Jaan Urb

Käesolev mõtteavaldus on initsieeritud Euroopa Noortefoorumi (European Youth Forum) üldkoosolekust, mis toimus novembri keskel Rotterdamis, Hollandis ning seal kuuldud infost ja adopteeritud poliitikadokumentidest (policy papers). Teisest küljest on kirjutamiseks ainest andnud Euroopa Liidu (EL) poolt käima lükatud protsessid järgmise kümne aasta ELi noortepoliitika koostööraamistiku kujundamiseks, mida täiendab Euroopa Nõukogu (Council of Europe - CoE) ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioon Agenda 2020 (CoE noortepoliitika raamistik aastani 2020). Noorte tähtsus on kahtlemata viimase viie aasta (viimane Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametisoleku periood) märkimisväärselt tõusnud: üha enam kaasatakse esindusorganisatsioone seadusloome (ja ka hindamise) protsessidesse, suurenenud on rahastamine. Sellest hoolimata on vajakajäämisi mitmes olulises valdkonnas. Võttes arvesse Euroopa demograafilist situatsiooni, on selge, et nooremale generatsioonile langeb aasta-aastalt üha su...

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) pidas laupäeval Tartus 13. üldkoosolekut, kus üldkogu otsusega võeti vastu 2009. aasta teema, milleks sai ühiskondlik aktiivsus. Ühtlasi lepiti kokku ka põhikirja muudatuses, mille kohaselt muutub juhatuse liikmete mandaat kaheaastaseks alates järgmisest valitsemisperioodist. Ühiskondliku aktiivsuse teema keskendub valimisaktiivsusele ja julgustab noori astuma noorteühendustesse, et tulemuslikumalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. ENLi tegevused järgmisel aastal õhutavad ka omaalgatust ning jätkavad noortele erinevate aktiivsete osalusviiside tutvustamist. Põhikirja muudatuse teel soovitakse tõsta katusorganisatsiooni pädevust ning vältida olukorda, kus liiga kiiresti vahetuvad inimesed kulutavad pika aja töösse sisselamisele, mis jätab arendustegevuseks liiga vähe aega. ”Soovime muutuda üha enam kompetentsikeskuseks ja mitte ainult esindada, vaid ka nõustada noorteühendustesse kuuluvaid noori,” põhjendas otsust juhatuse esimees Olger Tali. Hüvasti noorus! Har...

Käesolev mõtteavaldus on kantud ühest küljest ideedest, mis on viimase aasta jooksul Euroopa noortepoliitika maastikul tõusetunud, teisest praktilisest vajadusest näha noortepoliitikat laiapõhjalisemalt kui ühe või teise ministeeriumi kitsa vastutusvaldkonnana. Artikli eesmärgiks on selgitada noortepoliitika olemust ning vaadelda, milliseks võiks kujuneda noortepoliitika alane koostööraamistik tulevikus. Noortepoliitika alused Esmalt tuleb rääkida noortepoliitika olemusest ja püüda mõista, miks on see olulisem teemavaldkond kui näiteks mõne huvi- või survegrupi tegutsemine Euroopa Liidu institutsioonide (peamiselt küll Komisjoni) juures. Oma olemuselt on noortepoliitika äärmiselt lai mõiste, kätkedes endas nii haridust, tööhõivet, tervist, sotsiaaliat, kultuuri, keskkonda, pere- ja eluasemepoliitikat. Peamine, miks antud teema enam ja enam aktuaalseks muutunud, on vananev ühiskond, seda nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Nendes tingimustes suurenevad ootused nooremaealistele; see tä...

Euroopa Parlament tähtsustab noortepoliitika teemat ning hakkab käesolaval nädalal Brüsselis toimuval istungil kasutama Euroopa Noortefoorumi liikmete poolt loodud deklaratsiooni. ”Noored kogu Euroopast ootavad poliitikategijatelt konkreetsemaid tegusid, mis vastaksid noorte vajadustele eri valdkondades nagu näiteks tööturg, haridus, diskrimineerimise vastased aktsioonid ja tervis. On vaja siirast dialoogi erinevate osapoolte vahel ning kooskõlastatud meetmeid ning programmi,“ selgitas Euroopa Noortefoorumi president Bettina Schwarzmayr. ”Deklaratsiooni kasutuselevõtt on tähtis esmane samm, et edendada noortepoliitikat. Me usume, et Euroopa Parlament võtab järgmist seadusandlikku struktuuri koostades teema arvesse,” lisas ta. 433 Europarlamendi liiget on deklaratsioonile alla kirjutanud, kutsudes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike arvestama noori puudutavate poliitikate kujundamisel noorte arvamuse ja huvidega. Deklaratsioonile on alla kirjutanud ka kõik Eesti esindajad Eu...

1. septembrist alustab tööd Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) uus juhatus, mis esindab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi liikmed valivad juhatust korra aastas ning värskelt alustanud juhatus on järjekorras kaheksas. Uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust Sorex. Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist. Juhatuses jätkavad välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist Noorteühendusi koondavas katusorganisatsioonis töötavad lisaks juhatusele ja vabatahtlikele ka mitmed projektijuhid ning spetsialistid. ENL esindab noorteühendusi erinevates valitsuse poolt ellu kutsutud ümarlaudades ja töögruppides, tegeleb noorteühenduste kvaliteedijuhtimisega ning korraldab ENLi strateegiakooli. Lisaks kujun...

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub koos Gruusia Noorteühenduste Liiduga Eesti noori osalema rahumeelsetel demonstratsioonidel konflikti lõpetamiseks ning vältima erimeelsuste väljendamist täiendavate konfliktidega. 12. augustil tähistakse Haapsalus rahvusvahelist noortepäeva. ENL kutsub noortepäeva kontserdil ja teistel üritustel osalejaid kandma lisaks noorteorganisatsioonide sümboolikale ka Gruusia lippe ning värve. Noortepäeva kontserdil peetakse kell 20:20 minutiline vaikne seisak Gruusia – Venemaa konfliktis langenud ja vigastatud inimeste mälestuseks. ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit toetavad Eesti seniseid samme ja seisukohti Gruusia – Venemaa konflikti osas. Noorteühendused kutsuvad mõlemaid konflikti osapooli ning rahvusvahelist üldsust toetama Gruusia võimude väljapakutud vaherahu, mille Vene Födreatsioon tagasi lükkas. ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit rõhutavad noorte rolli rahu tagamisel ning konflikti lahendamisel. Ühtlasi avaldavad mõlemad osapooled kaastunnet ...

Laupäeval valis Eesti Noorteühenduste Liidu kaheteistkümnes üldkoosolek endale uue juhatuse, mida hakkab juhtima Olger Tali. Kõikide Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide heaolu eest seisva Eesti Noorteühenduste Liidu uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust «Sorex», vahendas liidu pressiesindaja. Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist. Valimiste tulemusel jätkavad juhatuses välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist. Samuti jätkab tegevust revisjonikomisjoni liige Margus Poola ELSA Estoniast. Uue juhatuse ülesandeks on hea koostöö jätkamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsustega, et luua noortele ja noorteühendustele parem tegutsemiskeskkond, arendades seeläbi ka ko...

Lihtsalt näiteks, kuidas tõde ümber paigutades saab kokku täieliku jama... Käisin aprilli lõpus Ljubljanas. Kohal oli ka European Youth Press, mis üritust kajastas. Tegemist oli siis Presidency Youth Event'iga. Selguse huvides: ma EI tööta ENLis, Euroopa Struktuurifondide projektidega tegelen küll, kuid seda oma töökoha raames. Muud mõtted on aga õiged. Tomorrow evening all 150 participants will prepare a document for the European politicians. They will try to draw attention to the key challenges of the participation of young people with fewer opportunities in the society. Five working groups will after developing conclusions (which represent ideas, solutions and lines of action) add something from their field to document. And what would happen if two guys: Jaan Urb from Estonia (on the right) and Erik Vad Braendgraard from Denmark (on the left) would be given a piece of paper to write down their own list of wishes to European politicians? - I would write for sure about the right...

Majandus- ja rahaliidu tugisammasteks on ühtne rahapoliitika, mida teostavad Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank, ning liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate kooskõlastamine. Sisuliselt tähendab see, et vähem tehakse makromajanduslikke otsuseid eraldi ning enam toimub oma tegevuste kooskõlastamist. Ühest küljest, vaadeldes Euroopa Liitu kui tervikut, on selline lähenemine kahtlemata positiivne, kuivõrd sel viisil kaob võimalus, et liikmesriikide majanduspoliitika on Liidu piires väga varieeruv. Teisest küljest vähendab selline tegutsemine aga liikmesriikide eelarvete paindlikkust ning mõnede arvates kaovad ka võimalused rakendada fiskaalpoliitilisi meetmeid stabilisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nii ongi põhimõtteliselt olemas kaks lahknevat arvamust: nende oma, kes sooviksid regulatsiooni veelgi karmistada, ja need, kes pigem lähtuksid liikmesriikide tasandilt ning annaksid viimastele enam otsustusõigust. Rahapoliitika on Euroopa Liidus tsentraliseeritud, sell...

Rahaliitu pääsemise takistuseks on Eestile käesoleval hetkel Maastrichti esimese kriteeriumi mittetäitmine, milleks on inflatsioonitase. Tulenevalt viimaste aastate kiirest majanduskasvust on inflatsioon Eestis olnud suhteliselt kõrge ning seetõttu on ka euro kasutuselevõtt viibinud. Võib eeldada, et lähima paari aasta jooksul inflatsioon piisavalt ei alane, kuigi langenud majanduskasv võiks viidata ka üldise inflatsioonitaseme alanemisele. Siiski kuulub Eesti alates oma liitumusest Euroopa Liiduga ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ning osaleb otsustusprotsessis, ka on suurem osa arveldustest üle viidud eurole, s.h pangalaenud, mis sisuliselt tähendab, et Rahaliidul on Eesti majandus- ja rahapoliitikas mängida küllalt suur roll. Lisaks kuulub Eesti nn valikuvõimaluseta riikide hulka (k.a teised 2004. aastal liitunud riigid), mis tähendab, et euro kasutusele võtmine on sätestatud liitumislepingus, millest taganeda pole võimalik. Seega, liitumise küsimus on üksnes aja küsimus. Tulenevalt o...

Jõelähtme vald on rikas oma ajaloo-, samuti looduspärandi poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe rakendamist leidnud. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha. Rebala Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn-Peterburi maantee ääres asub ka Harjumaa ainuke turistidele mõeldud infopunkt. Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasu...

Vajaduse Euroopa Liidu olemasoluks tekitas peaasjalikult II Maailmasõda, peale mida oli Euroopa nii majanduslikult kui ka moraalselt laostunud. Samuti oli sõda selge märk asjaolust, et peale I Maailmasõda ei oldud suudetud lahendada erimeelsusi riikide, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Peale sõda oli aga suurtele riigijuhtidele selgeks saanud, et tuleb leida moodus riikide omavaheliseks sidustamiseks (väga selgelt rääkis sellest näiteks W. Chruchill „...the United States of Europe...”). Majanduslik kokkulepe Ruhri basseini üle lõigi toona aluse üldiseks majanduskasvuks ning integratsiooniks. Tol ajal tingis vajaduse integratsiooni järele kartus uue sõja puhkemise pärast ning kehv majanduslik olukord; tänaseks on integratsiooni mõiste olulisel määral laienenud, üha enam räägitakse ühtsest Euroopa identiteedist. Kuhu on jäänud vanad vastuolud? Peamisele vastuolule Saksamaa ja Prantsusmaa vahel leiti lahendus läbi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, mis sidus need ajalooliselt pahuksis ...