Jaan Urb

Lihtsalt näiteks, kuidas tõde ümber paigutades saab kokku täieliku jama... Käisin aprilli lõpus Ljubljanas. Kohal oli ka European Youth Press, mis üritust kajastas. Tegemist oli siis Presidency Youth Event'iga. Selguse huvides: ma EI tööta ENLis, Euroopa Struktuurifondide projektidega tegelen küll, kuid seda oma töökoha raames. Muud mõtted on aga õiged. Tomorrow evening all 150 participants will prepare a document for the European politicians. They will try to draw attention to the key challenges of the participation of young people with fewer opportunities in the society. Five working groups will after developing conclusions (which represent ideas, solutions and lines of action) add something from their field to document. And what would happen if two guys: Jaan Urb from Estonia (on the right) and Erik Vad Braendgraard from Denmark (on the left) would be given a piece of paper to write down their own list of wishes to European politicians? - I would write for sure about the right...

Majandus- ja rahaliidu tugisammasteks on ühtne rahapoliitika, mida teostavad Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank, ning liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate kooskõlastamine. Sisuliselt tähendab see, et vähem tehakse makromajanduslikke otsuseid eraldi ning enam toimub oma tegevuste kooskõlastamist. Ühest küljest, vaadeldes Euroopa Liitu kui tervikut, on selline lähenemine kahtlemata positiivne, kuivõrd sel viisil kaob võimalus, et liikmesriikide majanduspoliitika on Liidu piires väga varieeruv. Teisest küljest vähendab selline tegutsemine aga liikmesriikide eelarvete paindlikkust ning mõnede arvates kaovad ka võimalused rakendada fiskaalpoliitilisi meetmeid stabilisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nii ongi põhimõtteliselt olemas kaks lahknevat arvamust: nende oma, kes sooviksid regulatsiooni veelgi karmistada, ja need, kes pigem lähtuksid liikmesriikide tasandilt ning annaksid viimastele enam otsustusõigust. Rahapoliitika on Euroopa Liidus tsentraliseeritud, sell...

Rahaliitu pääsemise takistuseks on Eestile käesoleval hetkel Maastrichti esimese kriteeriumi mittetäitmine, milleks on inflatsioonitase. Tulenevalt viimaste aastate kiirest majanduskasvust on inflatsioon Eestis olnud suhteliselt kõrge ning seetõttu on ka euro kasutuselevõtt viibinud. Võib eeldada, et lähima paari aasta jooksul inflatsioon piisavalt ei alane, kuigi langenud majanduskasv võiks viidata ka üldise inflatsioonitaseme alanemisele. Siiski kuulub Eesti alates oma liitumusest Euroopa Liiduga ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ning osaleb otsustusprotsessis, ka on suurem osa arveldustest üle viidud eurole, s.h pangalaenud, mis sisuliselt tähendab, et Rahaliidul on Eesti majandus- ja rahapoliitikas mängida küllalt suur roll. Lisaks kuulub Eesti nn valikuvõimaluseta riikide hulka (k.a teised 2004. aastal liitunud riigid), mis tähendab, et euro kasutusele võtmine on sätestatud liitumislepingus, millest taganeda pole võimalik. Seega, liitumise küsimus on üksnes aja küsimus. Tulenevalt o...

Jõelähtme vald on rikas oma ajaloo-, samuti looduspärandi poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe rakendamist leidnud. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha. Rebala Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn-Peterburi maantee ääres asub ka Harjumaa ainuke turistidele mõeldud infopunkt. Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasu...

Vajaduse Euroopa Liidu olemasoluks tekitas peaasjalikult II Maailmasõda, peale mida oli Euroopa nii majanduslikult kui ka moraalselt laostunud. Samuti oli sõda selge märk asjaolust, et peale I Maailmasõda ei oldud suudetud lahendada erimeelsusi riikide, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Peale sõda oli aga suurtele riigijuhtidele selgeks saanud, et tuleb leida moodus riikide omavaheliseks sidustamiseks (väga selgelt rääkis sellest näiteks W. Chruchill „...the United States of Europe...”). Majanduslik kokkulepe Ruhri basseini üle lõigi toona aluse üldiseks majanduskasvuks ning integratsiooniks. Tol ajal tingis vajaduse integratsiooni järele kartus uue sõja puhkemise pärast ning kehv majanduslik olukord; tänaseks on integratsiooni mõiste olulisel määral laienenud, üha enam räägitakse ühtsest Euroopa identiteedist. Kuhu on jäänud vanad vastuolud? Peamisele vastuolule Saksamaa ja Prantsusmaa vahel leiti lahendus läbi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, mis sidus need ajalooliselt pahuksis ...

Laupäeval, 17. novembril ENLi üldkoosolekul vastu võetud noorte osaluse seisukohtadega taotletakse kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist 16. eluaastani. ENLi noortepoliitika juhi Gerd Tarandi sõnul on noortele vaja anda enam otsustusõigust kodukoha asjades kaasa rääkimisel. "Võttes arvesse üldisi demograafilisi arenguid on noorte aktiivsem roll ühiskonna kui terviku kujundamisel suisa hädavajalik", lisas Tarand. Üldkoosolekul võeti vastu ka ühised seisukohad noorte teavitamise ja nõustamise vallas, millega soovitakse koondada maakondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused ühtse koordineerimise alla. Üldkoosolek valis ENLi juhatuse liikmeks finantsvaldkonnas Eesti Noorsooprojekti esindaja Ulrika Hurt'i, kes töötab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis. Haridus- ja teadusministrit noortevaldkonnas nõustavasse Noortepoliitika Nõukogusse valis üldkoosolek Siivi Liiviku noorteorganisatsioonist ELO, Siiri Mikk'i Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Laste- ja No...

Laupäeval, 9. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Noortefoorumi (Youth Forum Jeunesse - YFJ) erakorralisel üldkoosolekul valiti ENL foorumi täisliikmeks. ENL oli seni olnud kaks aastat organisatsiooni kandidaatliige. Euroopa Noortefoorum on Euroopa tasandi suurim noorte katusorganisatsioon, mille eesmärkideks on toetada noorte osalust ühiskonnas, mõjutada noortepoliitika kujundamist ning propageerida kultuuridevahelist suhtlust ning üksteisest arusaamist. YFJl on üle 90 liikmesorganisatsiooni, ühendades seeläbi kümneid miljoneid noori inimesi - sinna kuuluvad Euroopa riikide noorteühenduste katusorganisatsioonid ja rahvusvahelised noorteorganisatsioonid, s.h. rahvusvahelised erakondade noorteorganisatsioonid. YFJ on Euroopa Komisjoni peamine koostööpartner noortevaldkonnas. „Eesti Noorteühenduste Liidu ja seeläbi Eesti noorteühenduste jaoks on täisliikme staatuse saavutamine suur samm edasi,” kommenteeris saavutatud edu ENLi juhatuse liige Jaan Urb. Täisliikme staatus annab ENLile võ...