Jaan Urb

Laupäeval, 17. novembril ENLi üldkoosolekul vastu võetud noorte osaluse seisukohtadega taotletakse kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist 16. eluaastani. ENLi noortepoliitika juhi Gerd Tarandi sõnul on noortele vaja anda enam otsustusõigust kodukoha asjades kaasa rääkimisel. "Võttes arvesse üldisi demograafilisi arenguid on noorte aktiivsem roll ühiskonna kui terviku kujundamisel suisa hädavajalik", lisas Tarand. Üldkoosolekul võeti vastu ka ühised seisukohad noorte teavitamise ja nõustamise vallas, millega soovitakse koondada maakondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused ühtse koordineerimise alla. Üldkoosolek valis ENLi juhatuse liikmeks finantsvaldkonnas Eesti Noorsooprojekti esindaja Ulrika Hurt'i, kes töötab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis. Haridus- ja teadusministrit noortevaldkonnas nõustavasse Noortepoliitika Nõukogusse valis üldkoosolek Siivi Liiviku noorteorganisatsioonist ELO, Siiri Mikk'i Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Laste- ja No...

Laupäeval, 9. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Noortefoorumi (Youth Forum Jeunesse - YFJ) erakorralisel üldkoosolekul valiti ENL foorumi täisliikmeks. ENL oli seni olnud kaks aastat organisatsiooni kandidaatliige. Euroopa Noortefoorum on Euroopa tasandi suurim noorte katusorganisatsioon, mille eesmärkideks on toetada noorte osalust ühiskonnas, mõjutada noortepoliitika kujundamist ning propageerida kultuuridevahelist suhtlust ning üksteisest arusaamist. YFJl on üle 90 liikmesorganisatsiooni, ühendades seeläbi kümneid miljoneid noori inimesi - sinna kuuluvad Euroopa riikide noorteühenduste katusorganisatsioonid ja rahvusvahelised noorteorganisatsioonid, s.h. rahvusvahelised erakondade noorteorganisatsioonid. YFJ on Euroopa Komisjoni peamine koostööpartner noortevaldkonnas. „Eesti Noorteühenduste Liidu ja seeläbi Eesti noorteühenduste jaoks on täisliikme staatuse saavutamine suur samm edasi,” kommenteeris saavutatud edu ENLi juhatuse liige Jaan Urb. Täisliikme staatus annab ENLile võ...

Koostasin lühikese MEMO, mis kajastab minu arvamusi asja kohta. Käesoleva memo eesmärgiks on eeskätt anda ülevaade üldistest muljetest, olulised teemad tulevad välja nii Nordic-Baltic bloki Oslo eelkohtumise kokkuvõttest kui ka foorumi lõppraportist (saab olema varsti kättesaadav aadressilt www.unesco.org/youth ). Memo on jagatud kaheks osaks: positiivse ja negatiivse poole kirjeldus ning soovitused nii foorumi korraldajatele kui ka HTMi esindajatele. Foorumi teemadeks olid haridus ja säästev areng. Kokku osalesid foorumil 133 riigi esindajad, lisaks vaatlejad, enamik riike olid esindatud kahe osalejaga. Täpsed arvud tulevad välja kaasasolevast lõppraportist, mis esitatakse ministrite kohtumisele. Foorum oli jagatud kaheks: plenaaristung ja töögrupid. Kõige positiivsem Eesti jaoks oli Põhja ja Balti riikide tihe koostöö nii foorumile eelneval kui ka järgneval perioodil. Kokku lepiti nii mõnedki konkreetsed suunad ja olulised momendid, mille nimel ühiselt pingutada. Põhiosa n...

Jaan Urb – Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Ulrika Hurt – Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž Rahvusvaheliseks suhtluseks loen käesolevas artiklis kogu suhtlemist teiste erakondadega Euroopa Liidu sees ja rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse kuulumist. Euroopa Liidust väljapoole jäävates küsimustes ning globaalsetel teemadel kaasa rääkimisest kõnelen mõnes järgmises kirjatükis. Kõigepealt, hea lugeja, tahaksin Sult küsida, kas oled nõus, et koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega on hädavajalik ja tähtsam kui koostöö Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide erakondadega? On ju iseenesestmõistetav, et Euroopa Liidu riikide ühisotsused mõjutavad meie igapäevaelu rohkem kui riikidevahelised suhted seda tavaliselt teeksid. Niisiis – erakonna välissuhted ehk ka rahvusvahelised suhted tuleb jaotada kolme kategooriasse: esimene neist on koostöö Euroopa Liidus teiste sarnaselt mõtlevate erakondade ja katuseorganisatsioonidega võimendamaks Rahvaliidu mõtteid ning suunamaks üle-Euroop...

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) arvates peaks Eesti poliitika Euroopa Liidus keskenduma rohkem noorte osaluse soodustamisele, vabatahtliku töö propageerimisele ja erinevate liikmesriikide haridussüsteemide tunnustamisele. ENLi välissuhete juhi Jaan Urbi sõnul tuleb Euroopa Liidul soodustada noorte osalemist nii liidu enda kui ka liikmesriikide valitsuste, kohaliku tasandi ja koolielu otsustes. „Noortelt tuleb arvamust küsida neile sobival viisil“, rõhutas Urb. Teiseks tuleb ENLi arvates Euroopa Liidus senisest enam väärtustada vabatahtlikku tööd ning tunnustada seda teadmiste ja oskuste omandamise vaatenurgast võrdselt palgatööga. Vabatahtlikuna töötajatele tuleb tagada sarnased õigused ja sotsiaalsed garantiid kui on tavatöötajatel. Kolmanda ettepanekuna esitab ENL erinevate liikmesriikide haridustasemete tunnustamise põhimõtte. Euroopa Liidul tuleb töötada selle nimel, et lisaks kõrgharidusele tunnustaksid liikmesriigid ka teistes riikides omandatud põhi-, kesk- ja kutseharidust ni...

Distinguished guests, ladies and gentlemen! Good young people! I hope you have already gotten to know each other, especially the youth as you came here yesterday and had all evening to do that. And I do hope that you are not too tired;) Firstly, let me express my pleasure of being here and having an opportunity to say a few words. Secondly, I am honoured that this event takes place in Pärnu, the most beautiful town in Estonia in my mind. Hereby I also greet you all by the city of Pärnu and especially by the young people living here. Co-operation, youth voice, youth participation and involvement in decision-making processes – all of them are the issues very often spoken about at almost all levels of the society. But what is still there to be done? Is there anything at all to be done? Why does the youth need so much attention? After all we are just an interest group... Yet, the Estonian National Youth Council where I also belong to has declared this year the year of participation of youn...

Koos koolide ja huviringidega alustavad septembris aktiivset hooaega ka noorteühendused. Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) juhtimise võtab 1. septembril üle uus juhatus koosseisus Maarja Dahl, Gerd Tarand, Jaan Urb, Tiina-Katrina Kaber ja Christman Roos. Juhatuse liikmete näol ühinevad noorteühenduste eest seismiseks viie organisatsiooni kogemused, milleks on vastavalt AEGEE-Tartu, Noored Sotsiaaldemokraadid, Rahvaliidu Noored, Vabadus: Noorte Liikumine ning Prussakovi nimeline Rattaühing. "Soovime, et iga noor leiaks endale sobiva viisi oma mõtete väljaütlemiseks ja muutuste algatamiseks oma lähikonnas," ütles liidu juhatuse esimees Maarja Dahl. Noortel on võimalik osaleda keskkonnasäästlikkust toetavates, poliitilistes, erinevate erialade tudengeid ühendavates, religioossetes ning koolitusi korraldavates noorteühendustes, õpilasesindustes, väitlusseltsides ja tuletõrjeühingutes. Lisaks sellele, et noorteühenduse töös osaledes saab midagi reaalselt ära teha, õpitakse tegevus...

Esmaspäevast alustan konsultandina tööd ettevõtte Cumulus Consulting OÜ juures. Saab igatahes põnev olema... Cumulus tegeleb projektide nõustamise, kirjutamise ja juhtimisega, seda siis peamiselt Euroopa Liidu poolt pakutavate struktuurifondide raames. Tihedalt koostööd tehakse kohalike omavalitsustega, kes moodustavad ka põhilise kliendibaasi. Et siis teadmiseks - kui on nõu tarvis, teate, kelle poole pöörduda;) Ettevõtte kodulehekülg: http://www.cumulus.ee/

Noorteorganisatsioon või mitte noorteorganisatsioon? Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt ellu kutsutud osaluskampaania (osale.enl.ee) tõstatab mitmeid osalusega seonduvaid teemasid, s.h kuulumine või mittekuulumine mõnda organisatsiooni. Mõlemal puhul on rida positiivseid ja negatiivseid külgi, mille olemasolust noored teadlikud olema peaksid. Milline on tavaline noorteorganisatsioon? Lühikese perioodi jooksul, mil Eesti on taasiseseisev olnud, on kolmas sektor elik mittetulundussektor kõvasti arenenud: registreeritud on palju organisatsioone, mõned neist vägagi kindla spetsiifikaga, töö on muutunud professionaalsemaks. Üks tavaline noorteorganisatsioon ühendab tavajuhul gruppi aktiivseid noori inimesi, kel on pisut vaba aega ning kes soovivad seda arukalt rakendada. Üldjuhul koonduvad ühendusse sarnaste ideedega inimesed, kes viivad ellu mitmesuguseid projekte (näiteks rahvusvahelisi noorsoovahetusi) ja on päris hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Põhiliselt nähakse vaeva lisar...

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on käivitanud noorte osaluskampaania „Ütle, kui mõtled”, mille raames on juba toimunud noortele suunatud ettevõtmisi, et tõsta noorte teadlikkust osalusteemadel. Kampaania osana leidis möödunud pühapäeval Tallinnas Tammsaare pargis aset üritus Noortepäev 2007, mis kandis endas otsest osalussõnumit. Küsitluse teel selgitati välja noorte arvamus tasulise kõrghariduse, rolleriga sõitmisel juhilubade vajalikkuse, välismaale elama kolimise ja palju muu kohta. Noortepäevale eelnes rahvusvaheline osalusega seotud tahke ja praktilisi väljundeid käsitlev noorteseminar, kus olid koos seitsme riigi noorteliidrid. Kõigepealt püüdsid seminarile kogunenud noored mõistet „noorte osalus” enese jaoks lahti mõtestada, kuivõrd ametlikes dokumentides kirjapandu loob üksnes raamistiku ega seleta täpsemalt, mil moel noored kusagil osaleda saavad. Noorte osalus – mis see on? Eesti Noorsootöö Strateegia kohaselt on see noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võima...

"Sõidab mees autoga maanteel, kui ühtäkki jääb masin seisma ja enam edasi ei liigu. Parandada, loomulikult, mees seda ei oska. Varsti jääb tema kõrval seisma teine auto, kust tuleb välja mees ning pakub oma abi. Katkise auto omanik on rõõmuga nõus! Vaatab siis appitulnud kodanik katkist autot ühest ja teisest küljest, kui järsku annab jalaga korraliku hoobi vastu autot. Auto hakkab tööle. Omanik on rõõmus ja küsib, kui palju ta võlgneb. Teine mees küsib 1000 krooni. Autoomanik on nördinud ja pärib, miks nii palju ühe jalahoobi eest. Teine siis seletabki, et 1 kroon on hoobi eest, kuid 999 krooni selle eest, et ta teadis, kuhu lüüa." Siit siis ka loo moraal: oluline ei ole, kui palju keegi midagi teeb, vaid see, mida tehakse ning milline tulemus saavutatakse.

Nagu eelmisest postitusest lugeda võib, valiti mind Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusse välissuhete juhi ametikohale. Siinkohal olgu öeldud, et ENLi juhatus on oma olemuselt pigem strateegiline üksus, mille eesmmärgiks on tegevussuundade seadmine ja strateegiline juhtimine. Siiski on tegemist suure väljakutsega minu jaoks, kuivõrd see avab välissuhtluse maailmas minu jaoks uue lehekülje ning kindlasti aitab tugevdada juba olemasolevaid sidemeid, samuti suurendada kontaktide võrgustikku, millest peaks kasu tõusma nii ENLile kui ka teistele organisatsioonidele, millega seotud olen. Igatahes teen oma parima, et mulle osutatud usalduskrediiti õigustada;)

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) valis seitsmenda juhatuse 15. juulil toimunud erakorralisel üldkoosolekul valiti Eesti Noorteühenduste Liidu juhatus 2007/2008 aastaks. Uue juhatuse volitused algavad 1. septembril 2007. Juhatuse esimehe kohale valiti Maarja Põld, noortepoliitika juhiks Gerd Tarand, välissuhete juhiks Jaan Urb, liikmevaldkonna juhiks sai Tiina-Katrina Kaber ja avalike suhete eest hakkab hoolt kandma Christman Roos. „Viieaastase ENLi tugevusteks on tunnustatus partnerorganisatsioonide poolt, varasemast suurem eelarve ja palgaline meeskond ning stabiilsus välissuhtluses. Suurimateks väljakutseteks on hetkel liikmesorganisatsioonide aktiivsem kaasamine ENLi tegevustesse ning tuntuse saavutamine avalikkuses” rääkis vastne esimees Maarja Põld. „ENL peaks oma liikmesorganisatsioonidele pakkuma tuntavat lisaväärtust. Selleks tuleb defineerida nii-öelda ENLi teenused ning tagada nende osutamise kvaliteet,” kommenteeris ta organisatsiooni ees seisvaid ülesandeid. Maarja Põld o...

Tere! Kõigepealt püüan siin leheküljel kokku võtta kõik oma kunagi avaldatud artiklid ja mõtteavaldused. Kindlasti ei leia ma neid kõiki üles, see on selge, kuid üht-teist minu ja mu tegemiste kohta saab ikka teada. Kui aega üle jääb, kirjutan jooksvalt oma mõtetest...

10.-12. maini Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusel „Vanapaber ei ole praht!“ koguti Pärnus ja Pärnumaal 22 658 kg vanapaberit, millega päästeti 324 puud. Kampaania Pärnumaa koordinaatori, keskkonnateadust õppiva Jaan Urbi sõnade kohaselt on kampaania eesmärk panna inimesi mõtlema, kui palju nad prahti tekitavad ja kuidas saaks oma igapäevaelu elada nii, et loodusvarasid ei raisataks mõttetult. Hinnanguliselt tekib Eestis 38 000 tonni jääkpaberit aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele. Kui arvestada, et 70 kg vanapaberit jätaks ühe puu kasvama, tähendab prügimäele viidav kogus 383 715 puud ehk rahasse ümberarvutatuna 270 miljonit krooni aastas. Tulemusega jäi Urb rahule. „Loodame, et lisaks kampaania käigus päästetud 324 puule väheneb mõttetu loodusvarade raiskamine aasta ringi.“ Kampaania raames said avatud kogumispunktidesse vanapaberit tuua kõik kodanikud, kuid toimus ka võistlus, mille võitis Rääma põhikooli võistkond Chetters 4279 kil...

Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusele “Vanapaber ei ole praht!“ oli eile kella kaheks, kui paberi vastuvõtmine alles algas, toodud 12 500 kilo makulatuuri. Rahvaliidu Noorte Pärnu esimees Merle Massa ja aseesimees Märt Laur rääkisid, et need kilod toodi esimesel päeval. Eile oli info vanapaberi äraandmise võimalusest palju rohkem levinud ja autod muudkui vurasid Munamäele. Noored arvasid, et kõige rohkem paberit tuuakse kindlasti täna, kui inimestel on vaba päev. Paberi vastuvõtmine Munamäel algab juba kella 11 ja kestab viieni pärastlõunal. “On toodud väga erinevaid koguseid 20 kuni 200 kiloni. Meil on võistkonnad ja auhinnad, aga mis auhinnaks on, seda me veel ei ütle,” rääkis Massa. See vanapaber, mida inimesed toovad, võistkondade arvele ei lähe. “See läheb üldnimekirja, kedagi me vanapaberiga tagasi ei saada, kõik võtame vastu,” selgitas Laur. “Eestis kogutakse töötlemiseks umbes 12 000 tonni vanapaberit aastas. Hinnanguliselt aga tekib meil makulatuuri 38 00...

Läinud nädala lõpus Leedus Vilniuses hakatuse saanud ideest korraldada Eesti toetuseks 1989. aasta Balti ketiga sarnane massiüritus on Pärnumaal küll kuuldud, aga ei enam. „Jah, telerist kuulsin, et Leedu tudengid tulid sellise mõttega välja, kuid rohkem ei tea ma sellest tõesti midagi,” tõdes Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tair Anton. Öeldust johtuvalt ei osanud Anton ka ütelda, kas Pärnus seoses leedulaste algatusega, mis peaks realiseeruma täna keskpäeval, midagi toimub. MTÜ Rahvaliidu Noored juhatuse esimees Jaan Urb nentis eile, et paraku on suurepärane idee lastud nii-öelda laiale ringile, mistõttu üritusel puuduvad kindlad organisaatorid, rääkimata koordineerimisest. „Et Tallinnas on massiüritused keelatud, võiks see Pärnus küll toimuda,” pakkus algatust igati toetav Urb. Ometi tunnistas ta, et ehkki oli tunde uurinud, kes ajab Leedu üliõpilaste algatatud asja Pärnus, ei saanudki ta selles selgust. Seepärast ei osanud Urb ütelda, kuidas võiks üritus Pärnus ...

Intervjueeris Anniki Leppik Riigikogu valimistel Pärnu maakonnas kandideerinud 23aastane Rahvaliidu noorte esimees Jaan Urb kogus 187 häält. Et Rahvaliidu valimistulemus oli üle Eesti nigel, võib Urbi promotud tudengipalga idee sisuliselt läbikukkunuks nimetada. Kogusite valimistel 187 häält, kuidas tulemusega rahule jääte? See on kahe otsaga asi. Kui võtta Rahvaliidu konteksti, siis võib rahul olla, sest oli neidki, kes minust vähem hääli said. Isiklikult aga eeldasin natukene rohkem, sest olen Pärnus väga paljude asjadega tegelnud ja oma jälje jätnud. Teie valijad olid ilmselt eelkõige noored inimesed? Seda küll, kuid kui mõelda poolteist aastat tagasi toimunud kohaliku omavalitsuse valimistele, jagusid minu hääled nii noorte kui vanade vahel. Tean, et paljud naabritädid valisid mind, seega pole välistatud, et ka vanem generatsioon hääletab. Erakond ei panustanud teie reklaamimisele nii palju kui esinumbritele. Mida tegite selleks, et hääli koguda? Ei kulutanud jah. Loomulikult olin ...

Pärnus on kohe-kohe lahti minemas juba üheksandat korda toimuvad tudengite talvepäevad. Ilmselgelt on tegemist traditsiooniga, mis pakub südatalvel kolmeks päevaks tegevust nii tudengitele kui teistele noortele. Aga kuidas ja mispärast üldse midagi sellist korraldada? Arvatavasti tuleb selletaoliste ürituste juuri otsida päris kaugest minevikust, üliõpilasorganisatsioonidest, ühendustest. Ka korporatsioonid on mänginud suurt rolli tudengite igapäevaelu rikastamisel. Õige hoo said suuremad avalikud üritused sisse aga siis, kui tekkisid tudengiesindused, aktiivgrupid. Ajaga kujunenud traditsioon Pärnu pole selles suhtes mingi erand, pigem ollakse malli võtnud Tallinna ja eeskätt Tartu tudengiüritustest. Siiski on iga ettevõtmine omanäoline, huvitav ja loomulikult pakub igakülgset meelelahutust. Tudengipäevade eripäraks Pärnus on nende korraldamine talvel. Tavaliselt on kõige rohkem tudengeid seostatud väikese õlle, hea seltskonna ja murumängudega, võimaluse selleks on andnud nii Tallinna...

Pärast 11. septembri juhtumit Ameerikas kerkisid teravalt päevakorda uued konfrontatsioonid kultuuride ja usundite vahel ning need kestavad tänapäevani. Üsna igapäevaseks on muutunud uudised, kus räägitakse, mitu inimest jälle Iraagi pommiplahvatuses hukkus. Kõige kohutavam asja juures on see, et turvaliste lääneriikide igapäevaelus ei pööratagi sellele enam suuremat tähelepanu, kuid inimesed, noored ja vanad, peavad selles regioonis elama ja hakkama saama. Konfliktipiirkondi on teisigi: Lähis-Idas pole ammu rahu olnud, Kagu-Aasia riigipööretest rääkimata. Hilissügisel Küprosel toimunud UNESCO Euroopa ja Vahemere maade regiooni noortefoorumil kohtusid 37 selle piirkonna riigi esindajad. Foorumi läbiv teema oli kultuuride ja uskude vahelised dialoogid ning nende võimalik mõju ühiskondadele ja sootsiumidele. Nagu arvata võiski, pöördus gruppide põhitähelepanu just konfliktsele Lähis-Ida sektorile, mille esindajad kohal olid. Kuulsin üht noormeest rääkimas, kuidas ta kaks päeva järjest sa...