Jaan Urb

Eile hommikuks oli Pärnus Rahvaliidu noorte korraldatud vanapaberi kogumise aktsiooni käigus antud ära 19 633 kilogrammi vanapaberit. Paberikogumise üks korraldajaid, Pärnu linnavolikogu liige ja Rahvaliidu noorte juhatuse esimees Jaan Urb ütles Pärnu Postimehele, et kogu Eestis oli kolmepäevase aktsiooni eesmärgiks seatud saja tonni makulatuuri kogumine. Eile hommikuks oli plaanitud kogus juba nelja tonniga ületatud, kusjuures Pärnu panuseks oli esialgu kavandatud 15 tonni vanapaberit. Seega enne paberikogumise kolmepäevaku viimase päeva algust olid tulemused ületanud kõik ootused-lootused. Urb ütles, et kaaluliselt toodi kõige rohkem raamatuid ja ajakirju, palju oli veneaegseid õpikuid ning plakateid. Tubli tulemuse saavutas Koonga põhikool, mille õpilaste kaks võistkonda tõi neli tonni makulatuuri 50kohalise koolibussiga, mis oli kolmveerandi osas vanapaberit täis laaditud. Noorte rahvaliitlaste partner kogumisaktsioonis on AS Ragn-Sells ning Urbi andmetel töödeldakse pool ära antud...

Nimetan kolm tuntud nime. Arvake, kes neist on Pärnust pärit: Konstantin Päts, Kersti Kreismann ja Peeter Tali. Õige vastus on kõik kolm. Pärnumaalt on pärit palju eestlastele olulisi isikuid. Alustada võime kohaliku ajalehe asutajast ja tema tütrest, lisada kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi võimueliidi ning lõpetada praeguste olümpiavõitjatega. Inimesed on kõige olulisem kapital Mõni nädal tagasi toimus Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud mess “Pärit Pärnumaalt”, mille sisuks oli Pärnumaa hakkajatele ettevõtjatele toetava märgi loomine. “Pärituult Pärnumaalt” märki ja selle kasulikkust analüüsis Cardo Remmel oma 30. märtsi artiklis “Pärnumaale uus Visu! Mis on selle sisu?”. Mina aga laiendaksin “Pärit Pärnumaalt” teemat ettevõtjatest pisut kaugemale - inimkapitali ehk Pärnumaa elanikeni. Üks suuremaid riske, mis võib pidurdada Eesti edasist arengut, on tööjõupuudus. Eriti valusalt annab see tunda väljaspool Tallinna, kus eduka ettevõtmise käivitamine ja töös hoi...

Möödunud neljapäeval moodustati Pärnu linnavolikogus noortekogu komisjon. See on oluline samm Pärnu noorte, linnavolikogu ja linnavalitsuse koostöö ning teineteisemõistmise edendamisel. Vastloodud komisjoni esimeheks sai siinkirjutaja ning aseesimeheks Asso Kommer. Noortekogu komisjoni moodustamine linnavolikogu alatise komisjonina peab tagama sidususe linnavolikogu ja noortekogu vahel. Lisaks tagab komisjon noortekogu jätkusuutlikkuse, sest noortel on seeläbi konkreetne ideede ja ettepanekute väljund otse volikogusse. Noortekogu algus Alguse sai idee juba mõni aasta tagasi, kui moodustati Pärnu noorte volikogu, mis tookord mõningate valede otsuste tulemusena ei läinud käima nii, nagu pidanuks. Möödunud aasta novembris aga kutsuti noorte volikogu taas ellu ja nimetati ümber noortekoguks. Noortekogusse otsustati kaasata õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide esindajad, sh üks inimene igast poliitilisest ühendusest, kokku 24 liiget. Linnavolikogu eeskujul moodustati noortekogu ...

Rahvaliidu noored korraldasid eelmisel reedel Pärnu lastekodu lastele ja kasvatajatele väljasõidu Jõgevamaal asuvasse Elistvere loomaparki. Väljasõidu juurde kuulus kolmetunnine jalutuskäik koos ekskursiooniga loomapargis. Selle aja jooksul oli külastajatel võimalik näha näiteks piisoneid, põhjapõtru, karusid ja oravaidki. Terve loomapargi külastuse ajal ei saanud lastega kaasas olevad kasvatajad ega neile ekskursiooni tegevad noored hetkekski puhkust: „Kuidas piisoni poeg nii suur võib olla? Miks põhjapõdra sarvedelt nahka tuleb? Miks see karupoeg teistest eraldi elab? Mille poolest need oravad erilised on?“ ei andnud lapsed rahu. „Soov midagi korda saata tekkis juba kevadel, kuid kui arutasime juhatusega suveplaane, tekkis idee augustikuus midagi seesugust lastekodu väiksematele kasvandikele korraldada,“ selgitas reisiplaani arengut Rahvaliidu Noored Pärnu linna juhatuse liige Anu Sieberk. Rahvaliidu noorte üle-eestiline juht Jaan Urb lisas: „Kõige olulisem on, et kogu päevast sai kõ...

Pärnu linn ja rahvas on Rahvaliidule kõige olulisemad, kuna siin me elame. Pärnus peab olema pärnakal hea elada nii kevadel, sügisel, suvel kui talvel. Rahvaliit ei ole Pärnu linnavolikogus esindatud, seega oleme linnarahvale justkui puhas leht. See aga ei tähenda, et me leiaksime, nagu oleks kõik siiani tehtu vale. Pärnut on juhtinud auväärsed inimesed, kes on toimetanud endast parimat andes. Pärnu kui kaubamärk Pärnu vajab head majanduskeskkonda. Pärnus on kõik eeldused majanduse kiireks arenguks: hea asukoht, tuntus Eestis ja lähinaabrite seas. Julgeme väita, et Pärnu kui kaubamärk on üks Eesti tugevamaid ja positiivsemaid. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas see tuntus pärnakatele kasu tooma panna. Kui inimesed on nõus maksma kõrgemat hinda limonaadi eest, millel on punane kiri “Coca-Cola”, kas poleks nad nõus eelistama kaupa, millel seisab made in Pärnu? Miks ei võiks me teha korda rannakalurite paadisadamad, et Pärnu oleks see koht, kust saavad eestlased värsket Eesti kala? Ettevõ...