Euroopa Parlament (EP) on oma olemuselt maailmas fenomenaalne nähtus – ei eksisteeri mitte ühtki sarnast seadusandlikku kogu, mis oleks otsevalitud ning nii laiapõhjaline. Kuigi ka täna on EP roll pigem tagasihoidlik, va eelarveküsimused ning laienemine, võib märkida, et sisuliselt esindab see suurimat legislatiivset võimu esindav institutsioon maailmas. Vaadeldes aga Euroopa Liidu (EL) süsteemi tervikuna, võib näha, et sel on iga liikmesriigi valitsemismasinast (mis enamjaolt põhinevad täielikul võimude lahususe printsiibil) erinev ülesehitus (rohketest analoogiatest hoolimata).
Põhiline erinevus seisnebki juba mainitud võimude lahususe küsimuses – ELi institutsioonides ei ole see nii üheselt määratletud – näiteks täidab Nõukogu nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku funktsiooni. Sellest tulenevalt on võimalik teha rida tähelepanekuid.
Arvestades osalejate arvukust on igati loogiline, et mingisuguse efektiivsuse säilitamiseks pole võimalik EPle anda täielikke volitusi. Siiski ei tohi kindlasti selle rolli alahinnata – Euroopa “põhiväärtustest” rääkides on sel äärmiselt oluline osa. Omades võimalust printsipiaalsetes küsimustes kaasa rääkimiseks leevendub nn suletud uste poliitika probleem suurel määral. Võib muidugi eeldada, et tegemist on mõneti poliitika “mängimisega”, kuid igal juhul on kodanike tahe esindatud. See ongi EP olulisim ülesanne elik selle rolli komitoloogiasüsteemis peab hindama pigem kõrgelt. Seetõttu võib EP kasvavat mõju arvestada positiivse ilminguna.
Asja pisut negatiivsem külg seisneb ekspertteadmiste olemasolus või pigem küll nende puudumises. Kas on EP esindajatel (MEPidel) piisavalt teadmisi, avaldamaks arvamust tõeliselt spetsiifilistel teemadel (näitena võib siinkohal tuua nii põllumajandus- kui ka fiskaalpoliitika)? Ilmselt on vastus eitav, mis tähendab, et mõni oluline otsus võibki selle taha seisma jääda. Arvestades aga MEPide kohalkäimise intensiivsust (mida isegi nende 200-eurone päevaraha pelgalt kohalkäimise eest liigselt suurendada ei suuda), on tulemuseks eeskätt vähene süvenemine.
Kokkuvõtteks, vähendamaks läbipaistvuse ning legislatiivsuse probleemi, on EP kasvav osatähtsus komitoloogiasüsteemis kahtlemata tervitatav. Küll aga jääb lahtiseks selle osalemise võimekus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar