Jaan Urb

Prantsuse noored käisid Eestis artiklit tegemas. Välja näeb see umbes niimoodi: La création de Rahvaliidu Noored date de 2001, à peine deux ans après la constitution du PUP. Cependant, ce n’est qu’après les élections de 2003 que l’organisation atteint son statut définitif : en effet, lors de ces élections, les membres de la section jeunes du PUP ont l’occasion de participer activement à la rédaction de certains amendements, et parviennent ainsi à faire entendre leur voix indépendamment des positions du parti. Cette expérience les encourage donc à se doter d’une structure d’ONG indépendante, dans le but d’élargir leurs activités au-delà du champ de la politique, et d’acquérir une dimension européenne. Aujourd’hui Rahvaliidu Noored compte ainsi 4000 membres, dont seuls 50% sont liés au PUP, ce qui fait de l’organisation la plus grosse ONG de jeunesse du pays. Parmi ses membres, âgés de 17 à 25 ans, on trouve indifféremment des lycéens, des étudiants et des jeunes déjà engagés dans la vie...

Pärast taasiseseisvumist on Eestis hüppeliselt tõusnud kolmandasse sektorisse kuuluvate noorteorganisatsioonide arv, peale selle on hulgaliselt noori, kes küll aktiivselt toimetavad, kuid pole ennast juriidiliselt määratlenud. Selline areng on läbi ja läbi positiivne, sest noored õpivad olema organiseeritud, samuti omandatakse eluks vägagi vajalikud oskused paljudes valdkondades. Hindamise mõõdupuud Võib oletada, et nüüdseks on saavutatud kvantitatiivne piir (eksisteerivad mitmesugused katusorganisatsioonid paljude mingi suunitlusega organisatsioonide kõrval), ja olulisi samme on astutud kvalitatiivses arengus. Meeskonnad ja juhtimine on muutunud professionaalsemaks, tehakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, ettepanekud riigile ja kohalikele omavalitsustele on saavutanud märkimisväärse kaalu. Kogu ülalmainitu näitab väga selgesti, et sektor on elujõuline. Suures plaanis jääb aga pahatihti tähelepanuta selliste organisatsioonide köögipool: kuidas ja millise hinnaga see kõik on saav...

Augusti algul korraldati Jõgevamaal Saarel mitte-eestlaste integratsioonialane suvekool. Osavõtjaid oli ligi 100 viiest Eesti piirkonnast: Ida-Virumaalt, Tartumaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Sihtrühm oli 18-26aastased noored. Projekt toimus Rahvaliidu Noorte ning Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse koostöös. Suvekoolis arutati noortele olulisi küsimusi ja probleeme Eesti eri piirkondades, tehti grupitööd. Siinkohal jätaksin käsitlemata teiste piirkondade grupitööde tulemused ning keskenduksin Pärnule, samuti Pärnumaale. Pärnu probleem peaks vist juba kõigile selge olema: palju kommertslikku tegevust suvel ja suhteliselt kesised vaba aja veetmise võimalused talvel. Töö tulemusena kerkisid esile ideed, mida on mõistlik laiemalt tutvustada, sest on selge, et mõne inimesega kõike ellu viia ei suuda. Ühine nimetaja oli Pärnu noorte kaasamine senisest enam linna tegevusse, noorte enda ühistegevuse leidmine ja koordineerimine. Pisut üllatavalt peeti Pärnu kolledžit ja sell...

Oleme olukorras, kus umbes pool üliõpilastest maksab oma hariduse eest. Eesti 68 000 üliõpilasest saab õppetoetusi ligi 10 000, ülejäänud peavad ise toime tulema. Kõrgharidust omandavate noorte olukorda leevendab pisut õppelaen, mis aga ei taga kindlasti täisväärtuslikke elamisvõimalusi, ja võlg tuleb pangale ju hiljem ikkagi tagasi maksta. Võlg on võõra oma! Õppimine kallineb Haridus on enamikus Euroopa riikides avalik hüve. Kui muuta Eestis kogu kõrgharidus tasuliseks, juhtub see, mida püüame vältida: haridus kommertsialiseerub. Haridusest saab justkui erasektori teenus, mida saavad endale lubada üksnes need, kellel endal või kelle vanematel selleks raha on. Muidugi on teinegi võimalus: noor asub õpingute kõrvalt tööle. Selle tulemusena langeb aga oluliselt omandatava hariduse kvaliteet. Kõrge õppemaksu tasumiseks tuleb teha täiskoormusel tööd ja enamasti mitte erialast. Kolmas variant on võtta enda õlule suur õppelaen. Reformierakonna Noortekogu väljapakutav õppelaenu määra kergitam...

Eesti riigis on põhi- ja keskkoolis õppivatele noortele asjalood paranenud: riik maksab suures osas kinni toitlustuskulud, räägitakse töövihikute ostu toetamisest, samuti on aktuaalseks muutunud ühe huviringi tagamine õpilasele. Kõik see on õige ning peabki nii olema, aga küllaldaselt tähelepanu pole pööratud üliõpilastele, kelle olukord on pisut teistsugune. Tõelise paugu paneb lapsevanema rahakotile keskkoolilõpetamine, sest üleval tuleb hakata pidama kodunt eemal elavat noort inimest, kes pürib kõrg- või kutsehariduse poole. Toetus kergendab õppimist Õnnelikud on need, kellele ülikooliastumine ei tähenda elukohavahetust, samal ajal on tudeng juba täiskasvanud inimene, kes soovib oma elu alustada. Ja siit algavadki probleemid: ainuüksi ühikakoht maksab umbes 1000 krooni kuus. Reaalselt tähendab see maa- ja linnalaste vahelist äärmist ebavõrdsust kõrghariduse omandamisel või töö kõrvalt õppimise korral (kui töökoht leitakse), õpiaastate venimist ning kindlasti kvaliteedi langust. Prae...

Eile hommikuks oli Pärnus Rahvaliidu noorte korraldatud vanapaberi kogumise aktsiooni käigus antud ära 19 633 kilogrammi vanapaberit. Paberikogumise üks korraldajaid, Pärnu linnavolikogu liige ja Rahvaliidu noorte juhatuse esimees Jaan Urb ütles Pärnu Postimehele, et kogu Eestis oli kolmepäevase aktsiooni eesmärgiks seatud saja tonni makulatuuri kogumine. Eile hommikuks oli plaanitud kogus juba nelja tonniga ületatud, kusjuures Pärnu panuseks oli esialgu kavandatud 15 tonni vanapaberit. Seega enne paberikogumise kolmepäevaku viimase päeva algust olid tulemused ületanud kõik ootused-lootused. Urb ütles, et kaaluliselt toodi kõige rohkem raamatuid ja ajakirju, palju oli veneaegseid õpikuid ning plakateid. Tubli tulemuse saavutas Koonga põhikool, mille õpilaste kaks võistkonda tõi neli tonni makulatuuri 50kohalise koolibussiga, mis oli kolmveerandi osas vanapaberit täis laaditud. Noorte rahvaliitlaste partner kogumisaktsioonis on AS Ragn-Sells ning Urbi andmetel töödeldakse pool ära antud...

Nimetan kolm tuntud nime. Arvake, kes neist on Pärnust pärit: Konstantin Päts, Kersti Kreismann ja Peeter Tali. Õige vastus on kõik kolm. Pärnumaalt on pärit palju eestlastele olulisi isikuid. Alustada võime kohaliku ajalehe asutajast ja tema tütrest, lisada kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi võimueliidi ning lõpetada praeguste olümpiavõitjatega. Inimesed on kõige olulisem kapital Mõni nädal tagasi toimus Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud mess “Pärit Pärnumaalt”, mille sisuks oli Pärnumaa hakkajatele ettevõtjatele toetava märgi loomine. “Pärituult Pärnumaalt” märki ja selle kasulikkust analüüsis Cardo Remmel oma 30. märtsi artiklis “Pärnumaale uus Visu! Mis on selle sisu?”. Mina aga laiendaksin “Pärit Pärnumaalt” teemat ettevõtjatest pisut kaugemale - inimkapitali ehk Pärnumaa elanikeni. Üks suuremaid riske, mis võib pidurdada Eesti edasist arengut, on tööjõupuudus. Eriti valusalt annab see tunda väljaspool Tallinna, kus eduka ettevõtmise käivitamine ja töös hoi...

Möödunud neljapäeval moodustati Pärnu linnavolikogus noortekogu komisjon. See on oluline samm Pärnu noorte, linnavolikogu ja linnavalitsuse koostöö ning teineteisemõistmise edendamisel. Vastloodud komisjoni esimeheks sai siinkirjutaja ning aseesimeheks Asso Kommer. Noortekogu komisjoni moodustamine linnavolikogu alatise komisjonina peab tagama sidususe linnavolikogu ja noortekogu vahel. Lisaks tagab komisjon noortekogu jätkusuutlikkuse, sest noortel on seeläbi konkreetne ideede ja ettepanekute väljund otse volikogusse. Noortekogu algus Alguse sai idee juba mõni aasta tagasi, kui moodustati Pärnu noorte volikogu, mis tookord mõningate valede otsuste tulemusena ei läinud käima nii, nagu pidanuks. Möödunud aasta novembris aga kutsuti noorte volikogu taas ellu ja nimetati ümber noortekoguks. Noortekogusse otsustati kaasata õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide esindajad, sh üks inimene igast poliitilisest ühendusest, kokku 24 liiget. Linnavolikogu eeskujul moodustati noortekogu ...