Jaan Urb

27. novembril võeti vastu Euroopa Liidu uuenenud noortevaldkonna koostööraamistik aastateks 2010-2018. Uus koostööraamistik sätestab üldised eesmärgid, prioriteedid, töömeetodid ning kontrollmehhanismid noortevaldkonnas. Dokument astub suure sammu edasi lõimitud noortepoliitika suunas ja toetab valdkondadevahelist koostööd noortepoliitikas. Sellega loodetakse pöörata senisest tulemuslikumalt tähelepanu noorte arengule ning panustada Euroopa stabiilsusesse ja jätkusuutlikkusse hoolimata praegustest majandusraskustest. Koostööraamistiku eesmärgid on luua noortele rohkem võrdseid võimalusi haridus- ja tööturumaastikul ning teha noortest inimestest aktiivsed ühiskonnaelus kaasategevad ja -rääkivad kodanikud. “Oleme 9 aastat oodanud hästi töötavat süsteemi, mis kindlustaks noorte osalemise poliitiliste otsuste tegemisel ning innustaks neid jälgima, et noortepoliitika tõepoolest täidab noorte vajadusi,” kommenteeris Euroopa Noortefoorumi president Tine Radinja. Euroopa Noortefoorumi pressite...

Oktoobri algul toimus Pariisis järjekordne UNESCO Noortefoorum, mis kandis järjekorranumbrit 6. Foorum on osa UNESCO Peaassambleest, mille järeldused edastatakse riikide delegatsioonidele, kuid mis ei oma siduvat tähendust. Seekordse ürituse läbivaks teemaks oli noored ning majanduskriis, täiendavalt käsitleti sektoriteülese teemana noorte osalust. Eesti noori esindas Eesti Noorteühenduste Liidu endine aseesimees ja välissuhete juht Jaan Urb. Olles osalenud ka kaks aastat tagasi toimunud foorumil, on hea võrrelda sarnasusi ning erinevusi. Kahtlemata tuleb positiivse külje pealt välja tuua seekordne läbimõeldum korraldus (üritust juhtisid selleks väljaõppe saanud moderaatorid), veelgi enam – plenaaristung suutis sel korral ka resolutsiooni vastu võtta (arvestades, et eelmisel korral jäi see ajanappuse tõttu tegemata). Seega võib foorumit üldkokkuvõttes kordaläinuks lugeda. Siinkirjutaja on veendunud, et ürituste nagu ka noortefoorumi korraldamine on väga hea algatus, kuna see võimaldab ...

Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi valimisliit, mis kogus 35,6% hääletamas käinute toetuse. Toomas Kivimägi valimisliit kogus 7035 häält, mis annab 33kohalises volikogus 14 kohta. Keskerakond kogus 4314 häält (8 kohta). Reformierakond kogu 2807 häält (5 kohta). IRL kogus 2457 häält (4 kohta). Sotsiaaldemoktraatlik erakond on kogunud 1309 häält (2 kohta). Teised erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid volikogusse ei pääse. Valimisliit Aus Pärnu kogus 740 häält, üksikkandidaat Koit Pikaro 361 häält, Eesti Iseseisvuspartei 289 häält, Rohelised 182 häält, valimisliit Uus Õiglane Jõud 104 häält, valimisliit mayor.merilaine.ee 99 häält ja üksikkandisaat Andro Roos 24 häält. Pärnu linnas käis valimas 19 783 inimest. 5 protsendi künnis, millega valimistel kandideerinud nimekiri volikogusse pääses oli 986,05. Teie toetasite, meie vastutame:)

Niimoodi kirjutas minust Meelika Jürisaar, Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist:) See, kes valib Jaan Urbi, valib analüüsihullu pedandi, kes pole aga teps mitte ebameeldiv kolleeg või ametnik, vaid inimene, kellega saab rääkida ja kelles on ka piisavalt empaatiat ning tahet asju paremaks muuta. Kuigi ta võib end unustada mobiiltelefoni poleerima, võib ta samamoodi une arvelt tööd rügada ja selle eest rahus mitte raha küsida. Inimene, kes teeb asju missioonist ja kummalisel kombel teab mitmetest asjadest oma vanuse kohta liiga palju. Ta ei karda ka välja öelda seda , mis mõne inimese võib-olla veidi ärevaks teeb, aga põhjuseta, sest kokkuvõttes me teame ju, et ta on hea valik. Ta näeb hea välja, tal on huumorisoont ja samas on Jaan vastutustundlik endale võetud kohustuste osas. Mida lubab, teeb ära. Ja kui teeb, siis murdude ja komade täpsusega, joondades isegi asutusesisesed draft dokumendid ilusasti Word’is ühele joonele.

Pärnu on kadestamisväärsel geograafilisel asukohal. Pärnul on väga tugev majandus-, kultuuri- ja spordipotentsiaal. Pärnu on jõuline turismimagnet - tervise ja puhkemajanduse paradiis. See on linn, kus ja ei kusagil mujal ma tahan elada! Paraku on viimasel neljal aastal suur osa meie ajaloolisest, looduslikust ja kultuurilisest potentsiaalist jäänud kasutamata. Veelgi enam - seda rikkust on lõhutud. Pärl on tuhmunud. Me ei saa ega tohi sellega leppida. Meie, aga veelgi enam meie laste ja lastelaste pärast. See on põhjus, miks sündis Toomas Kivimägi Valimisliit. Me ei ole rahul vastutustundetu ja mittejätkusuutliku linnavalitsemisega. Me ei lepi linnarahva raha tuulde loopimisega. Me soovime muutusi. 18. oktoober annabki vastuse küsimusele: kas pärnakad soovivad olla Viisitamme või Kivimägi „nägu”. Kõigile, kes pole rahul senise linnajuhtimisega ning kes soovivad muutusi, on vaid üks palve – tulge valima! Teie toetate, meie vastutame!

Käesoleva aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja uue noortele suunatud strateegia, mis kannab nimetust “ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine (jõustamine)”. Tegemist on kõiki liikmesriike hõlmava raamistikuga, mis sätestab peamised noorte valdkonna prioriteedid järgmiseks kaheksaks aastaks. Uut koostööraamistikku on tarvis, kuna eelmine periood lõpeb 2009. aastaga ja valdkonnas on toimunud rida arenguid, millele üldised poliitikad vastama peavad. Samas on noored jätkuvalt grupiks, mille hulgas on tööpuudus kaks korda sama kõrge kui teistes ning nende osakaal näitab langustendentsi; aastaks 2050 prognoositakse, et see kukub 15,3 protsendile kogu ELi elanikkonnast (praegu on see ligikaudu 19,3%). Eeldatavalt keskendub uus koostööraamistik valdkondadele, milleks on haridus, tööhõive ja ettevõtlikkus, tervis, osalus ning vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja noored maailmas. Lõplikku loetelu ei ole käesoleval hetkel võimalik tuua, kuna Euroopa Liidu ...

Otsustasin ka sel korral kohalikel valimistel kandideerida. Avapauk on antud, Pärnu Postimees kirjutab meie valimisliidust üsnagi põhjalikult. Täna Pärnu linna valimiskomisjonile kandidaatide nimekirja esitanud Toomas Kivimägi valimisliit tahab pakkuda senisele linnajuhtimisele selget, parteidistsipliiniga mitte seotud alternatiivi, nende peamiseks ohuks on liiga suur hulk sogases vees kalapüüdjaid. Kivimägi tuules on end valimisteks registreerinud veel kolm valimisliitu, millest üks võitleb Pärnu Euroopa surfipealinnaks saamise eest. “Meie poolt hääletades ei lähe valija hääl kaduma, mis väiksemate valimisliitude puhul võib juhtuda,” ütles nimekirjas kolmandal kohal olev Port Artur Halduse tegevjuht Romek Kosenkranius. Valimisvõidu korral on Kosenkranius valmis Port Arturi palgalt ära tulema ja linna juhtimisele pühenduma. “Kindlasti on meie seas veelgi selliseid, kes ainult ei räägi, vaid on valmis tegutsema,” lausus aastaid linnavalitsuse avalike suhete juhina töötanud Kosenkranius....

Kooliaasta alguse puhul juhivad Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit (E3) ühiskonna tähelepanu haridussüsteemi ja noorte olulisusele. E3 toonitab, et riik peab hoidma hariduse rahastamist senisel tasemel ning võimalusel seda suurendama pikaajalistes arengukavades toodud eesmärkide täitmiseks. „Ka eelarvetulude vähenemise valguses tuleb vältida hariduse ja noorte arvelt lühiajaliste eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ott Heidmets, ENLi juhatuse esimees. „Senisest veelgi enam tuleb tähelepanu pöörata ligipääsuprobleemidele haridussüsteemis. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad garanteerima, et inimesed saaksid jätkata oma õpinguid üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ning ülikoolides,“ märkis Ivar Veskioja, EÜLi juhatuse esimees. E3 on seisukohal, et innovaatilise majanduse väljakujunemise ning sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamise võti on kõigi võimekate inimeste ligipääs tasuta tasemeõppele ja ümberõppele. EÕELi juhat...

by Meelika Jürisaar (ENL) Hiljuti toimunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli mitu erakonda välja nimekirjadega, kus võis näha endisest rohkem noori. Valimiste üllatuseks ei olnud aga noorte valituks osutumine, vaid hoopis üksikkandidaadi hiigeledu enamiku suurerakondade ees. Valimiskampaaniate tippajal mai keskpaigas korraldas Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) debati, kuhu kutsuti erakondade noored poliitikud. Osalejad tunnistasid, et Eesti poliitkultuur on liiga palju mõjutatud ebatolerantsusest, ignorantsusest ja euroopalike väärtuste puudumisest. Tegemist on kriitikaga, mida poliitikutest veel enam kuuleb kodanike suust. Kriitilist suhtumist väljendab seekordsete n-ö protestivalimiste valimisaktiivsus, mis oli Eestis sellel korral lausa 43,9% ja sealjuures osutus üksikkandidaat enamikust erakondadest edukamaks. Pidev üksteisele ärategemine, usaldamatus, suutmatus kokkuleppeid saavutada või ühishuve leida on midagi, mille tõttu Eesti ei arene nii kiiresti, kui võiks. Tekib küsimus – ...

Mõtlesin küll, et ei hakka ise reklaami tegema, kuid vaadates, kuidas valdav enamus räägib kõigest muust kui Euroopa Liidust, tekkis tahtmine osundada persoonile, kes vahelduseks ka asjast kõneleb.  Seega, kirjutan, et kutsuda üles 7. juunil Europarlamenti valima minema, tegemaks teadlikku valikut ning mõtlemaks, kes on see inimene, kes ei kao viieks aastaks Brüsseli koridoride sügavustesse, vaid jääb kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad. Julgen väita, et see inimene on Anto Liivat - hea sõber ja kolleeg.  Anto Liivat on esimene ja ainus kodanikuühiskonnas sirgunud uue põlvkonna kandidaat, kellel on reaalne võimalus valituks osutuda.  Anto Liivat on juhtinud mitmeid noorteorganisatsioone: Eesti Õpilasesinduste Liit, EBSi Üliõpilasesindus, Eesti Noorsooprojekt MTÜ ning olnud aktiivne paljudes mittetulundusprojektides. Anto otsustas mõtestada Europarlamendi saadiku rolli uutmoodi – valituks osutunud poliitik peab oma rahvaga Euroopa asjad läbi arutama ja alles siis tegutsema.  Euroo...

Euroopa Noortefoorum on seisukohal, et kuigi uus Euroopa Liidu noortestrateegia eelnõu on ambitsioonikas ning oluliselt läbimõeldum kui eelmine dokument, on probleemiks ikkagi asjaolu, et noori ei ole strateegia loomisesse piisavalt kaasatud. Euroopa Noortefoorum teatab 8. mail saadetud pressiteates, et strateegia on küll noorte jaoks koostatud, aga mitte noortega koos valminud. Täna kehtiva strateegia põhiliseks probleemiks on nimetatud puudulikke rakendusmehhanisme. Dokumendis ei ole liikmesriikidele tehtud konkreetseid ettepanekuid, mida peaks tegema või kuidas tuleks olemasolevaid soovitusi täita. “Peab tunnistama, et lisaks puudulikule rakendussüsteemile saab ettegeiteid teha ka sisu osas, sest praegune kehtiv dokument näeb noori justkui eraldi valdkonda. Niimoodi ei saa aga läheneda, sest noori puudutavad kõik valdkonnad, eriti muidugi sotsiaalteemad,” selgitab Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Jaan Urb. “Täpselt samamoodi nagu me ei saa keskkonnast rääkida eraldiseisv...

Euroopa Noortefoorumi liikmete nõukogu kohtumisel valiti Euroopa Noortefoorumi uus peasekretär, kelleks sai Giuseppe Porcaro. Peasekretäri ametipost valitakse kaheks aastaks. Porcaro on olnud tegev nii Euroopa tasandi kui ka kohaliku tasandi noortevaldkonna arendamises ja muuhulgas on ta asutanud ka Itaalia Noorteühenduste Liidu (FNG). ”Tegemist on väga võimeka ja hea kvaliikatsiooniga inimesega. Porcarol on juba eelnevalt Euroopa Noortefoorumis töötamise kogemus. Liikmete ootused uuele peasekretärile on Euroopa Noortefoorumi reformimise jätkamine, mille käigus peaks otsustusprotsessid kiirenema ja läbipaistvamaks muutuma,” selgitab Urb noortefoorumi arengusuundi. Euroopa noortepoliitika peaks Eestile olema eeskujuks “Euroopa noortepoliitikast on Eestil palju õppida, sest sealne praktika liigub üha enam suunas, et noori ei nähta enam kui eraldi sektorit, vaid Euroopa on mõistnud, et vaja on lõimitud noortepoliitika rakendamist, sest kõik ühiskonna valdkonnad puudutavad noori ja seega m...

Põhja- ja Baltimaade noorte katusorganisatsioonid soovivad luua fondi Valgevene noorteühenduste toetuseks. NBCM (North-Baltic Contact Meeting) ehk Põhja- ja Baltimaade regiooni koostööplatvorm, kuhu kuulub ka Eesti Noortehenduste Liit (ENL) esitas Euroopa Noortefoorumile resolutsiooni, milles katusorganisatsioonid  tegid ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond. 8.-10. mail toimunud COMEMi (Council of Members) , ehk Euroopa Noortefoorumi liikmete, kohtumisel esitas NBCM resolutsiooni, mis tegi ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond. NBCMi kuuluvad lisaks Eesti Noorteühenduste Liidule veel ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Gröönimaa noorteühenduste katusorganisatsioonid. ”Euroopas räägitakse päris palju palju demokraatia toetamisest, aga meie poolt vastu võetud resolutsiooni mõte on pakkuda konkreetseid abivahendeid. Iga Euroopa Noortefoorumi liikmesühendus võiks leida teatud rahalised vahendid, et luua fond, mis panusta...

Eesti Noorteühenduste Liit valiti Euroopa noortevaldkonda nõustama. Eelmisel nädalal valiti Euroopa Nõukogu juures asuva noortevaldkonna nõustava kogu (Advisory Council on Youth) otsusega liikmed Programmikomiteesse (Programming Commite). Valituks osutus ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindab komitees ja nõukogus ENLi välissuhete juht Jaan Urb.  ”Eesti noorteühendustele, ja noortele üldse, on see osalusvõimalus ja ühtlasi ka suur tunnustus. ENLi usaldatakse otsuste tegemiste juurde ja tänu sellele on võimalik viia Eesti noorte jaoks olulised teemad ka rahvusvahelisele tasandile,” selgitab ENLi välissuhete juht Jaan Urb.  Euroopa Noortefoorumi jaoks, kuhu kuulub ka ENL, on oluline noorte õiguste konventsiooni loomine ehk õigustel põhineva noortepoliitika juurutamine. “Praegusel hetkel on olukord Euroopa Liidu tasandil enam-vähem rahuldav, samas kui mujal Euroopas on tase väga erinev,” kommenteerib Urb. ”Kindlasti on vaja ühtsemaid standardeid, mis käsitlevad inimõigusi, tööel...

1. veebruaril toimunud Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) erakorralisel üldkoosolekul koostasid ENLi liikmesorganisatsioonid pöördumise kohalikele omavalitsustele. Pöördumises kutsuti omavalitsuste juhtkondasid pakkuma noortele tuge osaluskogude loomisel.  Noorte osaluskogusid on Eesti omavalitsustes vaid napp 10 protsenti, mida on Eesti Noorteühenduste Liidu noortekogude projektijuhi Kristo Nottoni sõnul liiga vähe. “Noortevolikogusid Eestis on 20 ringis, omavalitsusi 227. Kohalike omavalitsuste tugi ei ole alati kõige piisavam ja me püüame probleemile tähelepanu juhtida,” selgitab Notton. Osaluskogud on ellu kutsutud, et lähendada noori kodukohaga ning kaasata neid kohaliku elu juhtimisse ja arendamisse. Noorte osaluskogude loomine on noorte vaba tahe. Enamik noortekogusid on tekkinud noorte pealehakkamise tulemusena, kuid mitmed on loodud ka tänu omavalitsuste suunamisele. Noorte osalusvõimaluste laiendamine on Eesti noortepoliitika üks tähtsamaid prioriteete noorsootöö strateegias. ...

“Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast. Majanduskriisi tõttu on just noored ühed esimesed, kes mõjude all kannatada saavad,” ütleb Euroopa Noortefoorumi pressiteade.  Üritus “Noorte tööhõive majanduskriisi ajal” (”Youth Employment in Times of Crisis”) toob kokku noored kogu Euroopast ning Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi, Regioonide Komitee, Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi ning Zlín regiooni esindajad.  Ürituse peamisteks teemadeks on poliitikate areng kvaliteetsete töökohtade tagamiseks, ettevõtluse julgustamine noorte seas, uute oskuste arendamine ning tööealiste noorte mobiilsus. Euroopa Noortefoorum kogub kokku noorte ideed ja arvamused ning jagab arutelude tulemusi 22. jaanuaril ka laiema avalikkusega. Võtmelahendustena näeb Euroopa Noortefoorum töötajate ja ettevõtjate mobiilsuse suurenemist, mis tagaks ühtlasema kvaliteedi töötur...

Euroopal on 21. sajandil lahendada mitmeid probleeme: majanduse globaliseerumine, demograafiline (taand)areng, kliimamuutused ning energiajulgeolek. Lisaks on selge, et 27 riigist koosnev liit ei saa enam toimida 15 liikmele mõeldud õigusraamistikus. Sellest tulenevalt on koostatud Lissaboni leping, millel on laias laastus neli põhilist pikaajalist arenguprioriteeti. Nendeks on demokraatlik um ja läbipaistvam Euroopa (rahvusparlamentide suurem roll, kodanike hääle osakaalu suurendamine, ülesannete selgem jaotus ELi institutsioonide vahel, Europarlamendi senisest märkimisväärsem roll); tõhusam Euroopa (tulemuslik otsustusmenetlus, stabiilsem institutsiooniline raamistik, eurooplaste elu parandamine – sotsiaalne turvalisus, energiajulgeolek, võitlus terrorosmiga, keskkonnaküsimused); õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ning turvaline Euroopa (kodanike õigused, turvalisuse suurendamine, liikmesriikidevaheline solidaarsus) ja ELi rolli tugevdamine maailmas (välisasjade ja ...

Euroopa Parlament (EP) on oma olemuselt maailmas fenomenaalne nähtus – ei eksisteeri mitte ühtki sarnast seadusandlikku kogu, mis oleks otsevalitud ning nii laiapõhjaline. Kuigi ka täna on EP roll pigem tagasihoidlik, va eelarveküsimused ning laienemine, võib märkida, et sisuliselt esindab see suurimat legislatiivset võimu esindav institutsioon maailmas. Vaadeldes aga Euroopa Liidu (EL) süsteemi tervikuna, võib näha, et sel on iga liikmesriigi valitsemismasinast (mis enamjaolt põhinevad täielikul võimude lahususe printsiibil) erinev ülesehitus (rohketest analoogiatest hoolimata).  Põhiline erinevus seisnebki juba mainitud võimude lahususe küsimuses – ELi institutsioonides ei ole see nii üheselt määratletud – näiteks täidab Nõukogu nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku funktsiooni. Sellest tulenevalt on võimalik teha rida tähelepanekuid.  Arvestades osalejate arvukust on igati loogiline, et mingisuguse efektiivsuse säilitamiseks pole võimalik EPle anda täielikke volitusi. Siiski ei toh...