudujääke on jätkuvalt noortevaldkonna käsitlemisel horisontaalsena,” kommenteeris Jaan Urb.

“Noored ei ole omaette valdkond, sest otsused, mis langetatakse näiteks sotsiaalvaldkonnas, puudutavad ju noori kõige otsesemalt. Seega tuleks võimalikku mõju noortele arvesse võtta (ja arvamust küsida!) peaaegu kõigis valdkondades,” lisas Urb.

Koostööraamistik on tähtis, kuna see sätestab olulisel määral järgneva kaheksa aasta noortevaldkonna suundumused kõikides ELi liikmesriikides. Materjalide ning kokkuvõtetega on võimalik tutvuda veebiaadressil www.se2009.eu/youth.