Lastekodu lapsed tutvusid Elistvere loomadega

Rahvaliidu noored korraldasid eelmisel reedel Pärnu lastekodu lastele ja kasvatajatele väljasõidu Jõgevamaal asuvasse Elistvere loomaparki.
Väljasõidu juurde kuulus kolmetunnine jalutuskäik koos ekskursiooniga loomapargis. Selle aja jooksul oli külastajatel võimalik näha näiteks piisoneid, põhjapõtru, karusid ja oravaidki.
Terve loomapargi külastuse ajal ei saanud lastega kaasas olevad kasvatajad ega neile ekskursiooni tegevad noored hetkekski puhkust: „Kuidas piisoni poeg nii suur võib olla? Miks põhjapõdra sarvedelt nahka tuleb? Miks see karupoeg teistest eraldi elab? Mille poolest need oravad erilised on?“ ei andnud lapsed rahu.
„Soov midagi korda saata tekkis juba kevadel, kuid kui arutasime juhatusega suveplaane, tekkis idee augustikuus midagi seesugust lastekodu väiksematele kasvandikele korraldada,“ selgitas reisiplaani arengut Rahvaliidu Noored Pärnu linna juhatuse liige Anu Sieberk.
Rahvaliidu noorte üle-eestiline juht Jaan Urb lisas: „Kõige olulisem on, et kogu päevast sai kõigi jaoks elamus,“ arvas Urb projekti õnnestunuks.
Kokku oli käinud vaid üks 13-lapselisest grupist varem Elistveres. Mõned olid käinud ka Tallinna loomaaias. „Tallinnas nii eksootilisi loomi nagu Elistveres kõiki ei olegi,“ arvasid paljud lastekodu kasvandikest.

Pärnu linn - siin me elame

Pärnu linn ja rahvas on Rahvaliidule kõige olulisemad, kuna siin me elame. Pärnus peab olema pärnakal hea elada nii kevadel, sügisel, suvel kui talvel.
Rahvaliit ei ole Pärnu linnavolikogus esindatud, seega oleme linnarahvale justkui puhas leht. See aga ei tähenda, et me leiaksime, nagu oleks kõik siiani tehtu vale. Pärnut on juhtinud auväärsed inimesed, kes on toimetanud endast parimat andes.
Pärnu kui kaubamärk
Pärnu vajab head majanduskeskkonda. Pärnus on kõik eeldused majanduse kiireks arenguks: hea asukoht, tuntus Eestis ja lähinaabrite seas.
Julgeme väita, et Pärnu kui kaubamärk on üks Eesti tugevamaid ja positiivsemaid. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas see tuntus pärnakatele kasu tooma panna. Kui inimesed on nõus maksma kõrgemat hinda limonaadi eest, millel on punane kiri “Coca-Cola”, kas poleks nad nõus eelistama kaupa, millel seisab made in Pärnu?
Miks ei võiks me teha korda rannakalurite paadisadamad, et Pärnu oleks see koht, kust saavad eestlased värsket Eesti kala?
Ettevõtlusega alustamise korda tuleb Pärnus lihtsustada, et tuua siia investeeringuid ning julgustada pärnakaid ise aktiivsemalt tegutsema. Praegu liiguvad haritud noored Pärnust ära, leides, et Pärnus ei pakuta neile hästi tasustatud tööd. Paraku on neil õigus.
Et tekiks huvi investeeringute suunamiseks Pärnusse, oleks vaja luua eelised. Lihtne ja soodus ettevõtluskliima on see, mis on aidanud Eestil rebida ette Lätist ja Leedust. See peaks aitama Pärnulgi kui mitte ette rebida, siis vähemalt Tallinnale järele jõuda. Ühtne edukas areng kogu Eestis on üks Rahvaliidu peamisi eesmärke.
Noortele mõeldes
Laste ja noorte arendamise eest ei pea hea seisma ainult riik, siin saab kohalik omavalitsuski palju ära teha. Huvihariduse teema on siiani Pärnus väga vähe käsitlemist leidnud. Kas meie lapsed saavad tegelda just nende huvialadega, mis neid köidavad ning milleks neil annet on? Või tuleb siiski lapsevanemal rahaline lagi ette ning osast harrastustest tuleb loobuda?
Kõlab küll triviaalselt, kuid just lapsed ja noored on need, kes määravad meie elu paarikümne aasta pärast. Hoides praegu laste pealt kokku, maksab see tulevikus valusasti kätte. Paarikümne aastagi pärast peab meil olema ette näidata tippjuhte ja -sportlasi, kes on hoo sisse saanud just Pärnust.
Pärnu noortele tuleb pakkuda küllaldaselt tegevust ning eneseväljendusviise, et neil oleks põhjust pärast kooli lõpetamist Pärnusse elama jääda. Noortekeskused vajavad rohkem raha, et laiendada oma ruume ja teha paremaid noorteüritusi. Peame otsima võimalusi, mida pakub lisaraha saamiseks EL, ning tegema koostööd äriettevõtetega, mis on noorte toetamisest huvitatud.
Rääkides Pärnust, ei saa paraku üle ega ümber tänavatest. Me ei luba populistlikult, et teeme kõik korda. Lubame hoopis võtta vaatluse alla sedagi, mis on tänavate all. Pole ju mõtet vahetada teekatet, et see mõne aja pärast torustike remondi, gaasitrassi paigaldamise või mõne muu põhjuse tõttu üles võtta.
Tulevikku suunatud tegevus vajab kannatust ja mõistmist. Just stabiilsus ja planeeritus on see, mida Pärnu linn vajab.
Rahvaliit on paindlik
Rahvaliit taotleb oma tegevusega läbimõeldud ja tasakaalustatud arengut nii majanduses, sotsiaalsfääris kui keskkonda puudutavates küsimustes. Neid kolme ühiskondlikku tugisammast tuleb vaadata terviklikult, jätmata midagi kahe silma vahele.
Neid kolme teemat vaatleb Rahvaliit Pärnu linnaski, võttes arvesse eelnevaid tegevusi ning kuulates linnarahva arvamusi. Eluterve, haritud ja jõukas Eesti on Rahvaliidu eesmärk.
Oleme olnud paindlikud ja konstruktiivsed valitsuskriisides, oleme paindlikud kohalikulgi tasandil. Seda on näidanud Rahvaliidu võime teha koostööd väga erinevate erakondadega.
Esmajoones pole oluline see, kellega mida tehakse, vaid kellele mida tehakse. Meile on see Pärnu linn ja Pärnu linna rahvas.
Erni Metsal, Jaan Urb, Rahvaliidu kandidaadid Pärnu linnavolikogu valimistel