Jaan Urb

Olen nüüd kutsega ;)

2012-01-14T11:26:00.004+02:00

Eesti Konsultantide Assotsiatsioon ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus andsid üle kutsetunnistused 32 konsultandile, kellest 29 läbisid eelnevalt ka 2011. aasta konsultantide arenguprogrammi. Konsultantide arenguprogrammi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Eesti Konsultantide Assotsiatsiooni juhatuse esimehe Andro Kullerkupu sõnul püüeldakse olukorra poole, kus konsultandina töötamiseks on vajalik kutsetunnistus. „Arvame, et selleks pole vaja seadusandlikku regulatsiooni, vaid usume, et teenuse tellijad mõistavad ise kutsetunnistuse omamise tähtsust. Ettevõtjad ja juhid võivad kutsetunnistusega konsultante palgates olla kindlad, et nad on kompetentsed ja eetilised," selgitas Kullerkupp. „Möödunud aasta oli erakordne ka selle poolest, et vanemkonsultandi kutset taotlesid ka tuntud ja pikaajalise kogemusega konsultandid. Kui möödunud aastal väljastati üks viienda taseme kutsetunnistus, siis sel aastal antakse neid juba viis. Eestis väljastatud kutsetunnistus on rahvusvaheliselt tunnustatud ja see on nõutav osades riigihangetes. Sellel aastal plaanib EKA viia konsultandi kutsestandardi vastavusse uue Euroopa Kvalifikatsiooni Raamistikuga (EQF)."

2011. aastal osales Konsultantide arenguprogrammis kokku 35 konsultanti: 18 eraturu, 12 maakondlike arenduskeskuste ja inkubaatorite konsultanti ning 5 EASi konsultanti, kellest 29 anti kutsetunnistus. Lisaks omistati kutsetunnistus kolmele konsultandile, kes läksid otse hindamisele. Koolitused toimusid eelmise aasta märtsist septembrini. Lisaks oli osalejatel võimalus saada täiendavat nõustamist ja juhendamist koolitajatelt ning praktiseerida õpitut nii harjutusgruppides kui igapäevatöös.

EKA, EASi, Euroopa Liidu Sotsiaalfondi ja Kutsekoja koostöös viidi viiendat aastat läbi konsultantide arenguprogramm ning äri- ja juhtimiskonsultantide pädevuse hindamine. Konsultantide arenguprogramm on algatatud EASi ja EKA poolt eesmärgiga parendada Eesti ettevõtetele ning avaliku- ja mittetulundussektori organisatsioonidele pakutava konsultatsiooniteenuse kvaliteeti ning pakkuda Eesti konsultantidele ühtseid arenguvõimalusi.

Konsultandi IV taseme kutsetunnistuse sain ka mina!

94 linna ja 32 riiki!

2012-01-14T11:21:00.002+02:00

Create your own travel map or travel blog.

Find the best holiday rentals at TripAdvisor

My Motivation Letter to the Membership of the YFJ

2010-10-17T11:41:00.003+03:00

In November, the members of the European Youth Forum elect the new Board for the years 2011 and 2012. I've put myself forward as a candidate. Below, my letter of motivation to this post can be found.

Europe is a home for more than 100 million young people today: a true value to the societies. Young people are also facing numerous challenges, which have never affected us that much. The consequences of demographic change, migration, the need to create a fair labor market for all, autonomy for the youth – these are only a few of all. On the other hand, the young people’s interest towards taking part in the decisions affecting every one of them has rather shown the tendency to decrease.

The European Youth Forum (YFJ) is a democratic, youth-led platform, which aims at being the voice of young people in Europe, where young people are equal citizens and are encouraged and supported to achieve their fullest potential as global citizens.

I believe that the YFJ has done a great job in reaching closer to the vision. However, much is still there to be done and one cannot be certain whether this would never end.

European Youth Forum can contribute to the solving of the problems young people have today in Europe. Moreover, the YFJ can lead the way for the other regions in the world as well. For that, more focus should be put to influencing the policy-making processes in Europe and beyond. The internal reforms have made the organisation stronger and more efficient, I believe. Now it is time to see the changes taking effect externally by aiming at bringing all the young people in Europe at the centre of the political agenda.

As the Board Member of the European Youth Forum, I would be committed worker for the success of the young people, for the success of the Member Organisations and finally, for the success of the organisation itself.

Targets and Results

One should evaluate, what are the results of the work done, not what kind of or how much work has been done. I am glad that the draft of the Work Plan 2011-2012 has coherent goals, which go in line with the strategic priorities of the organisation. However, I believe that the Board along with the Secretariat has to work out clear indicators to measure the results achieved. In addition, all the objectives must be followed by tangible activity plans.

I have been working as a consultant for compilation and implementation of the strategies and development plans for more than three years. Thus, I consider strategic planning and evaluation of the activities my field of expertise, which can add the value to the functioning of the YFJ.

It is also important that there would be a clear work division between the Board and the Secretariat. In my mind, the Board as a politically elected body is mainly responsible for the overall functioning of the platform and sets the directions for the actions. The Board also acts as a face of the organisation. The Secretariat, on the other hand, ensures the smooth everyday work of the YFJ by implementing the goals set in the Work Plan. Having more or less 25 employees in the heart of Brussels is a strength and opportunity that cannot be left unused: the members of the Secretariat must be encouraged to act as advocacy workers towards fulfilling the aims of the Forum.

Political Agenda

The YFJ along with the Council of Europe Advisory Council on Youth has launched the process of having a convention of the youth rights. One can naturally argue, whether a convention is the only and the right way to achieve the rights based approach to youth policy. However, I believe that a convention is the most powerful tool to start a Europe-wide discussion over the issue.

If elected, the work towards the Convention on the Youth Rights would be one of my priorities. I have actively taken part in the work of the Advisory Council and thus the work already done is familiar to me.

Participation is one of the cornerstones of a democratic society. In terms of an ageing Europe, more and more pressure will be put on the young people. Moreover, the youth has already today a number of responsibilities, which unfortunately are not followed by the right to have a say in the decisions made. Lowering the voting age would bring the focus of the political agenda closer to the young people and take their wishes into consideration.

Thus, the vote at 16 would be a topic to deal with, when elected to the Board.

The platform is as strong as strong is its weakest member. In order to reach out, the YFJ has to put an effort into strengthening the Member Organisations as they are the key players in the countries, whose policies we want to influence. In addition, supporting the creation of the new youth organisations is also of importance in my mind as this would increase the youth participation in a long run.

I believe the YFJ has to act as a consultative body for the Member Organisations, with the adequate capacity to give support and advice when needed.

The last but not the least: as far as I remember, the overview of the finances has always been the boring part of the meetings. Yet, I am sure that all of the members would admit that without a budget would be a few or no activities.

Having been responsible for budgets of numerous projects of different kind, I can say that I am quite familiar with the numbers and able to contribute to the transparent and sustainable financial management of the Forum.

To conclude with, I am sure that I have the qualities and personal capacity, both political and administrative from which the organisation can benefit. Moreover, having been the delegate to COMEMs and other YFJ-related events I have an adequate understanding of the organisation and motivation to take it to the higher level. As a Board Member I would depict myself working in the fields of institutional relations, taking the responsibility for the communication with the Council of Europe and/or finances as I have previous experience in them.

Youth Rights - õigustel põhineva noortepoliitika kujundamine

2010-03-26T20:12:00.003+02:00

Euroopa Noortefoorumi üheks prioriteediks on noorte õiguste konventsiooni loomine. Natuke tausta: http://vimeo.com/10457447.

Council of Europe Advisory Council on Youth

2010-02-26T20:16:00.000+02:00

Advisory Council (suhteliselt võimatu korrektselt eesti keelde tõlkida) on valmis saanud oma esimese uudiskirja. See annab lühidalt ülevaate sellest, mida nimetatud organ endast kujutab ning millega tegeleb. Uudiskirja on võimalik lugeda aadressilt www.coe.int/youth.

Valmis ELi uuenenud noortevaldkonna koostööraamistik 2010-2018

2009-12-03T11:03:00.001+02:00

27. novembril võeti vastu Euroopa Liidu uuenenud noortevaldkonna koostööraamistik aastateks 2010-2018. Uus koostööraamistik sätestab üldised eesmärgid, prioriteedid, töömeetodid ning kontrollmehhanismid noortevaldkonnas. Dokument astub suure sammu edasi lõimitud noortepoliitika suunas ja toetab valdkondadevahelist koostööd noortepoliitikas. Sellega loodetakse pöörata senisest tulemuslikumalt tähelepanu noorte arengule ning panustada Euroopa stabiilsusesse ja jätkusuutlikkusse hoolimata praegustest majandusraskustest. Koostööraamistiku eesmärgid on luua noortele rohkem võrdseid võimalusi haridus- ja tööturumaastikul ning teha noortest inimestest aktiivsed ühiskonnaelus kaasategevad ja -rääkivad kodanikud.

“Oleme 9 aastat oodanud hästi töötavat süsteemi, mis kindlustaks noorte osalemise poliitiliste otsuste tegemisel ning innustaks neid jälgima, et noortepoliitika tõepoolest täidab noorte vajadusi,” kommenteeris Euroopa Noortefoorumi president Tine Radinja.

Euroopa Noortefoorumi pressiteatega on võimalik tutvuda aadressil http://www.youthforum.org/en/renewed_youth_framework.

UNESCO Youth Forum – vajalik ning kasulik

2009-10-22T19:21:00.001+03:00

Oktoobri algul toimus Pariisis järjekordne UNESCO Noortefoorum, mis kandis järjekorranumbrit 6. Foorum on osa UNESCO Peaassambleest, mille järeldused edastatakse riikide delegatsioonidele, kuid mis ei oma siduvat tähendust. Seekordse ürituse läbivaks teemaks oli noored ning majanduskriis, täiendavalt käsitleti sektoriteülese teemana noorte osalust. Eesti noori esindas Eesti Noorteühenduste Liidu endine aseesimees ja välissuhete juht Jaan Urb.

Olles osalenud ka kaks aastat tagasi toimunud foorumil, on hea võrrelda sarnasusi ning erinevusi. Kahtlemata tuleb positiivse külje pealt välja tuua seekordne läbimõeldum korraldus (üritust juhtisid selleks väljaõppe saanud moderaatorid), veelgi enam – plenaaristung suutis sel korral ka resolutsiooni vastu võtta (arvestades, et eelmisel korral jäi see ajanappuse tõttu tegemata). Seega võib foorumit üldkokkuvõttes kordaläinuks lugeda.

Siinkirjutaja on veendunud, et ürituste nagu ka noortefoorumi korraldamine on väga hea algatus, kuna see võimaldab kokku tulla noortel üle kogu maailma, vahetada mõtteid ja rääkida omavahel erinevate regioonide olukorrast. Omaette küsimus on muidugi nende lõppjäreldused, mis reeglina ei too kaasa kohustust ühelegi liikmesriigile. Aga see selleks...

Küll aga tuleb tõdeda, et noortefoorumi suurim väärtus peitub siiski mitte niivõrd plenaaristungites (või ka töögruppides), vaid pigem lõuna- ning õhtusöökide ajal toimuvates mitteformaalsetes diskussioonides, mille käigus ollakse märksa avameelsemad. Parimad projektiideed formuleeruvad just nimelt selliste vestluste baasilt. Samuti on rõõm tõdeda, et Eesti teeb jätkuvalt tihedalt koostööd Põhjamaadega; ka on meie nägemused teemade lõikes küllalt sarnased. Kurb on vaid asjaolu, et teised Balti riigid ei suutnud ühtegi noorte esindajat Pariisi saata.

Ilmselgelt on ka riikide lõikes arusaamad UNESCO rollist erinevad. Euroopas nähakse rahvuslikel komisjonidel eelkõige nõustavat funktsiooni, nn kolmandates riikides on tegemist aga pigem täidesaatvate kehanditega (loomulikult tuleneb erinevus ka asjaolust, et paljude riikide jaoks ongi UNESCO üheks olulisimaks rahvusvaheliseks organisatsiooniks, samas kui eurooplastel on olemas ligipääs nii Euroopa Nõukogule kui ka Euroopa Liidule, nii mõnelgi koguni mõlemale).

Pöördudes tagasi aga noorte osaluse temaatika juurde – UNESCO Noortefoorum soodustab kahtlemata mitmedimensioonilise diskussiooni teket, seega soovitan kindlasti sellistel üritustel osalemist.

Vastuvõetud resolutsiooni täistekst on leitav aadressilt http://portal.unesco.org/shs/en/ev.php-URL_ID=12903&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html.

Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi Valimisliit

2009-10-19T20:51:00.007+03:00

Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi valimisliit, mis kogus 35,6% hääletamas käinute toetuse. Toomas Kivimägi valimisliit kogus 7035 häält, mis annab 33kohalises volikogus 14 kohta.

Keskerakond kogus 4314 häält (8 kohta).
Reformierakond kogu 2807 häält (5 kohta).
IRL kogus 2457 häält (4 kohta).
Sotsiaaldemoktraatlik erakond on kogunud 1309 häält (2 kohta).
Teised erakonnad, valimisliidud ja üksikkandidaadid volikogusse ei pääse.

Valimisliit Aus Pärnu kogus 740 häält, üksikkandidaat Koit Pikaro 361 häält, Eesti Iseseisvuspartei 289 häält, Rohelised 182 häält, valimisliit Uus Õiglane Jõud 104 häält, valimisliit mayor.merilaine.ee 99 häält ja üksikkandisaat Andro Roos 24 häält.

Pärnu linnas käis valimas 19 783 inimest.

5 protsendi künnis, millega valimistel kandideerinud nimekiri volikogusse pääses oli 986,05.

Teie toetasite, meie vastutame:)

Jaan Urb – pedant küll, aga maailmaparandaja

2009-10-14T17:21:00.004+03:00

Niimoodi kirjutas minust Meelika Jürisaar, Eesti Noorteühenduste Liidu avalike suhete spetsialist:)

See, kes valib Jaan Urbi, valib analüüsihullu pedandi, kes pole aga teps mitte ebameeldiv kolleeg või ametnik, vaid inimene, kellega saab rääkida ja kelles on ka piisavalt empaatiat ning tahet asju paremaks muuta.

Kuigi ta võib end unustada mobiiltelefoni poleerima, võib ta samamoodi une arvelt tööd rügada ja selle eest rahus mitte raha küsida. Inimene, kes teeb asju missioonist ja kummalisel kombel teab mitmetest asjadest oma vanuse kohta liiga palju. Ta ei karda ka välja öelda seda , mis mõne inimese võib-olla veidi ärevaks teeb, aga põhjuseta, sest kokkuvõttes me teame ju, et ta on hea valik. Ta näeb hea välja, tal on huumorisoont ja samas on Jaan vastutustundlik endale võetud kohustuste osas. Mida lubab, teeb ära. Ja kui teeb, siis murdude ja komade täpsusega, joondades isegi asutusesisesed draft dokumendid ilusasti Word’is ühele joonele.

Pärnu – Põhjamaade pärl!

2009-09-28T22:11:00.003+03:00

Pärnu on kadestamisväärsel geograafilisel asukohal. Pärnul on väga tugev majandus-, kultuuri- ja spordipotentsiaal. Pärnu on jõuline turismimagnet - tervise ja puhkemajanduse paradiis. See on linn, kus ja ei kusagil mujal ma tahan elada!

Paraku on viimasel neljal aastal suur osa meie ajaloolisest, looduslikust ja kultuurilisest potentsiaalist jäänud kasutamata. Veelgi enam - seda rikkust on lõhutud. Pärl on tuhmunud.

Me ei saa ega tohi sellega leppida. Meie, aga veelgi enam meie laste ja lastelaste pärast. See on põhjus, miks sündis Toomas Kivimägi Valimisliit. Me ei ole rahul vastutustundetu ja mittejätkusuutliku linnavalitsemisega. Me ei lepi linnarahva raha tuulde loopimisega. Me soovime muutusi.

18. oktoober annabki vastuse küsimusele: kas pärnakad soovivad olla Viisitamme või Kivimägi „nägu”. Kõigile, kes pole rahul senise linnajuhtimisega ning kes soovivad muutusi, on vaid üks palve – tulge valima!

Teie toetate, meie vastutame!

Novembris võetakse vastu uus Euroopa Liidu noortevaldkonna koostööraamistik

2009-09-22T17:16:00.002+03:00

Käesoleva aasta aprillis töötas Euroopa Komisjon välja uue noortele suunatud strateegia, mis kannab nimetust “ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine (jõustamine)”. Tegemist on kõiki liikmesriike hõlmava raamistikuga, mis sätestab peamised noorte valdkonna prioriteedid järgmiseks kaheksaks aastaks.

Uut koostööraamistikku on tarvis, kuna eelmine periood lõpeb 2009. aastaga ja valdkonnas on toimunud rida arenguid, millele üldised poliitikad vastama peavad. Samas on noored jätkuvalt grupiks, mille hulgas on tööpuudus kaks korda sama kõrge kui teistes ning nende osakaal näitab langustendentsi; aastaks 2050 prognoositakse, et see kukub 15,3 protsendile kogu ELi elanikkonnast (praegu on see ligikaudu 19,3%).

Eeldatavalt keskendub uus koostööraamistik valdkondadele, milleks on haridus, tööhõive ja ettevõtlikkus, tervis, osalus ning vabatahtlik tegevus, sotsiaalne kaasatus, kultuur ja noored maailmas. Lõplikku loetelu ei ole käesoleval hetkel võimalik tuua, kuna Euroopa Liidu Nõukogu võtab dokumendi resolutsiooni vormis vastu alles novembri lõpus.

12. – 14. septembril toimus Rootsis ELi eesistujamaa noorteüritus, mille peamiseks eesmärgiks oligi arutada Komisjoni ettepanekut noorsoostrateegia osas. ENLi poolt osalesid üritusel esimees Ott Heidmets, välissuhete juht Pille-Riin Raudsepp ning endine ENLi aseesimees Jaan Urb. Töötubades arutati koos ametnikega valdkondi, millele tuleks enam tähelepanu pöörata.

“Väljapakutud uus raamistik on kahtlemata eelmisest märgatavalt ambitsioonikam, samas aga on noorsootöö roll jäänud ebaselgeks, pole kindel, kuidas toimub strateegia elluviimine, kuna konkreetseid indikaatoreid ei ole välja toodud ning mis on ehk kõige olulisem – puudujääke on jätkuvalt noortevaldkonna käsitlemisel horisontaalsena,” kommenteeris Jaan Urb.

“Noored ei ole omaette valdkond, sest otsused, mis langetatakse näiteks sotsiaalvaldkonnas, puudutavad ju noori kõige otsesemalt. Seega tuleks võimalikku mõju noortele arvesse võtta (ja arvamust küsida!) peaaegu kõigis valdkondades,” lisas Urb.

Koostööraamistik on tähtis, kuna see sätestab olulisel määral järgneva kaheksa aasta noortevaldkonna suundumused kõikides ELi liikmesriikides. Materjalide ning kokkuvõtetega on võimalik tutvuda veebiaadressil www.se2009.eu/youth.

KOV valimised Pärnus

2009-09-09T10:40:00.001+03:00

Otsustasin ka sel korral kohalikel valimistel kandideerida. Avapauk on antud, Pärnu Postimees kirjutab meie valimisliidust üsnagi põhjalikult.

Täna Pärnu linna valimiskomisjonile kandidaatide nimekirja esitanud Toomas Kivimägi valimisliit tahab pakkuda senisele linnajuhtimisele selget, parteidistsipliiniga mitte seotud alternatiivi, nende peamiseks ohuks on liiga suur hulk sogases vees kalapüüdjaid.

Kivimägi tuules on end valimisteks registreerinud veel kolm valimisliitu, millest üks võitleb Pärnu Euroopa surfipealinnaks saamise eest. “Meie poolt hääletades ei lähe valija hääl kaduma, mis väiksemate valimisliitude puhul võib juhtuda,” ütles nimekirjas kolmandal kohal olev Port Artur Halduse tegevjuht Romek Kosenkranius.

Valimisvõidu korral on Kosenkranius valmis Port Arturi palgalt ära tulema ja linna juhtimisele pühenduma. “Kindlasti on meie seas veelgi selliseid, kes ainult ei räägi, vaid on valmis tegutsema,” lausus aastaid linnavalitsuse avalike suhete juhina töötanud Kosenkranius.

Pea veerand Kivimägi nimekirjas kandideerijatest kuuluvad mõnda erakonda. Cardo Remmel, Erni Metsal ja Jaan Urb on rahvaliitlased, Mark Soosaar ja Garri Raagmaa sotsiaaldemokraadid, Eiki Eriste IRLi ja Eino-Jüri Laarmann roheliste erakonna liige.

“Pärnus on Eesti Vabariigi seadused lakanud toimimast. Ainus inimene, kes suudab vastasjõudusid koondada, on 16 aastat Pärnu maakonda juhtinud Toomas Kivimägi. Neid tegusid on nii palju, kus ta on asunud riigi huvisid kaitsma ja edu saavutanud,” vastas Soosaar küsimusele, miks ta kandideerib Kivimägi, mitte sotside nimekirjas.

Soosaar ütles, et Pärnus võiks võimul olla sotside, IRLi, Reformierakonna ja Kivimägi valimisliidu koalitsioon. “See oleks väga ilus meeskond olukorras, kus IRL ja Reformierakond on end värskendanud. Annely Akkermann ja Jane Mets on kaks väga võimekat omavalitsusjuhti,” kõneles Soosaar.

Nelikliidu võimalikkusele viitas ka Kosenkranius, kes ütles, et kindlasti ei ole Viisitamm nende peamine liitlane.

Valimisliidu volikogu esimehe kandidaat on Remmel, kes Keskerakonna, Res Publica, Isamaaliidu ja Rahvaliidu linnavalitsuses töötas rahanduse abilinnapeana.

“Minu mandaat oli liiga nõrk, et oma arusaamisi ja mõtteid ellu viia,” põhjendas Remmel abilinnapea kohast loobumist.

Rahvaliidu Pärnu organisatsiooni esimees Remmel tõdes, et Rahvaliidu positsioon on tugevam maal ja Kivimägi kui väga tugeva linnapeakandidaadi esilekerkimine sai kolmele rahvaliitlasele valiku tegemisel määravaks.

Remmel rääkis, et Pärnus on erakondlikud huvid liialt domineerinud linna huvide üle ja pärnakad võiks mõelda, milleks nad linnavolikogu valivad. “Kuulsin, kuidas turul kaks inimest arutasid, et peaks ühe erakonna poolt hääletama seepärast, et nad plaanivad astmelist tulumaksu. Need on kohalikud, mitte Riigikogu valimised, linnavolikogu tulumaksu muutma ei hakka,” selgitas ta.

Remmeli sõnul ajendasid nii teda kui paljusid teisi valimisliidu kaaslasi kandideerima mure Pärnu eelarve ja maine pärast. “Asjade muutmiseks on vaja tahet, oskust ja kompetentsi. Minu arvates meil seda on,” kõneles ta.

18. oktoobril 2009. a. toimuvatel kohaliku omavalitsuse valimistel kandideerivad Pärnu linnavolikokku Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas järgmised kodanikud:

1. Toomas Kivimägi, Pärnu maavanem

2. Cardo Remmel, Restoani Si-Si omanik, juhatuse liige

3. Romek Kosenkranius, Port Artur kaubanduskeskuse tegevjuht

4. Jaana Junson, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpetaja

5. Heiti Hendrikson, MTÜ Pärnu JK Vaprus tegevjuht

6. Mark Soosaar, Riigikogu liige

7. Ago Anderson, näitleja (teater Endla)

8. Riivo Eensalu, OÜ Flexoil juhatuse esimees

9. Eiki Eriste, MTÜ Erki Sport juhatuse liige

10. Arne Kalbus, Hotel Jurmala SPA juhatuse liige

11. Tiit Kask, TÜ Pärnu kolledži teadur

12. Silja Kikerpill, Pärnu hansagümnaasiumi direktor

13. Dina Kukk, Mai Selveri juhataja

14. Mait Käbin, Surju põhikooli direktor

15. Eino-Jüri Laarmann, pensionär

16. Kersti Liiva, Pärnu maavalitsuse välisprojektide spetsialist

17. Kaja Martinson, KÜ Mai 24 tegevjuht

18. Erni Metsal, pensionär

19. Vahur Mäe, Pärnumaa spordiliidu projektijuht

20. Tiiu Pärn, Pärnu maavalitsuse planeeringutalituse juhataja

21. Enn Raadik, Lääne regionaalse maanteeameti direktor

22. Garri Raagmaa, Tartu ülikooli teadur (endine TÜ Pärnu kolledži direktor)

23. Ats Rääk, Scania Eesti AS Pärnu osakonna juhataja

24. Leene Soekov, Pärnu Kuninga tn põhikooli õpetaja

25. Priit Sutt, Pärnu lastekodu direktor

26. Pille Tahker, Surju põhikooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal

27. Arne Tikerpe, SA Pärnu Haigla tehnikaosakonna juhataja

28. Varje Tipp, Pärnumaa kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

29. Jaan Urb, Cumulus Consulting OÜ konsultant

30. Alvar Vallau, pensionär

31. Ülla Vuorio, Opteam OY müügikonsultant

32. Vadim Vlassov, OÜ Raefoto juhatuse liige, fotograaf

33. Toomas Voll, muusikaõpetaja ja koorijuht

E3: Hariduse arvelt säästmine on lühinägelik

2009-09-01T13:31:00.001+03:00

Kooliaasta alguse puhul juhivad Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit (E3) ühiskonna tähelepanu haridussüsteemi ja noorte olulisusele.

E3 toonitab, et riik peab hoidma hariduse rahastamist senisel tasemel ning võimalusel seda suurendama pikaajalistes arengukavades toodud eesmärkide täitmiseks. „Ka eelarvetulude vähenemise valguses tuleb vältida hariduse ja noorte arvelt lühiajaliste eesmärkide täitmist,“ rõhutas Ott Heidmets, ENLi juhatuse esimees.

„Senisest veelgi enam tuleb tähelepanu pöörata ligipääsuprobleemidele haridussüsteemis. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad garanteerima, et inimesed saaksid jätkata oma õpinguid üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes, rakenduskõrgkoolides ning ülikoolides,“ märkis Ivar Veskioja, EÜLi juhatuse esimees.

E3 on seisukohal, et innovaatilise majanduse väljakujunemise ning sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamise võti on kõigi võimekate inimeste ligipääs tasuta tasemeõppele ja ümberõppele.

EÕELi juhatuse esimehe Sille Luki sõnul tuleb keerulises sotsiaal-majanduslikus olukorras vältida noorte sotsiaalse tõrjutuse suurenemist. Selleks peab panustama noorte osalusvõimalustesse õpilasesinduste, üliõpilaskondade ja noorteorganisatsioonide tegevuse soodustamise ja toetamise näol.

E3 organisatsionid on veendunud, et ühiskond tervikuna soovib panustada hariduspõhisesse arengusse ja loodab, et ka võimukandjad teevad otsuseid arvestades oma tuleviku, noorte, huve.

Eesti poliitkultuuri lootus - uus generatsioon?

2009-07-13T13:30:00.001+03:00

by Meelika Jürisaar (ENL)

Hiljuti toimunud Euroopa Parlamendi valimistel tuli mitu erakonda välja nimekirjadega, kus võis näha endisest rohkem noori. Valimiste üllatuseks ei olnud aga noorte valituks osutumine, vaid hoopis üksikkandidaadi hiigeledu enamiku suurerakondade ees.

Valimiskampaaniate tippajal mai keskpaigas korraldas Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) debati, kuhu kutsuti erakondade noored poliitikud. Osalejad tunnistasid, et Eesti poliitkultuur on liiga palju mõjutatud ebatolerantsusest, ignorantsusest ja euroopalike väärtuste puudumisest. Tegemist on kriitikaga, mida poliitikutest veel enam kuuleb kodanike suust. Kriitilist suhtumist väljendab seekordsete n-ö protestivalimiste valimisaktiivsus, mis oli Eestis sellel korral lausa 43,9% ja sealjuures osutus üksikkandidaat enamikust erakondadest edukamaks.

Pidev üksteisele ärategemine, usaldamatus, suutmatus kokkuleppeid saavutada või ühishuve leida on midagi, mille tõttu Eesti ei arene nii kiiresti, kui võiks. Tekib küsimus – millest selline võimetus olukordi lahendada? Poliitika ei ole iseenesest räpane ega ebaeetline. Avalike asjade ehk poliitikaga tegelevad ju ka kõik kodanikuühendused, vabatahtlikud, korteriühistud, lastevanemate liidud jne.

Suletud ühiskonna ahelad ja kriis

Kohalike omavalitsuse valimiste eel, mis toimuvad käesoleva aasta oktoobris, korraldab Eesti Noorteühenduste Liit varivalimised Tallinna ja Tartu koolides. Projekti eesmärgiks on kasvatada noortes harjumust kasutada oma põhiõigusi ning tõsta noorte teadlikkust ja aktiivsust seoses valimistega.

Koolides valimisdebattide ning valimiste korraldamine on keeruline ja riskantne, seda enam, et noored alates 14. eluaastast saavad varivalimistel valida päris nimekirjade alusel. Ometi piisas varivalimiste hea tava leppe põhipunktide kirjapanekuks vaid poolest tunnist, sest erakondade noorteühendused suutsid hea ja vajaliku idee ära tunda ning kiiresti kokku leppida. Vanema generatsiooni poliitikud aga ei ole siiani saavutanud konsensust valimiste hea tava leppe osas ning endiselt ei ole leppele alla kirjutanud kõik erakonnad. Siin on kogenud poliitikutel noorte konstruktiivsusest üht-teist õppida.

Poliitkultuur, nagu kultuur ja väärtused üldse, kujuneb ajalooliste, looduslike, geopoliitiliste ja paljude muude tegurite koosmõjul. Me ei saa jätta tähelepanuta erinevust, mille loob vaba ühiskond, võrreldes nõukogudeaegse diktatuuriga. Kodanikuaktiivsus, eneseväljendusjulgus, usaldus, tolerantsus ja paljud teised omadused on tugeval baasil võimalikud eelkõige ikkagi vabas ühiskonnas. Mõistame seda tausta, aga see ei tähenda, et peaksime sellesse takerduma.

Missugune on tulevik?

Kuna noorte vastutus meie ühiskonnamudeli toimimise jätkamiseks on suurem kui kunagi varem, sest rahvastik vananeb ja probleemid aina kasvavad, peaks kohustuste lisandumisele loogiliselt juurde tulema ka õigusi. Vastasel juhul me justkui orjastame ühe põlvkonna aina nõudmisi esitades, samas grupi tõelisi huve mitte arvestades.

Majandus- ja usalduskriisist võib üle saada kui osatakse õppida nägema olemasolevaid võimalusi ning ressursse. Noored on kahtlemata ressurss, mitte „hall mass”, keda peab juhtima ja kes peab pimesi sõnakuulelik olema. Mõtlema peab koostöö ja vastastikuse õppimise võtmes, sest noored on tulevik – ükskõik kui leierdatult see ka ei kõlaks. Noored on meie poliitika, majandus, jätkusuutlikkus, töölised, töötajad, õpetajad või ka kriminaalid, ajude väljavool, osavõtmatud kodanikud, riigireeturlus... Tänaste otsustajate valik on, missuguseks kujuneb uus poliitkultuur või kodanikuühiskond.

Europarlamendi valimised

2009-05-29T11:37:00.004+03:00

Mõtlesin küll, et ei hakka ise reklaami tegema, kuid vaadates, kuidas valdav enamus räägib kõigest muust kui Euroopa Liidust, tekkis tahtmine osundada persoonile, kes vahelduseks ka asjast kõneleb.

Seega, kirjutan, et kutsuda üles 7. juunil Europarlamenti valima minema, tegemaks teadlikku valikut ning mõtlemaks, kes on see inimene, kes ei kao viieks aastaks Brüsseli koridoride sügavustesse, vaid jääb kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad. Julgen väita, et see inimene on Anto Liivat - hea sõber ja kolleeg.

Anto Liivat on esimene ja ainus kodanikuühiskonnas sirgunud uue põlvkonna kandidaat, kellel on reaalne võimalus valituks osutuda.

Anto Liivat on juhtinud mitmeid noorteorganisatsioone: Eesti Õpilasesinduste Liit, EBSi Üliõpilasesindus, Eesti Noorsooprojekt MTÜ ning olnud aktiivne paljudes mittetulundusprojektides.

Anto otsustas mõtestada Europarlamendi saadiku rolli uutmoodi – valituks osutunud poliitik peab oma rahvaga Euroopa asjad läbi arutama ja alles siis tegutsema.

Euroopas asjad ei pea olema igavad ja kauged, selle eest Anto seisab ja valituks osutudes, lubab luua regulaarselt kohtuva kodanikeühenduste ja eurosaadiku(te) ümarlaua ning olla Eestis nähtav ning kuuldav, kohtuda maakondades inimestega.

Anto Liivat on õppejõud Estonian Business Schoolis ning tegutseb juhtimiskonsultandi ja ärikoolitajana. Alates 2000. aastast on Anto seminaridel osalenud kui 3000 Eesti noorteorganisatsioonide liidrit, tema klientideks on olnud paljud ettevõtted, avaliku ja kolmanda sektori organisatsioonid. Varasemalt on Anto töötanud EBS Juhtimiskoolituse Keskuses ja juhtinud Kuku raadios jutusaadet Skolion. Ta on üks Tänavakorvpalli Eesti Meistrivõistluste idee autoreid ja eestvedajaid ning täiendkoolitusettevõtte Intelligentne Grupp koolituspartner.

Seega, soovitan kindlasti valima minna ning kirjutada valimissedelile nr 103 - Anto Liivat!

Uues Euroopa noortestrateegias on olulisi puudujääke

2009-05-20T09:16:00.001+03:00

Euroopa Noortefoorum on seisukohal, et kuigi uus Euroopa Liidu noortestrateegia eelnõu on ambitsioonikas ning oluliselt läbimõeldum kui eelmine dokument, on probleemiks ikkagi asjaolu, et noori ei ole strateegia loomisesse piisavalt kaasatud.

Euroopa Noortefoorum teatab 8. mail saadetud pressiteates, et strateegia on küll noorte jaoks koostatud, aga mitte noortega koos valminud. Täna kehtiva strateegia põhiliseks probleemiks on nimetatud puudulikke rakendusmehhanisme. Dokumendis ei ole liikmesriikidele tehtud konkreetseid ettepanekuid, mida peaks tegema või kuidas tuleks olemasolevaid soovitusi täita.

“Peab tunnistama, et lisaks puudulikule rakendussüsteemile saab ettegeiteid teha ka sisu osas, sest praegune kehtiv dokument näeb noori justkui eraldi valdkonda. Niimoodi ei saa aga läheneda, sest noori puudutavad kõik valdkonnad, eriti muidugi sotsiaalteemad,” selgitab Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Jaan Urb.

“Täpselt samamoodi nagu me ei saa keskkonnast rääkida eraldiseisvana, ei saa rääkida ka noortest eraldi. Keskkond mõjutab kõiki teisi valdkondi, arvestamata riigipiire, sest meie tegevuste mõju keskkonnale, ja vastupidi, on sektoriteülene. Täpselt samamoodi toimib ka noortepoliitika – see peaks strateegiadokumentides olema seotud kõikide teiste elualadega,” lisab Urb.

Palju sõltub kohalikest otsustajatest

Eesti Noorteühenduste Liit on seisukohal, et kuigi praeguse strateegia eelnõu ettepanekud on muudetud laiahaardelisemaks, tuleb rakendussüsteemid muuta konkreetsemaks.

“Siin sõltub väga palju liikmesriikide noortevaldkonna ministritest ja noorte kaasamisest liikmesriigi tasandil. Noorte esindusorganisatsioonid ja ministeeriumid peaksid suutma ühisele seisukohale jõuda. Haridus-ja Teadusministeeriumiga oleme juba põhimõttelisele kokkuleppele jõudnud, et hakkame seda teemat arutama,” kommenteeris Jaan Urb.

Eesti Noorteühenduste Liidu analüüsi kohaselt selgub, et peale Haridus-ja Teadusministeeriumi ei ole üksi teine ministeeriumitest Eesti noorsootööstrateegiat (2006-2013) rakendanud. “Levinum hoiak on, et otsustajate jaoks ei ole noorte kaasatus ühiskonnaellu ja otsustusprotsessidesse prioriteediks. Kuigi Haridus-ja Teadusministeeriumiga on suhted noorteühenduste liidul head ning Sotsiaalministeerium ja Riigikantselei teevad samuti üha enam koostööd, pole teiste ministeeriumite teadvuses vajadus noori kaasata piisavalt kinnistunud,” seisab ENLi raportis Euroopa Noortefoorumile.

Suhtumise põhjuseks toob ENL, et valitsuse institutsioonid ei oska noortes veel ressurssi näha.

Teiseks põhjuseks on asjaolu, et ametlikult kuulub Eestis noore definitsiooni alla inimene 7. kuni 26. eluaastani, mistõttu suurem osa sotsiaalsest grupist ei osale valimistel ning poliitikutel puudub huvi noorte vajadustega arvestada. Ühtlasi toob ENL välja, et Euroopa noortepakti ei võetud arvesse koostades majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2008-2011.

“ENL soovib olla sisuliselt kaasatud erinevate teemade arutlemises ning lahenduste pakkumisel, sest noori puudutab majandus ja tööhõive väga otseselt,” põhjendab Urb.

“Kuigi areng on toimunud, peab ENL oluliseks lõimitud noortepoliitika rakendamist selleks, et tulevane põlvkond ja ka tänased noored oleksid konkurentsivõimelised ning tunneksid, et neid on ühiskonnale vaja. Kui noori praegu ei kaasata, ei ole pärast hiljem mõtet kurta, et toimub massiline “ajude äravool” või et noored ei tunneta seost oma kodukoha ega riigiga,” täpsustas Urb.

Euroopa Noortefoorum reformimisel

2009-05-12T19:23:00.001+03:00

Euroopa Noortefoorumi liikmete nõukogu kohtumisel valiti Euroopa Noortefoorumi uus peasekretär, kelleks sai Giuseppe Porcaro. Peasekretäri ametipost valitakse kaheks aastaks. Porcaro on olnud tegev nii Euroopa tasandi kui ka kohaliku tasandi noortevaldkonna arendamises ja muuhulgas on ta asutanud ka Itaalia Noorteühenduste Liidu (FNG).

”Tegemist on väga võimeka ja hea kvaliikatsiooniga inimesega. Porcarol on juba eelnevalt Euroopa Noortefoorumis töötamise kogemus. Liikmete ootused uuele peasekretärile on Euroopa Noortefoorumi reformimise jätkamine, mille käigus peaks otsustusprotsessid kiirenema ja läbipaistvamaks muutuma,” selgitab Urb noortefoorumi arengusuundi.

Euroopa noortepoliitika peaks Eestile olema eeskujuks

“Euroopa noortepoliitikast on Eestil palju õppida, sest sealne praktika liigub üha enam suunas, et noori ei nähta enam kui eraldi sektorit, vaid Euroopa on mõistnud, et vaja on lõimitud noortepoliitika rakendamist, sest kõik ühiskonna valdkonnad puudutavad noori ja seega meie kõigi tulevikku,” selgitab Urb.

Urb kinnitas, et noorte kaasamine on igas valdkonnas ülimalt oluline, sest noored on sotsiaalselt kõige haavatavam grupp ühiskonnas.

”Noorte tööpuudus on keskmisest kaks korda suurem – see on ohtlik näitaja, sest ka noorte osakaal on languses. Aastaks 2050 on Eurostati andmetel noorte osakaal rahvastikust langenud lausa 5 protsenti, aga siit tekib küsimus, kas praegune sotsiaalsüsteem kukub hoopiski kokku ning kes seda süsteemi üleval pidama hakkab?“

Tugi ja ootused noortele ei ole kooskõlas

”Noored peavad juba tänasel päeval sotsiaalmudelit üleval ning rahvastiku vananedes koormus aina tõuseb. Samas puuduvad kooli lõpetanud ja mittetöötaval noorel, kellel on tööturule pääseda raskem, igasugused sotsiaalsed garantiid,” avaldab Urb muret.

Urbi sõnul on ebaõiglane, et noored, kes peavad ühiskonnas täiesti ise opereerima, ilma tugisüsteemideta, jäävad lihtsalt hätta, samas kui ühiskonna ootus on, et tulevad otsustajad ja kodanikud oleksid kogenud, haritud ja konkurentsivõimelised

Noored peavad ka ise ümbritseva vastu huvi tundma

”Noored peaksid ka ise huvituma sellest, mis nende ümber toimub, olgu tegu kohaliku või siis Euroopa tasandiga. Noored peaksid palju rohkem tulema kokku ja koos lahendusi leidma,” arvab Urb.

Noorteühenduste liidu välissuhete juht ja aseesimees kinnitas, et avaliku sektori roll on arvestada põhjendatud noorte arvamust oma poliitikakujundamisel ning vajadusel olema valmis läbirääkima.

Eesti Noorteühenduste Liit on Euroopa Noortefoorumi liige alates 2002. aastast. Praegu on Eesti läbi ENLi esindatud ka Euroopa Nõukogu juures asuvas noortevaldkonda nõustavas kogus (Advisory Council).

ENL soovib luua fondi Valgevene noorteühenduste toetamiseks

2009-05-12T19:18:00.003+03:00

Põhja- ja Baltimaade noorte katusorganisatsioonid soovivad luua fondi Valgevene noorteühenduste toetuseks. NBCM (North-Baltic Contact Meeting) ehk Põhja- ja Baltimaade regiooni koostööplatvorm, kuhu kuulub ka Eesti Noortehenduste Liit (ENL) esitas Euroopa Noortefoorumile resolutsiooni, milles katusorganisatsioonid tegid ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond.

8.-10. mail toimunud COMEMi (Council of Members), ehk Euroopa Noortefoorumi liikmete, kohtumisel esitas NBCM resolutsiooni, mis tegi ettepaneku luua Valgevene noorteühenduste toetamiseks abifond. NBCMi kuuluvad lisaks Eesti Noorteühenduste Liidule veel ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Gröönimaa noorteühenduste katusorganisatsioonid.

”Euroopas räägitakse päris palju palju demokraatia toetamisest, aga meie poolt vastu võetud resolutsiooni mõte on pakkuda konkreetseid abivahendeid. Iga Euroopa Noortefoorumi liikmesühendus võiks leida teatud rahalised vahendid, et luua fond, mis panustab Valgevene noorteorganisatsioonide demokraatia arengusse,” selgitab ENLi välissuhete juht Jaan Urb resolutsiooni mõtet.

Resolutsioonis toovad NBCMi noorteorganisatsioonide katused välja, et Valgevenes ei saa need noorteühendused legaalselt eksisteerida, kes ei nõustu riigi seisukohtadega või on opositsioonilistel seisukohtadel. Neil ühendustel ei ole võimalik ka riigilt toetusrahasid taotleda. NBCMi liikmed peavad fondi loomist oluliseks, et aidata Valgevene noorteühendustel ellu jääda ja areneda.

Lisaks võttis Euroopa Noortefoorum vastu ka NBCMi poolt pakutud teise resolutsiooni, mis keskendub noorsoo valdkonna olukorrale praeguses kriisiolukorras ning tähtsustas ühiskonnamudeli jätkusuutlikkuse tagamiseks tööd noortega.

Eesti noortel uus võimalus Euroopa otsustusprotsessides osaleda

2009-03-31T16:28:00.003+03:00

Eesti Noorteühenduste Liit valiti Euroopa noortevaldkonda nõustama.

Eelmisel nädalal valiti Euroopa Nõukogu juures asuva noortevaldkonna nõustava kogu (Advisory Council on Youth) otsusega liikmed Programmikomiteesse (Programming Commite). Valituks osutus ka Eesti Noorteühenduste Liit (ENL), keda esindab komitees ja nõukogus ENLi välissuhete juht Jaan Urb.

”Eesti noorteühendustele, ja noortele üldse, on see osalusvõimalus ja ühtlasi ka suur tunnustus. ENLi usaldatakse otsuste tegemiste juurde ja tänu sellele on võimalik viia Eesti noorte jaoks olulised teemad ka rahvusvahelisele tasandile,” selgitab ENLi välissuhete juht Jaan Urb.

Euroopa Noortefoorumi jaoks, kuhu kuulub ka ENL, on oluline noorte õiguste konventsiooni loomine ehk õigustel põhineva noortepoliitika juurutamine. “Praegusel hetkel on olukord Euroopa Liidu tasandil enam-vähem rahuldav, samas kui mujal Euroopas on tase väga erinev,” kommenteerib Urb.

”Kindlasti on vaja ühtsemaid standardeid, mis käsitlevad inimõigusi, tööelu, sotsiaalset kaasatust ja teisi Euroopa väärtusi. Laste õiguste konventsioon on meil juba olemas, aga sarnast alusdokumenti on vaja ka noortevaldkonnas,” kinnitab Urb.

Noortevaldkonna nõustav kogu koosneb 30 organisatsioonist, mille esindajad kinnitab Euroopa Nõukogu struktuurüksus Ministrite Komitee. Noortevaldkonna nõustav kogu valib omakorda endi seast esindajad Programmikomiteesse.

Programmikomiteesse kuuluvad 8 riigisektori ja 8 mittetulundusliku noorteühenduse esindajat üle Euroopa. Komitee otsustab Euroopa Noortekeskusi puudutavate programmide üle, jälgib Euroopa Noortefondi tööd ja noortepoliitika rakendamist Euroopa Nõukogusse kuuluvates riikides.

Vaid kümnendik Eesti noortest saab kuuluda noorte osaluskogudesse

2009-02-03T09:03:00.001+02:00

1. veebruaril toimunud Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) erakorralisel üldkoosolekul koostasid ENLi liikmesorganisatsioonid pöördumise kohalikele omavalitsustele. Pöördumises kutsuti omavalitsuste juhtkondasid pakkuma noortele tuge osaluskogude loomisel.

Noorte osaluskogusid on Eesti omavalitsustes vaid napp 10 protsenti, mida on Eesti Noorteühenduste Liidu noortekogude projektijuhi Kristo Nottoni sõnul liiga vähe.

“Noortevolikogusid Eestis on 20 ringis, omavalitsusi 227. Kohalike omavalitsuste tugi ei ole alati kõige piisavam ja me püüame probleemile tähelepanu juhtida,” selgitab Notton.

Osaluskogud on ellu kutsutud, et lähendada noori kodukohaga ning kaasata neid kohaliku elu juhtimisse ja arendamisse. Noorte osaluskogude loomine on noorte vaba tahe. Enamik noortekogusid on tekkinud noorte pealehakkamise tulemusena, kuid mitmed on loodud ka tänu omavalitsuste suunamisele.

Noorte osalusvõimaluste laiendamine on Eesti noortepoliitika üks tähtsamaid prioriteete noorsootöö strateegias. Seadusega on noorsootöö korraldamise kohustus pandud just kohalikele omavalitsustele ja noorsootöö kajastamine on valla või linna arengukavas kohustuslik.

”Takistus ei ole alati see, et noored ise ei ole aktiivsed, vaid, et juhid ei haara noorte initsiatiivist, kuigi noortel on õigus saada abi ja tuge osaluskogude loomisel. Mõnikord tuleb ette, et aktiivsete noorte soov lihtsalt lämmatatakse valla juhtkonna poolt. Toetavat suhtumist või abikätt ei soovita alati pakkuda,” lisab Notton.

Eestis küll on juba mitmeid omavalitsusi, kus vallavolikogu kõrval tegutsevad noorte osaluskogud – noortevolikogud, noortekogud, noorteparlamendid ja noortekomisjonid. Nii mõnedki neist on töötanud järjepidevalt juba rohkem kui kümme aastat.

”Julgustame Teid pakkuma noortele organisatoorset ja juriidilist tuge osaluskogu moodustamiseks; omavalitsuse eelarve koostamisel arvestama noortevaldkonna huvidega; võtma rohkem arvesse noorte poolt esitatud põhjendatud ettepanekuid ning kaasama noori omavalitsuse arengu planeerimisse,” kõlab liidu pöördumises omavalitsustele.

“Ilma rahaliste vahenditeta on noortel väga raske oma tegevusi planeerida. Ometi on just noorte jaoks eraldatud kroonid investeering tulevikku – oma kodukoha ja riigi tulevikku. Kuid olulisem veel, kui eraldatud summa suurus, on moraalne tugi ning usk noortesse,” väidab pöördumine.

“ENL kutsub kohaliku tasandi otsustajaid arutelule ning on huvitatud ka noorte osalusvõimaluste tutvustamisest,” kinnitavad noorteühendused pöördumises.

Majanduskriis seab noorte tööhõive keerulisse olukorda

2009-01-19T10:38:00.002+02:00

“Euroopa Liidus on 4,6 miljonit töötut noort (vanuses 15-24), mis teeb noorte töötuse osakaaluks lausa 38,5 % kogu töötust elanikkonnast. Majanduskriisi tõttu on just noored ühed esimesed, kes mõjude all kannatada saavad,” ütleb Euroopa Noortefoorumi pressiteade.

Üritus “Noorte tööhõive majanduskriisi ajal” (”Youth Employment in Times of Crisis”) toob kokku noored kogu Euroopast ning Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi, Regioonide Komitee, Euroopa Liidu eesistujamaa Tšehhi ning Zlín regiooni esindajad.

Ürituse peamisteks teemadeks on poliitikate areng kvaliteetsete töökohtade tagamiseks, ettevõtluse julgustamine noorte seas, uute oskuste arendamine ning tööealiste noorte mobiilsus. Euroopa Noortefoorum kogub kokku noorte ideed ja arvamused ning jagab arutelude tulemusi 22. jaanuaril ka laiema avalikkusega.

Võtmelahendustena näeb Euroopa Noortefoorum töötajate ja ettevõtjate mobiilsuse suurenemist, mis tagaks ühtlasema kvaliteedi tööturul suurema arvu noorte jaoks. Euroopa Noortefoorum julgustab Euroopa riike ühtlustama kõrghariduse tunnustamissüsteemi ning soovib näha võrdsemat sotsiaalkindlustuskorda Euroopas.

”Kuigi tööturu reguleerimine ja sotsiaalsed garantiid on liikmesriikide endi otsustada, siis Euroopa Liit saab panustada ühiste eesmärkide seadmisega ning tehes oma soovitused liikmesriikidele, et tagada noortele võrdsed õigused ja võimalused tööturul,” kommenteeris Euroopa Noortefoorumi president Tine Radinja.

”Euroopa Noortefoorum soovib näha protseduuride lihtsustumist, tugevdada ettevõtlust ning siduda ettevõtluse õpetamist juba varakult kooliprogrammiga. Ühtlasi on vajalik tunnustada noorte oskusi, mis on omandatud mitteformaalse hariduse, vabatahtliku töö või aktiivse tegevuse läbi noorteühendustes,” kõlab Euroopa Noortefoorumi pressiteates.

“Noored, kes on töötanud mittetulundussektoris välismaal või Eestis, juhatanud noorteorganisatsiooni või teinud õpilasfirmat, on kahtlemata kogenumad ja konkurentsivõimelisemad. Siiski on üldiselt levinud arusaam, et hea töökoht on hea elu alus. Noored võiksid hoopis enam mõelda oma isikliku äri alustamise peale ning ettevõtted peaksid tunnustama noorte aktiivsust ja julgustama neid enam ühiskondlikus elus osalema,“ nõustub ENLi aseesimees ja välissuhete juht Jaan Urb Euroopa Noortefoorumi seisukohaga.

Urb lisab ka, et ettevõtlusaktiivsus Eesti noorte hulgas on väga madal ning teemale ei keskenduta ka koolides, kuigi peaks. “Innovaatilisust on Eestis üldse vähe. Näitena võib tuua kas või madala patentide arvu,” lisab Urb.

Eesti Noorteühenduste Liit tegeleb ühtse noortepoliitika platvormi koostamisega, mille tulemusena selguvad ka konkreetsed seisukohad ja soovitused Eesti noorte tööhõive osas. Alusdokument aitab ligi 50 noorteühendust, kes liitu kuuluvad, seada prioriteete ning mõjutada otsuseid.

Kuivõrd Euroopa Liidu 2009. aasta eelarve prioriteedid on kooskõlas Lissaboni lepingus tõstatatud Euroopa Liidu pikaajaliste arenguprioriteetidega?

2009-01-16T19:40:00.002+02:00

Euroopal on 21. sajandil lahendada mitmeid probleeme: majanduse globaliseerumine, demograafiline (taand)areng, kliimamuutused ning energiajulgeolek. Lisaks on selge, et 27 riigist koosnev liit ei saa enam toimida 15 liikmele mõeldud õigusraamistikus. Sellest tulenevalt on koostatud Lissaboni leping, millel on laias laastus neli põhilist pikaajalist arenguprioriteeti. Nendeks on demokraatlik

um ja läbipaistvam Euroopa (rahvusparlamentide suurem roll, kodanike hääle osakaalu suurendamine, ülesannete selgem jaotus ELi institutsioonide vahel, Europarlamendi senisest märkimisväärsem roll); tõhusam Euroopa (tulemuslik otsustusmenetlus, stabiilsem institutsiooniline raamistik, eurooplaste elu parandamine – sotsiaalne turvalisus, energiajulgeolek, võitlus terrorosmiga, keskkonnaküsimused); õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ning turvaline Euroopa (kodanike õigused, turvalisuse suurendamine, liikmesriikidevaheline solidaarsus) ja ELi rolli tugevdamine maailmas (välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoha loomine, liidule juriidilise isiku staatuse andmine). Mainitud pikaajalised eesmärgid nõuavad küllalt suuri investeeringuid. Alljärgnevalt vaadeldakse ELi 2009. aasta eelarve eelnõud ning võrreldakse seda Lissaboni lepingus väljatooduga (arvestamata fakti, et tegelikult ei ole leping jõustunud).

ELi eelarve kogumahuks esimesel lugemisel juulis 2008 (ECOFINis) oli 134,4 miljardit eurot, mille proportsioonid jagunesid järgmiselt. Suurimaks artikliks ligi 45% on ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele tehtavad kulutused majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks. Mahult järgmise – u 32% eelarvest – moodustavad otsetoetused ning turuga seonduvad kulud. Kolmas suur grupp on maaelu, keskkonda ja kalandust puudutavad eraldised (u 11%). Ülejäänud kuluartiklid on juba suhteliselt väiksema protsentuaalse osakaaluga: administratiivkulud 5,7%, välissuhtlus 5,5%, kodanikkond 1,1%.

Eesmärkide ja eelarveprioriteetide kooskõla hindamiseks aga pelgalt proportsioonide analüüsist ei piisa. Vajalik on samuti vaadelda eelarveridade tõuse, mis on üheks prioretiseerimise indikaatoriks. Kuigi kodanikkonnale, õiglusele ja turvalisusele minev summa moodustab eelarves „tühise“ 1,1%, on tõus võrreldes eelmise aastaga märkimisväärne - 8,6%. See on selge märk, et Lissaboni lepingu eesmärke on eelarve koostamisel arvestatud. Vaadeldes konkurentsivõimet ning tööhõivet, on kasv küll vaid 3%, kuid samas arvestades, et see on niikuinii ELi kulutuste mahukaim osa, võib järeldada, et ka siinkohal on asjad korrelatsioonis. Pisut aga tekitab küsitavusi ELi globaalse rolli tähtsustamine: eelarverea kasv on ainult 1,8%, kuigi just nimetatud eesmärk on küllaltki palju avalikku tähelepanu saanud, samuti on see üks Lissaboni lepingu vajalikkuse põhjendamise argumentidest. Siinkohal võiks eeldada siiski pisut suuremat fokusseeritust. Rääkides tõhususest institutsionaalses võtmes ning nähes, et planeeritav kulude tõus on 5%, võib aga öelda, et korrelatiivne seos eksisteerib täiesti.

Lissaboni lepingus on ka esmakordselt käsitlust leidnud keskkonna temaatika ja energeetikat puudutav jagu. Vaadeldes planeeritava ELi eelarve ridade sisemusse, võib näha, et roheline lähenemine (seda eriti energeetika kontekstis) on üpris rohkesti tähelepanu pälvinud – ridade tõusud on märkimisväärsed.

Kokkuvõtvalt võib väita, et laias laastus on eesmärgid ja eelarveread kooskõlas, kuigi on valdkondi, millele oleks tulnud enam tähelepanu pöörata. Küll aga ei saa arvestamata jätta asjaolu, et ülalolev analüüs põhineb ELi eelarve eelnõul ning viimase informatsiooni kohaselt (seisuga november 2008) on selle maht vähenenud – täna räägitakse summast 116,1 miljardit eurot. Küsimus on, kas ja milliseid ridu on kärbitud ning milliseid suurendatud.

Euroopa Parlamendi roll komitoloogiasüsteemis

2009-01-16T19:34:00.002+02:00

Euroopa Parlament (EP) on oma olemuselt maailmas fenomenaalne nähtus – ei eksisteeri mitte ühtki sarnast seadusandlikku kogu, mis oleks otsevalitud ning nii laiapõhjaline. Kuigi ka täna on EP roll pigem tagasihoidlik, va eelarveküsimused ning laienemine, võib märkida, et sisuliselt esindab see suurimat legislatiivset võimu esindav institutsioon maailmas. Vaadeldes aga Euroopa Liidu (EL) süsteemi tervikuna, võib näha, et sel on iga liikmesriigi valitsemismasinast (mis enamjaolt põhinevad täielikul võimude lahususe printsiibil) erinev ülesehitus (rohketest analoogiatest hoolimata).

Põhiline erinevus seisnebki juba mainitud võimude lahususe küsimuses – ELi institutsioonides ei ole see nii üheselt määratletud – näiteks täidab Nõukogu nii täidesaatvat kui ka seadusandlikku funktsiooni. Sellest tulenevalt on võimalik teha rida tähelepanekuid.

Arvestades osalejate arvukust on igati loogiline, et mingisuguse efektiivsuse säilitamiseks pole võimalik EPle anda täielikke volitusi. Siiski ei tohi kindlasti selle rolli alahinnata – Euroopa “põhiväärtustest” rääkides on sel äärmiselt oluline osa. Omades võimalust printsipiaalsetes küsimustes kaasa rääkimiseks leevendub nn suletud uste poliitika probleem suurel määral. Võib muidugi eeldada, et tegemist on mõneti poliitika “mängimisega”, kuid igal juhul on kodanike tahe esindatud. See ongi EP olulisim ülesanne elik selle rolli komitoloogiasüsteemis peab hindama pigem kõrgelt. Seetõttu võib EP kasvavat mõju arvestada positiivse ilminguna.

Asja pisut negatiivsem külg seisneb ekspertteadmiste olemasolus või pigem küll nende puudumises. Kas on EP esindajatel (MEPidel) piisavalt teadmisi, avaldamaks arvamust tõeliselt spetsiifilistel teemadel (näitena võib siinkohal tuua nii põllumajandus- kui ka fiskaalpoliitika)? Ilmselt on vastus eitav, mis tähendab, et mõni oluline otsus võibki selle taha seisma jääda. Arvestades aga MEPide kohalkäimise intensiivsust (mida isegi nende 200-eurone päevaraha pelgalt kohalkäimise eest liigselt suurendada ei suuda), on tulemuseks eeskätt vähene süvenemine.

Kokkuvõtteks, vähendamaks läbipaistvuse ning legislatiivsuse probleemi, on EP kasvav osatähtsus komitoloogiasüsteemis kahtlemata tervitatav. Küll aga jääb lahtiseks selle osalemise võimekus.

Euroopa noortepoliitika kujundamine ja noorte väljakutsed

2008-12-01T13:09:00.000+02:00

Käesolev mõtteavaldus on initsieeritud Euroopa Noortefoorumi (European Youth Forum) üldkoosolekust, mis toimus novembri keskel Rotterdamis, Hollandis ning seal kuuldud infost ja adopteeritud poliitikadokumentidest (policy papers). Teisest küljest on kirjutamiseks ainest andnud Euroopa Liidu (EL) poolt käima lükatud protsessid järgmise kümne aasta ELi noortepoliitika koostööraamistiku kujundamiseks, mida täiendab Euroopa Nõukogu (Council of Europe - CoE) ministrite konverentsil vastu võetud deklaratsioon Agenda 2020 (CoE noortepoliitika raamistik aastani 2020).

Noorte tähtsus on kahtlemata viimase viie aasta (viimane Euroopa Parlamendi ja Komisjoni ametisoleku periood) märkimisväärselt tõusnud: üha enam kaasatakse esindusorganisatsioone seadusloome (ja ka hindamise) protsessidesse, suurenenud on rahastamine. Sellest hoolimata on vajakajäämisi mitmes olulises valdkonnas. Võttes arvesse Euroopa demograafilist situatsiooni, on selge, et nooremale generatsioonile langeb aasta-aastalt üha suurem vastutus (näiteks pidada üleval ühiskonna vanemat osa). Loogiline oleks siinkohal järeldada, et suureneva vastutusega kaasnevad ka suuremad õigused, kuid tegelikkus näitab, et noorte huvidega tegelevad jätkuvalt vaid institutsioonid (Komisjoni noortevaldkonna peadirektoraat, liikmesriikides vastavad ministeeriumid), mille otseste kohustuste hulka see kuulub. Dokumentide tasandil (näiteks Eesti Noorsootöö Strateegia) on küll käsitletud lõimitud noortepoliitika (youth mainstreaming) põhimõtete juurutamise olulisust, kuid tegudesse pole see kindlasti veel jõudnud.

Järgneval kümnendil olulisimad käsitlemist vajavad teemad on kahtlemata hariduse (sh mitteformaalse) kättesaadavus, noorte tööhõive (mis on jätkuvalt kõige suurema osakaaluga erinevate ühiskonnagruppide hulgas), mobiilsus ja viisade saamine, vabatahtlikkuse tunnustamine (ametlikult), õigustel põhinevate poliitikate rakendamine (eriti noorte migrantide osas) ja diskrimineerimise vähendamine. Nagu näha, ei saa tegemist olla pelgalt ühe ministeeriumi või direktoraadi vastutusvaldkonnaga, vaid tõelise sektoritevahelise lähenemisega (ei ole ju mõeldav, et näiteks Haridus- ja Teadusministeerium tegeleks tööhõivepoliitika või migratsiooniküsimustega). Sellest tulenevalt on noortel järgmistele otsustajatele kindlad ootused (Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2009. aasta juunis).

Euroopa Noortefoorum valis üldkoosolekul uue juhatuse (The Bureau), mille etteotsa sai Sloveeniast pärit Tine Radinja, ning kinnitas ametlikult nii ettepanekud järgmise kümne aasta noortepoliitika koostööraamistikule ELis kui ka ootused järgmise valitsemisperioodi institutsioonidele (Parlament ja Komisjon). Viimaste osas tuleb selgeks teha, kes täpselt millegi eest vastutab, milline on liikmesriikide roll ja kuidas toimub poliitikate elluviimine. Midagi uut ja põrutavat ei ole otstarbekas luua, avatud koordinatsioonimeetod ning struktureeritud dialoog on toimivad, kuid vajavad kindlasti täpsustamist. Olulisimad teemad on juba käesolevas artiklis käsitlemist leidnud, nendega tuleb aga tegeleda senisest märksa fokusseeritumalt, koheldes noorteorganisatsioone võrdväärse partnerina.

Noored saavad ka ise oma huvide kaitsel nii mõndagi ette võtta. Lisaks valima minemisele tuleks mõelda sellele, kuidas noorteorganisatsioonidest pärit inimesed ka ise valituks osutuksid (selle vältimatu eeltingimus on muidugi oma kandidatuuri püstitamine). Pole tegelikult tähtsust, millist poliitilist ideoloogiat nad kannavad, teades, millised on noorte väljakutsed, suudavad nad neile ka adekvaatseid lahendusi pakkuda. Enam koostööd ja struktureeritust on tarvis ka noorteorganisatsioonide tasandil, mitmekesi sama eesmärgi nimel töötades on tulemused vaieldamatult paremad.

Noorteühendused peavad võitlema hääletuks vähemuseks muutumise vastu

2008-11-24T12:25:00.001+02:00

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) pidas laupäeval Tartus 13. üldkoosolekut, kus üldkogu otsusega võeti vastu 2009. aasta teema, milleks sai ühiskondlik aktiivsus. Ühtlasi lepiti kokku ka põhikirja muudatuses, mille kohaselt muutub juhatuse liikmete mandaat kaheaastaseks alates järgmisest valitsemisperioodist. Ühiskondliku aktiivsuse teema keskendub valimisaktiivsusele ja julgustab noori astuma noorteühendustesse, et tulemuslikumalt ühiskonnaelus kaasa lüüa. ENLi tegevused järgmisel aastal õhutavad ka omaalgatust ning jätkavad noortele erinevate aktiivsete osalusviiside tutvustamist.

Põhikirja muudatuse teel soovitakse tõsta katusorganisatsiooni pädevust ning vältida olukorda, kus liiga kiiresti vahetuvad inimesed kulutavad pika aja töösse sisselamisele, mis jätab arendustegevuseks liiga vähe aega.

”Soovime muutuda üha enam kompetentsikeskuseks ja mitte ainult esindada, vaid ka nõustada noorteühendustesse kuuluvaid noori,” põhjendas otsust juhatuse esimees Olger Tali.

Hüvasti noorus!

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe väitis üldkoosolekul, et Euroopas toimuvad demograafilised muudatused on kujundamas kogu Euroopa nägu.”2009. aasta saab olema märgiline, sest näiteks G7 riigid ütlevad piltlikult öeldes hüvasti noorusele. Rikaste riikide demograafiline seisukord on selline, kus noored jäävad vähemusse,” tõdes Kivimäe murelikult. Kivimäe sõnul tähendab keskikka jõudnud ühiskond seda, et noored on muutumas hääletuks vähemuseks ning vaja on, et noorteühendused pakuksi kvaliteetseid ekspertteadmisi. “Noorteühingutel ja noortega töötajatel tekib aina suurem vajadus olla väga selgelt kursis kõigega, mis aina mitmekesisemate noortegruppidega toimub,” lisas Kivimäe.

Üldkoosolekul arutati ka noorsootöö seaduse ja noorteühenduste registri teemal. Majanduslanguse taustal räägiti ka rahast ning Anne Kivimäe kinnitas, et Haridus- ja Teadusministeerium püüab seista selle eest, et noortevaldkonna arendamiseks jääks endiselt 9 miljoni kroonine toetus.

Eesti noorteühendused muutuvad mõjuvõimsamaks

Euroopa noorteühendusi ja katusorganisatsioone ühendav Euroopa Noortefoorum valis äsja uue juhatuse ja nõuandva kogu Euroopa Nõukogu juures (Council of Europa Advisory Council on youth), kuhu osutus valituks ka ENLi välissuhete juht ning aseesimees Jaan Urb. Nõuandev kogu noortepoliitika valdkonnas koosneb 30 liikmest.

Nõuandev kogu hakkab peamiselt tegelema Kiievis vastuvõetud raamdokumendi Agenda 2020 alusel, keskendudes inimõigustele, demokraatiale, kultuuride mitmekesisusele ja noorte sotsiaalsele kaasatusele.Lisaks osutus Euroop Noortefoorumi otsustajate hulka veel teinegi eestlane, Kadri Vanem, kes valiti Euroopa Noortefoorumi juhatusse.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Noortepoliitika olemusest ja tulevikust Euroopa Liidu võtmes

2008-11-23T14:46:00.000+02:00

Käesolev mõtteavaldus on kantud ühest küljest ideedest, mis on viimase aasta jooksul Euroopa noortepoliitika maastikul tõusetunud, teisest praktilisest vajadusest näha noortepoliitikat laiapõhjalisemalt kui ühe või teise ministeeriumi kitsa vastutusvaldkonnana. Artikli eesmärgiks on selgitada noortepoliitika olemust ning vaadelda, milliseks võiks kujuneda noortepoliitika alane koostööraamistik tulevikus.

Noortepoliitika alused

Esmalt tuleb rääkida noortepoliitika olemusest ja püüda mõista, miks on see olulisem teemavaldkond kui näiteks mõne huvi- või survegrupi tegutsemine Euroopa Liidu institutsioonide (peamiselt küll Komisjoni) juures. Oma olemuselt on noortepoliitika äärmiselt lai mõiste, kätkedes endas nii haridust, tööhõivet, tervist, sotsiaaliat, kultuuri, keskkonda, pere- ja eluasemepoliitikat.

Peamine, miks antud teema enam ja enam aktuaalseks muutunud, on vananev ühiskond, seda nii Eestis kui ka Euroopas tervikuna. Nendes tingimustes suurenevad ootused nooremaealistele; see tähendab, et üha noorematelt eeldatakse vastutuse võtmist ning aktiivsust ühiskonnas (näiteks poliitikute, tööandjate, kolmanda sektori organisatsioonide poolt). Laias plaanis on noortepoliitika olemasolu põhjuseks vajadus määratleda ning rakendada need tegevused, mida ühiskond saab ja peab tegema, et iga noor saaks tuge positiivseks enesemääratluseks, suutmaks ning soovimaks seeläbi võtta vastutust ja algatust ühiskonna edasiarengu eest. Ülaltoodust johtuvalt on näha, et tegemist on tulevikku vaatava käsitlusega, millele kitsas huvigruppide ringkond ei vasta (viimaste eesmärgiks on saavutada positiivne otsus lühikeses perspektiivis kindlas valdkonnas).

Noortepoliitika kujundajad

Noortepoliitika, nagu ka näiteks hariduspoliitika peaks algse idee kohaselt lähtuma lähimuspõhimõttest elik selle eest on vastutav iga liikmesriik (mitte ei toimu tsentraalset koordineerimist). Küll aga on üha enam leidnud käsitlust supranatsionaalne lähenemine – lükates sujuvalt noortepoliitika Euroopa Liidu esimese samba alla ning vähendades seeläbi riikide iseotsustusvõimet. Tänane reaalsus paigutab noortepoliitika kujundamise küll de jure liikmesriikide pärusmaale, de facto on aga olukord pisut erinev.

Euroopa Liidu noortepoliitika alane raamistik on kokku lepitud kuni aastani 2010, millele eelnevalt peab olema toimunud hindamine ning uue koostööraamistiku kokku leppimine (lõplik otsus tehakse Ministrite Nõukogus). Protsessist lähemalt; senini on kasutusel olnud avatud koordinatsioonimeetod (OMC – Open Method of Co-ordination), milles keskset rolli on mänginud Euroopa Komisjon (kuigi side liikmesriikidega on olnud pigem nõrk). Täna on aga näha, et on olemas soov muuta koordineerimine (mitte juhtimine või otsene kujundamine, sellest on veel esialgu vara rääkida) senisest tsentraliseeritumaks. Täiendavalt on kasutusele võetud mõiste „struktureeritud dialoog“ (Structured Dialogue), mis annab Komisjonile võimaluse minna mööda liikmesriikide vastavatest ministeeriumitest (nn youth ministries) ning suhelda otse veel ühe olulise mängijaga areenil – noorteühenduste katusorganisatsioonidega (National Youth Councils), millel varasemalt selline otsekontakt puudus. See on selge märk Komisjoni-poolsest võimu tsentraliseerimisest. Kas see on midagi taunimisväärset?

Lõppkokkuvõttes on aga jätkuvalt iga liikmesriigi noortepoliitika elluviija riigi vastav ministeerium (Eestis on selleks Haridus- ja Teadusministeerium), Komisjonile jääb aga nn ülevaataja (supervisor) ja hindaja roll. Siinkohal on aga mõned olulised momendid. Kokku lepitakse järgneva kümne aasta strateegilised noortepoliitika prioriteedid (kaasates eelneva perioodi hindamisse lisaks liikmesriikidele ka iga riigi noorteühenduste katusorganisatsioone ning täiendavalt keskset Euroopa Liidu kolmanda sektori noortepoliitika eest seisjat - Euroopa Noortefoorumit), mille elluviimine jääb iga liikmesriigi ülesandeks.

On liikmesriike, kus peetakse küllalt täpselt kinni eelnevalt kokku lepitust (see tähendab muuseas, et antud riigis on tugev koostöö ministeeriumi ning noorteühenduste katusorganisatsiooni vahel – viimane on tavaliselt märksa enam huvitatud eesmärkide täitmisest), kuid leidub ka neid, milles piirdutakse vaid minimaalprogrammi täitmisega (vältimaks rikkumismenetluse algatamist Komisjoni poolt).

Seega, püüdes leida vastust küsimusele, kas senisest tsentraliseeritum noortepoliitika vastab noorte reaalsetele vajadustele, on vastus pigem jaatav. Komisjoni näol on olemas ülevaataja, mis plaani kohaselt jälgib eesmärkide elluviimist ja ministeeriumid on enam motiveeritud koostööks kolmanda sektori organisatsioonidega (seda eeskätt struktureeritud dialoogi olemasolu tõttu).
Omaette küsimus on muidugi, kas kokku lepitavad eesmärgid täidavad noorte ootusi või on tegemist ametnike tasandil lahendatava küsimusega. Vastuse leidmiseks tuleb aga tihendada koostööd noorteorganisatsioonide ja ministeeriumite vahel, minnes Euroopa Liidu tasandile selgelt väljakujunenud arvamusega ning olles ehk juba eelnevalt kas regioonist või mujalt endale liitlasi kaasatud.

433 Europarlamendi liiget soovivad näha noortesõbralikumat Euroopat

2008-09-19T15:35:00.000+03:00

Euroopa Parlament tähtsustab noortepoliitika teemat ning hakkab käesolaval nädalal Brüsselis toimuval istungil kasutama Euroopa Noortefoorumi liikmete poolt loodud deklaratsiooni.

”Noored kogu Euroopast ootavad poliitikategijatelt konkreetsemaid tegusid, mis vastaksid noorte vajadustele eri valdkondades nagu näiteks tööturg, haridus, diskrimineerimise vastased aktsioonid ja tervis. On vaja siirast dialoogi erinevate osapoolte vahel ning kooskõlastatud meetmeid ning programmi,“ selgitas Euroopa Noortefoorumi president Bettina Schwarzmayr.

”Deklaratsiooni kasutuselevõtt on tähtis esmane samm, et edendada noortepoliitikat. Me usume, et Euroopa Parlament võtab järgmist seadusandlikku struktuuri koostades teema arvesse,” lisas ta.

433 Europarlamendi liiget on deklaratsioonile alla kirjutanud, kutsudes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriike arvestama noori puudutavate poliitikate kujundamisel noorte arvamuse ja huvidega. Deklaratsioonile on alla kirjutanud ka kõik Eesti esindajad Euroopa Parlamendis.

“Eesti saadikute tugi kampaaniale on mitte ainult tänuväärne vaid ka tõend suureneva huvi kohta noortepoliitika valdkonnas. Eesti Noorteühenduste Liit tegeleb üha rohkem oluliste teemadega mitte ainult Eesti-siseselt, vaid ka Euroopa Liidu tasandil” kommenteeris Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht Jaan Urb.

Deklaratsioon kutsub ühtlasi ka Euroopa Komisjoni üles arendama noortepoliitikat, mis on juba heaks kiidetud näiteks Ministrite Nõukogu poolt, kuid ei ole veel saanud konkreetseks dokumendiks. Deklaratsioon rõhutab vajadust seada fookus noortele ka Lissaboni lepingu reformimisel.

Selleks, et kirjalikku deklaratsiooni oleks võimalik rakendada, peavad pooled 785 Euroopa Parlamendi liikmetest dokumendi allkirjastama kolme kuu jooksul. Kampaaniale panid aluse viis saadikut ja Euroopa Noortefoorum koos liikmesorganisatsioonidega.

Euroopa Noortefoorum kutsub mitmed teemast huvitatud Europarlamendi liikmed kokku 4. septembril kell 9.00 (Brüsseli aja järgi), mille eesmärgiks on astuda edasisi samme Euroopa Liidu noortesõbralikumaks muutmisel.

Taustainformatsioon ning deklaratsiooni toetavate Europarlamendi liikmete nimekiri on leitav kampaania veebilehelt: http://www.youthforum.org/declaration.html.

Euroopa Noortefoorum on 1996. aastal loodud esindusorganistsioon, kuhu kuuluvad 96 erinevat Euroopa riikide noorteühingute katusorganisatsiooni ja rahvusvahelist noorteühingut. Peamiseks eesmärgiks on mõjutada noorte huvidest lähtuvalt noortepoliitika kujundamist Euroopa Nõukogus, Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis ja Euroopa Liidus.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Alates 2007. aastast on ENL Euroopa Noortefoorumi hääleõiguslik liige.

Eesti Noorteühenduste Liidus alustab tänasest tööd uus juhatus

2008-09-01T15:35:00.000+03:00

1. septembrist alustab tööd Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) uus juhatus, mis esindab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust.

ENLi liikmed valivad juhatust korra aastas ning värskelt alustanud juhatus on järjekorras kaheksas. Uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust Sorex. Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist. Juhatuses jätkavad välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist

Noorteühendusi koondavas katusorganisatsioonis töötavad lisaks juhatusele ja vabatahtlikele ka mitmed projektijuhid ning spetsialistid. ENL esindab noorteühendusi erinevates valitsuse poolt ellu kutsutud ümarlaudades ja töögruppides, tegeleb noorteühenduste kvaliteedijuhtimisega ning korraldab ENLi strateegiakooli. Lisaks kujundab ENL noortepoliitikat, annab välja noorsootöö infolehte Aken ning organiseerib koolitusi ja teabeprojekte noorte aktiivse osaluse tõstmiseks.

“Käesoleva aasta prioriteediks on oluliste seisukohtade edastamine Euroopa Liidu tasandil. Kindlasti jätkame noorteühenduste omavahelise koostöö soodustamist, milles ENL saab kindlasti veel palju ära teha. Hea meel oleks aasta pärast näha, et noorteorganisatsioonid pöörduvad oma murede ja rõõmudega esmajoones ENLi poole,” kommenteeris värskelt ametisse asunud juhatuse esimees Olger Tali.

ENL on alates 2007. aasta sügisest Euroopa Noortefoorumi hääleõiguslik liige, mis võimaldab Eesti noorteühendustel ENLi kaudu kaasa rääkida ka Euroopa Liidu noortepoliitikate kujundamisel.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastal loodud katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Eesti Noorteühenduste Liit kutsub noori Gruusia-Venemaa konflikti osas arvamust avaldama

2008-08-12T15:35:00.001+03:00

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) kutsub koos Gruusia Noorteühenduste Liiduga Eesti noori osalema rahumeelsetel demonstratsioonidel konflikti lõpetamiseks ning vältima erimeelsuste väljendamist täiendavate konfliktidega.

12. augustil tähistakse Haapsalus rahvusvahelist noortepäeva. ENL kutsub noortepäeva kontserdil ja teistel üritustel osalejaid kandma lisaks noorteorganisatsioonide sümboolikale ka Gruusia lippe ning värve. Noortepäeva kontserdil peetakse kell 20:20 minutiline vaikne seisak Gruusia – Venemaa konfliktis langenud ja vigastatud inimeste mälestuseks.

ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit toetavad Eesti seniseid samme ja seisukohti Gruusia – Venemaa konflikti osas. Noorteühendused kutsuvad mõlemaid konflikti osapooli ning rahvusvahelist üldsust toetama Gruusia võimude väljapakutud vaherahu, mille Vene Födreatsioon tagasi lükkas.

ENL ja Gruusia Noorteühenduste Liit rõhutavad noorte rolli rahu tagamisel ning konflikti lahendamisel. Ühtlasi avaldavad mõlemad osapooled kaastunnet konfliktis hukkunutele ja kannatanutele.

Tblisis paiknev Gruusia Noorteühenduste Liidu esindaja Tamuna Kekenadze rõhutas rahvusvahelise üldsuse toetuse olulisust ning tõi esile, et mitmetes Gruusia linnades on kodanikuühenduste, kunstnike, akadeemikute ja noorte osalusel loodud “Rahunõukogud”, mis on avaldanud valmisolekut toetada Gruusia valitsust ning rahumeelsed demonstratsioonid on muutunud igapäevaseks.

ENL rõhutab Gruusia õigust territoriaalsele suveräänsusele ning taunib Gruusia vastaseid agressioone.
„ENL on Gruusia Noorteühenduste Liiduga regulaarselt ühenduses ning loodab olukorra kiirele paranemisele Gruusias,“ kommenteeris olukorda ENLi välissuhete juht Jaan Urb.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 53 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet, soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Gruusia Noorteühenduste Liit on Gruusia noorteühenduste esindusorganisatsioon, mis ühendab üle 60 noorteorganisatsiooni.

Eesti Noorteühenduste Liit valis uue juhatuse

2008-05-19T11:51:00.001+03:00

Laupäeval valis Eesti Noorteühenduste Liidu kaheteistkümnes üldkoosolek endale uue juhatuse, mida hakkab juhtima Olger Tali.

Kõikide Eestis tegutsevate noorteorganisatsioonide heaolu eest seisva Eesti Noorteühenduste Liidu uueks juhatuse esimeheks valiti Olger Tali Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingust «Sorex», vahendas liidu pressiesindaja.

Avalike suhete juhi kohuseid hakkab täitma Cristo Pajust AIESEC Eestist, noortepoliitika juhina asub ametisse Lauri Alver Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauast ning liikmevaldkonna eest hakkab hoolt kandma Aune Lillemets AIESEC Eestist.

Valimiste tulemusel jätkavad juhatuses välissuhete juht Jaan Urb Rahvaliidu Noortest ning finantsjuht Ulrika Hurt Eesti Noorsooprojektist. Samuti jätkab tegevust revisjonikomisjoni liige Margus Poola ELSA Estoniast.

Uue juhatuse ülesandeks on hea koostöö jätkamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsustega, et luua noortele ja noorteühendustele parem tegutsemiskeskkond, arendades seeläbi ka kodanikuühiskonda.

Uute juhatuse liikmete mandaat algab käesoleva aasta 1. septembril. Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab üle 50 Eestis tegutsevat noorteühendust.

ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

http://www.postimees.ee/180508/esileht/siseuudised/331272.php

Ilus tekst, aga oi, kui valesti kirjutatud:)

2008-05-06T10:10:00.004+03:00

Lihtsalt näiteks, kuidas tõde ümber paigutades saab kokku täieliku jama...

Käisin aprilli lõpus Ljubljanas. Kohal oli ka European Youth Press, mis üritust kajastas. Tegemist oli siis Presidency Youth Event'iga. Selguse huvides: ma EI tööta ENLis, Euroopa Struktuurifondide projektidega tegelen küll, kuid seda oma töökoha raames.

Muud mõtted on aga õiged.

Tomorrow evening all 150 participants will prepare a document for the European politicians. They will try to draw attention to the key challenges of the participation of young people with fewer opportunities in the society. Five working groups will after developing conclusions (which represent ideas, solutions and lines of action) add something from their field to document.

And what would happen if two guys: Jaan Urb from Estonia (on the right) and Erik Vad Braendgraard from Denmark (on the left) would be given a piece of paper to write down their own list of wishes to European politicians?

- I would write for sure about the right to vote after your sixteenth birthday – says Erik. Just this year it is 30 years since Denmark changed the minimum age of voters from 21 to 18. – Thirty years! I wish we all had such a law like Austria does, where since 2007 all sixteen years old can vote.

Jaan would add something about acknowledge from employers of youth experience in non-formal education and voluntary service. – Why should they only look at your school and university marks? – Erik asks. – With non-formal experience you are much more creative, initiative and self-confident.

- I can’t imagine a place where I would learn more about leadership than from international youth projects – says Jaan who is working for the Estonian Youth Council, as a European funding consultant. Besides that he also studies international relations.

Both of them would also call on the EU to devote more attention to youth empowerment in EU policies. This is also a new initiative of the European Youth Forum which you can read more about on: http://www.youthforum.org/declaration.

Majanduspoliitiline regulatsioon ELi tasandil

2008-03-30T16:28:00.003+03:00

Majandus- ja rahaliidu tugisammasteks on ühtne rahapoliitika, mida teostavad Euroopa Keskpankade Süsteem ja Euroopa Keskpank, ning liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikate kooskõlastamine. Sisuliselt tähendab see, et vähem tehakse makromajanduslikke otsuseid eraldi ning enam toimub oma tegevuste kooskõlastamist. Ühest küljest, vaadeldes Euroopa Liitu kui tervikut, on selline lähenemine kahtlemata positiivne, kuivõrd sel viisil kaob võimalus, et liikmesriikide majanduspoliitika on Liidu piires väga varieeruv. Teisest küljest vähendab selline tegutsemine aga liikmesriikide eelarvete paindlikkust ning mõnede arvates kaovad ka võimalused rakendada fiskaalpoliitilisi meetmeid stabilisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nii ongi põhimõtteliselt olemas kaks lahknevat arvamust: nende oma, kes sooviksid regulatsiooni veelgi karmistada, ja need, kes pigem lähtuksid liikmesriikide tasandilt ning annaksid viimastele enam otsustusõigust.

Rahapoliitika on Euroopa Liidus tsentraliseeritud, selle eesmärk on tagada majanduslik stabiilsus ning ühtlane inflatsioonitase kõikides liikmesriikides (see ei tohi keskpikas persepktiivis ületada 2% aastas). Fiskaalpoliitika on enamjaolt liikmesriikide pädevuses, kuid Stabilisatsiooni ja Kasvu Paktiga on sätestatud teatavad koordinatsioonireeglid, mida liikmed järgima peavad. Nendeks on eelarvete tasakaal (eelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst) ja riigivõla suhe SKPsse (mitte üle 60%). Vastasel korral võib Euroopa Komisjon algatada ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlusprotsessi.

Tänast liikmesriikide olukorda aga vaadeldes võib täheldada, et mitte kõik ei pea fiskaalpoliitilistest nõudmistest kinni, sh Saksamaa, mille eelarve on jätkuvalt defitsiidis. Siit tekibki küsimus, mida ette võtta, sest ühel hetkel võib selline olukord kahjustada Liitu kui tervikut.

Üks võimalus on kahtlemata lasta reeglid lõdvemaks, mis looks võimaluse minna mööda rahapoliitilistest meetmetest ning rakendada fiskaalpoliitilisi, kuna mõlemad täidavad sisuliselt stabilisatsiooni eesmärki. Siiski on siinkohal oluline kitsaskoht – mõjuma hakkaksid riikidevahelised ülekandeefektid (spill-over effects), mis ELi majanduse konkurentsivõimet kahjustaksid. Seega, ilmselt pole tõenäoline, et reeglide lõdvemaks laskmine hea lahendus oleks.

Reeglite karmistamine oleks tehniliselt võttes parem lahendus, sest sellele peaks tulenevalt Euroopa Ühenduse Aluslepingutest olema eelnenud poliitiline kokkulepe, millega kõik liikmesriigid endale vastava kohustuse on võtnud. See tähendab, et reeglitest möödahiilimine võiks halvimal juhul tähendada kohtuprotsessi ja küllalt suuri trahve. Küsimus ongi siinkohal poliitilise kokkuleppe saavutamise, sest mitte kõik (nagu ka eelnevalt mainitud) ei soovi tingimuste liidukesksemaks muutumist.

Kokkuvõtvalt, tsentraliseeritum fiskaalpoliitika distsiplineerib liikmesriike mõõdukusele ja kaitseb kõiki osalejaid mõne liikmesriigi vastutustundetu käitumise eest. Ehk et eelarvepoliitikad võiksid Euroopa Liidus olla enam koordineeritumad, kuivõrd suuremad muutused mõne liikmesriigi majanduses puudutavad Liitu kui tervikut.

Eesti sobivus Rahaliitu

2008-03-29T16:09:00.000+02:00

Rahaliitu pääsemise takistuseks on Eestile käesoleval hetkel Maastrichti esimese kriteeriumi mittetäitmine, milleks on inflatsioonitase. Tulenevalt viimaste aastate kiirest majanduskasvust on inflatsioon Eestis olnud suhteliselt kõrge ning seetõttu on ka euro kasutuselevõtt viibinud. Võib eeldada, et lähima paari aasta jooksul inflatsioon piisavalt ei alane, kuigi langenud majanduskasv võiks viidata ka üldise inflatsioonitaseme alanemisele.

Siiski kuulub Eesti alates oma liitumusest Euroopa Liiduga ka Euroopa Keskpankade Süsteemi ning osaleb otsustusprotsessis, ka on suurem osa arveldustest üle viidud eurole, s.h pangalaenud, mis sisuliselt tähendab, et Rahaliidul on Eesti majandus- ja rahapoliitikas mängida küllalt suur roll. Lisaks kuulub Eesti nn valikuvõimaluseta riikide hulka (k.a teised 2004. aastal liitunud riigid), mis tähendab, et euro kasutusele võtmine on sätestatud liitumislepingus, millest taganeda pole võimalik. Seega, liitumise küsimus on üksnes aja küsimus.

Tulenevalt oma positsioonist – väike avatud majandusega riik – on Eestil euroga liitumisest võimalik rohkem võita kui kaotada (s.h praktiline igapäevane kasu oma kodanike kontekstis). Eesti krooni käibelevõtmisest saadik on see olnud fikseeritud Saksa marga suhtes, täna euro suhtes, mis tähendab, et vahetuskursimeetmete kasutamine šoki puhul pole võimalik. Täna aga on riik olukorras, kus eurost tulenevad kasud saamata jäävad – transaktsioonidekulude sääst, vahetuskursiriski vähenemine, majandusliku integratsiooni soodustamine ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv.

Välisriikidest saabuvate kaupade ja teenuste hinnad on enamasti eurodes (arvestades Eesti väliskaubanduse partnereid), mis tuleb Eestis kasutusele võtmiseks kohalikku valuutasse „tõlkida“. Selle tegevusega kaasnevad tahes-tahtmata teatavad kulud, mis võiksid olla olemata, kui mõlemal pool oleks kasutusel euro. Transaktsioonisäästust enamgi on Eestil võita vahetuskursiriskide elimineerimisest – see aitab kaasa tootmistegurite efektiivsemale paigutusele, s.t tootmine paigutub sinna, kus tootmistegurid on odavamad. Väikese riigi puhul pole ka vähem oluline majanduspoliitiline usaldusväärsus, mis samuti aitab kaudselt majandust edendada: potentsiaalsed investorid teavad, millega nad regiooni tulles arvestama peavad.

Rahaliiduga liitumise vastu räägib kõige enam vahetuskursiinstrumentide kaotamine asümmeetrilise šoki tingimustes; mis aga Eesti puhul on niikuinii piiratud, sest vahetuskurss on fikseeritud ning kasutusel on valuutakomitee süsteem. Täiendavalt aitab asümmeetriliste majandusšokkide mõju vähendada tööjõu ja kapitali suhteliselt suur mobiilsus, mis olukorra stabiliseerib.

Viimaks, Eesti käitub maailmaturul hinnavõtjana – kaupade hinnad välisvaluutas ei sõltu mingil moel kohalikust vahetuskursis. Seega, seda enam on kasu Rahaliidus osalemisest. Võrreldes Eestit näiteks Poolaga, mis oma suurusest tulenevalt võib mõnes olukorras käituda ka hinnapakkuja või –kujundana, on lähtepositsioonid pisut erinevad.

Kokkuvõtvalt, Eesti sobib oma positsioonilt Rahaliitu hästi, sest sellest võita on märksa enam kui kaotada.

Rebala muinsuskaitseala turismitoote arendamisest

2008-01-31T13:32:00.000+02:00

Jõelähtme vald on rikas oma ajaloo-, samuti looduspärandi poolest. Siiani on aga potentsiaal vähe rakendamist leidnud. Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik - 74 km2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paari tuhande aasta taha. Rebala Kaitseala keskus-muuseumis Tallinn-Peterburi maantee ääres asub ka Harjumaa ainuke turistidele mõeldud infopunkt.

Jõelähtme vald on seadnud eesmärgiks töötada välja Rebala muinsuskaitseala turismitoote kontseptsiooni, turunduskava ja tegevusplaani aastateks 2008-2013, luues sellega eeldused Rebala muinsuskaitseala turistidele suunatud kasutuse leidmiseks. Nimetatud kontseptsioon on tänaseks valminud, mille sisust ka pisut hiljem lähemalt juttu tuleb. Lisaks on koostamisel nelja suurema turismiobjekti (Saha kabel, Kostivere mõis, Jägala joa pioneerilaager, Rebala keskus-muuseum) teostatavus-tasuvusanalüüsid, mis valmivad 2008. aasta märtsikuuks.

Kontseptsiooni koostamise käigus viidi läbi turismifookuse hindamine, mille tulemusena määratleti Rebala muinsuskaitseala turismifookuseks ajaloo- ja kultuuriturism. Fookusest lähtuvalt viidi läbi ajurünnakud arendusideede saamiseks (osalesid nii valla kui ka erinevate huvigruppide esindajad). Arendusideede analüüsimise ja hindamise tulemusena määratleti muinsuskaitseala põhitooted (Eesti Esiajaloo Muuseum-Keskus, Vanaküla keskused – Rebala, Vandjala, Rootsi-Kallavere, Kostivere mõisa kultuurikeskus, Jägala joa looduskeskus), toetavad tooted (rajatised ja objektid – Saha kabel, „Lastekangrud”, Kostivere karstiala, Jägala juga, promoüritused – muinasaja festival ja „Joa muusika”, keskused – Meele vald, Jägala Linnamägi, turismiettevõtlus – terviktoote võrgustikku toetav) ja täiendavad tooted (Vandjala paepark, Ülgase fosforiidi kaevandamise ekspositsioon). Terviktoote kontseptsiooni elluviimist hakkab koordineerima sidustoode – Rebala infokeskus.

Tervikkonteseptsioonist lähtuv edasine töö (nelja suurema objekti tasuvusanalüüside koostamine) annab detailselt ülevaate objektide väljaarendamisest ning pakub välja konkreetsed lahenduskäigud objektide aktiivsesse kasutusse võtmiseks.

Nimetatud tööd on vajalikud kasutamaks ära Euroopa Liidu Struktuurifondide vahendeid aastatel 2008-2013, kuna toetuste taotlemisel on need dokumendid kohustuslikud. Peale selle annavad need hea ülevaate olemasolevast olukorrast ning samuti sellest, mida plaanitakse teha. Ka on erinevate investorite jaoks oluline tasuvusaeg, millele neis paberites vastus antakse.

Edasisi tegevusi – konkreetseid investeeringuid - on võimalik finantseerida „Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteedi number 4 piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi alt. Toetust on võimalik ühe projekti raames taotleda kuni 50 miljonit krooni, arvesse tuleb aga võtta, et kogu projekti maksumusest peab vähemasti 15% moodustama omafinantseering. Küll aga on võrreldes eelmise programmeerimisperioodiga positiivne ilming asjaolu, et abikõlblikud taotlejad pole enam mitte üksnes kohaliku omavalitsuse üksused, vaid ka mittetulundussektori esindajad, mis võimaldab senisest enam kaasata ka ärisektori ressursse. See tähendab, et Jõelähtme turismitoote arendamiseks saavad oma panuse anda ka valla ettevõtjad.

Ülalmainitud dokumentide koostamist juhib Mihkel Laan OÜst Cumulus Consulting koos Ida-Viru Turismiühenduse juhatuse esimehe Ingrid Kuliginaga. Kaasatud on samuti Jõelähtme Vallavalitsus, Jõelähtme valla külavanemad ja teiste huvigruppide esindajad.

Cumuluse poolt pakutavad teenused hõlmavad strateegiate, arengukavade ja teostatavus-tasuvusanalüüside koostamist, projektide kirjutamist ning juhtimist. Näiteks on ettevõte kolme aasta jooksul koordineerinud Ida-Virumaa kuue tööstusala ühiseid turundustegevusi ning koostanud turismitoote tervikkontseptsiooni koos tasuvusanalüüsiga Ontika ja Maidla mõisatele.

Euroopa Liit ajalooliste vastasseisude lahendajana

2008-01-03T18:42:00.000+02:00

Vajaduse Euroopa Liidu olemasoluks tekitas peaasjalikult II Maailmasõda, peale mida oli Euroopa nii majanduslikult kui ka moraalselt laostunud. Samuti oli sõda selge märk asjaolust, et peale I Maailmasõda ei oldud suudetud lahendada erimeelsusi riikide, eeskätt Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.

Peale sõda oli aga suurtele riigijuhtidele selgeks saanud, et tuleb leida moodus riikide omavaheliseks sidustamiseks (väga selgelt rääkis sellest näiteks W. Chruchill „...the United States of Europe...”). Majanduslik kokkulepe Ruhri basseini üle lõigi toona aluse üldiseks majanduskasvuks ning integratsiooniks.

Tol ajal tingis vajaduse integratsiooni järele kartus uue sõja puhkemise pärast ning kehv majanduslik olukord; tänaseks on integratsiooni mõiste olulisel määral laienenud, üha enam räägitakse ühtsest Euroopa identiteedist. Kuhu on jäänud vanad vastuolud?

Peamisele vastuolule Saksamaa ja Prantsusmaa vahel leiti lahendus läbi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, mis sidus need ajalooliselt pahuksis olnud riigid nii tugevalt, et sõjaline konflikt oli välistatud. Seega võib väita, et see vastuolu on õnnestunud kõrvaldada; laiendades mõtet veelgi: ilmselt ei ohusta Euroopat ka sisesõja oht, sest see ei oleks liikmesriikidele sugugi kasulik. Suured ajaloolised vastuolud on sisuliselt kadunud, on ilmne, et neid mäletatakse, neist räägitakse, kuid reaalselt nad liidu kodanikkonda sellisel määral enam ei ähvarda. Üsna selgelt oligi Euroopat enim ähvardanud oht sõjaline, kuivõrd sellega kaasneksid lisaks füüsilistele purustustele ka muude sidemete katkemine, moraalne häving.

Tänased vastuolud on muutunud märksa peenemaks ning spetsiifilisemaks: majanduslik ja sotsiaalne võrdsus, suured liikmesriigid vs väiksed liikmesriigid – kuidas jagada võimu, rahvustunde säilitamine.

On ülimalt tõenäoline, et ka tänaste konfliktsituatsioonide algpõhjuseks on riikide ja nende elanike ajalooline taust, kuigi ehk seda vahel endale ei teadvustata. Arusaam ajaloost, haridus ning tolerantsus on kindlasti tausta kõrval tähtsaks vastuseise leevendavaks asjaoluks.

Siiski pole põhjust arvata, et lühemate või pikemate läbirääkimiste (ja mõningal määral ka erandite tegemise läbi) tulemusena pole võimalik kokkuleppeid saavutada ning protsessidega edasi minna. Seda nii ELi institutsioonides või töögruppides toimuvates tulistes liikmesriikidevahelistes vaidlustes kui ka siseriiklikes rahvustevahelistes küsimustes.

Ehk et autori arvates pole enam päevakajalised niivõrd ajaloolised vastuolud riikide vahel, vaid pigem riikidesisesed vähemusgruppide vastuseisud üldistele vooludele, nagu näiteks mustlaste küsimus Rumeenias, mis kahtlemata põhineb ajaloolisel konfliktil, samuti ka venekeelse elanikkonna integratsiooni teemad Eestis.

Nagu ka suured ajaloolised vastuseisud Euroopas on vajanud lahenemiseks aega, vajavad ka mikrotasandi konfliktid riikide sees või riikide vahel aega. Euroopa Liit oma olemusega võiks paljuskii olla eestlastele hea eeskuju, kuidas vastuseise kokkulepete ning mõistuse, tasakaalukuse ja rahuliku tempoga leevendada.

Noorteorganisatsioonid taotlevad 16-aastastele valimisõigust

2007-11-18T11:00:00.000+02:00

Laupäeval, 17. novembril ENLi üldkoosolekul vastu võetud noorte osaluse seisukohtadega taotletakse kohalike omavalitsuste valimistel valimisea langetamist 16. eluaastani.

ENLi noortepoliitika juhi Gerd Tarandi sõnul on noortele vaja anda enam otsustusõigust kodukoha asjades kaasa rääkimisel. "Võttes arvesse üldisi demograafilisi arenguid on noorte aktiivsem roll ühiskonna kui terviku kujundamisel suisa hädavajalik", lisas Tarand.

Üldkoosolekul võeti vastu ka ühised seisukohad noorte teavitamise ja nõustamise vallas, millega soovitakse koondada maakondlikud noorte
teavitamis- ja nõustamiskeskused ühtse koordineerimise alla.

Üldkoosolek valis ENLi juhatuse liikmeks finantsvaldkonnas Eesti Noorsooprojekti esindaja Ulrika Hurt'i, kes töötab Tartu Ülikooli Euroopa Kolledžis.

Haridus- ja teadusministrit noortevaldkonnas nõustavasse Noortepoliitika Nõukogusse valis üldkoosolek Siivi Liiviku noorteorganisatsioonist ELO, Siiri Mikk'i Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Laste- ja Noorteühendusest, Kristjan Pommi Eesti Skautide Ühingust, Küllike Altenbergi Eesti 4H-st ja Priit Lomp'i Rahvaliidu Noortest. Noortepoliitika Nõukogu teeb muuhulgas
haridus- ja teadusministrile ettepaneku üle-riigilistele noorteühendustele aastatoetuse jagamise osas.

ENLi revisjonikomisjoni valiti Eero-Jaak Vaitmaa Tartu Ülikooli Rohuteadlaste Seltsist ning Lianne Ristikivi Eesti Gaidide Liidust.

Lisaks kinnitati ENLi üldkoosolekul organisatsiooni arengueesmärgid 2008.
aastaks ning aasta teemaks noorte osalus.

Täna, 17. novembril Tartu Ülikooli Euroopa Kolledþis toimunud Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) XI üldkoosolekul osales 34 ENLi liikmesorganisatsiooni.

Eesti Noorteühenduste Liit on 2002. aastast tegutsev katusorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. Selle peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas. Alates novembrist 2007 on Eesti Noorteühenduste Liit Euroopa Noortefoorumi liige.

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) saavutas Euroopa Noortefoorumi täisliikme staatuse

2007-11-14T08:47:00.001+02:00

Laupäeval, 9. novembril Brüsselis toimunud Euroopa Noortefoorumi (Youth Forum Jeunesse - YFJ) erakorralisel üldkoosolekul valiti ENL foorumi täisliikmeks.

ENL oli seni olnud kaks aastat organisatsiooni kandidaatliige.
Euroopa Noortefoorum on Euroopa tasandi suurim noorte katusorganisatsioon, mille eesmärkideks on toetada noorte osalust ühiskonnas, mõjutada noortepoliitika kujundamist ning propageerida kultuuridevahelist suhtlust ning üksteisest arusaamist. YFJl on üle 90 liikmesorganisatsiooni, ühendades seeläbi kümneid miljoneid noori inimesi - sinna kuuluvad Euroopa riikide noorteühenduste katusorganisatsioonid ja rahvusvahelised noorteorganisatsioonid, s.h. rahvusvahelised erakondade noorteorganisatsioonid. YFJ on Euroopa Komisjoni peamine koostööpartner noortevaldkonnas.

„Eesti Noorteühenduste Liidu ja seeläbi Eesti noorteühenduste jaoks on täisliikme staatuse saavutamine suur samm edasi,” kommenteeris saavutatud edu ENLi juhatuse liige Jaan Urb. Täisliikme staatus annab ENLile võimaluse osaleda kõikides Euroopa Noortefoorumi tegevustes hääleõigusega, mis seni puudus. ENLi liikmesorganisatsioonide jaoks tähendab see senisest suuremaid võimalusi kaasa rääkida noortepoliitika kujundamisel rahvusvahelisel tasandil, samuti laiemaid võimalusi osalemaks mitmesugustes projektides ja üritustel.

„Eesti noored on Euroopas oodatud ja hinnatud,” kinnitab Euroopa Noortefoorumi üldkoosolekul viibinud Jaan Urb, „seda näitasid arvukad toetussõnavõtud enne ENLi poolt hääletamist.” Euroopa Noortefoorumi täisliikmeks saamise üheks eelduseks on kaheaastane koostöö kandidaatliikme staatuses.

Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

UNESCO üleilmne noortefoorum Pariisis 12.-13. oktoobril

2007-10-15T20:39:00.000+03:00

Koostasin lühikese MEMO, mis kajastab minu arvamusi asja kohta.

Käesoleva memo eesmärgiks on eeskätt anda ülevaade üldistest muljetest, olulised teemad tulevad välja nii Nordic-Baltic bloki Oslo eelkohtumise kokkuvõttest kui ka foorumi lõppraportist (saab olema varsti kättesaadav aadressilt www.unesco.org/youth).

Memo on jagatud kaheks osaks: positiivse ja negatiivse poole kirjeldus ning soovitused nii foorumi korraldajatele kui ka HTMi esindajatele.

Foorumi teemadeks olid haridus ja säästev areng.

Kokku osalesid foorumil 133 riigi esindajad, lisaks vaatlejad, enamik riike olid esindatud kahe osalejaga. Täpsed arvud tulevad välja kaasasolevast lõppraportist, mis esitatakse ministrite kohtumisele.

Foorum oli jagatud kaheks: plenaaristung ja töögrupid.

Kõige positiivsem Eesti jaoks oli Põhja ja Balti riikide tihe koostöö nii foorumile eelneval kui ka järgneval perioodil. Kokku lepiti nii mõnedki konkreetsed suunad ja olulised momendid, mille nimel ühiselt pingutada. Põhiosa nendest võib leida Oslo eelkohtumise kokkuvõttest.

Lisaks suudeti ka foorumi ajal organiseeritud olla, nii et foorumi pearaportöör oli Rootsist, lisaks nii mõnegi töögrupi raportöörid ja juhid kokkulepitult koostööketi riikidest, s.h grupijuht Eestist. Need riigid kajastuvad ka lõppraporti all.

Negatiivsete aspektidena tuleb välja tuua ajapuudus, UNESCO sekretariaadi mõningane nõrkus organiseerimisel, noorte suutmatus kokku leppida põhipunktides, nii et lõppraporti hääletamiseni lõplikult ei jõutudki, vaid delegeeriti lõpliku teksti koostamise õigused drafting committee’le.

Edaspidi tuleb kaaluda foorumi korraldamist kolmepäevasena, mõningate rollide (foorumi president, raportöör, gruppide juhid) valimist enne foorumi toimumist. Oluline oleks ka noortefoorumi korraldamine UNESCO General Conference’iga samaaegselt ja KÕIKIDE noorte esindajate kaasamist rahvuslike delegatsioonide koosseisu. See tuleb muidugi igal riigil endasiseselt kokku leppida.

Täiendavalt võiks koostööbloki riikide hulgas kokku leppida ühe või kahe esindaja saatmise Pariisi (koos rahastamisega) enne foorumi toimumist, et korralduslikule poolele kaasa aidata ja niimoodi ka olulisi küsimusi eelnevalt ette valmistada.

EESTIS tuleb saavutada kokkulepe, kes noorte osalemist UNESCO töös rahastab. Ette on nähtud igast riigist kaks esindajat, küll aga oli sel korral palju tegemist, et ühegi osaleja kulude katteks vahendeid leida. Vaatluse alla tuleb võtta ka regionaalsed noortefoorumid, millest viimasel Küprosel osales Eestis samuti vaid üks osaleja ja seda UNESCO peakorteri toel.
Põhilise vajaduse ja kasuna Eestile ja Eesti noortele tuleb välja tuua ühest küljest rahvusvaheliste kogemuste omandamine, teisest kindlasti maailmamastaabis olemas olemine, mis lisab kaalu ka tervele Eestile, kui noored riiki hästi esindavad. Ära ei tohi kindlasti ka unustada võimalikke koostöömomente riikide (ja regioonide) vahel, millest võivad edasi areneda tihedamad koostöövõimalused nii noortepoliitika valdkonnas kui ka laiemas mastaabis.

Eesti Noorteühenduste Liidul on kasulik koostööd UNESCO suunal jätkata, sest see loob alused laiemaks rahvusvaheliseks koostööks, kui seda pakub Euroopa Noortefoorum. Siinkohal tuleb ära märkida, et ka Euroopa Noortefoorum on The JPC (Joint Programmatic Commission) on the Youth liige. Rohekm informatsiooni: www.unesco.org/ngo/comite/jpc-youth.htm

Erakonna rahvusvahelise suhtluse võlu ja valu

2007-09-30T19:05:00.000+03:00

Jaan Urb – Eesti Noorteühenduste Liidu välissuhete juht
Ulrika Hurt – Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Rahvusvaheliseks suhtluseks loen käesolevas artiklis kogu suhtlemist teiste erakondadega Euroopa Liidu sees ja rahvusvahelistesse katusorganisatsioonidesse kuulumist. Euroopa Liidust väljapoole jäävates küsimustes ning globaalsetel teemadel kaasa rääkimisest kõnelen mõnes järgmises kirjatükis.

Kõigepealt, hea lugeja, tahaksin Sult küsida, kas oled nõus, et koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega on hädavajalik ja tähtsam kui koostöö Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide erakondadega? On ju iseenesestmõistetav, et Euroopa Liidu riikide ühisotsused mõjutavad meie igapäevaelu rohkem kui riikidevahelised suhted seda tavaliselt teeksid.

Niisiis – erakonna välissuhted ehk ka rahvusvahelised suhted tuleb jaotada kolme kategooriasse: esimene neist on koostöö Euroopa Liidus teiste sarnaselt mõtlevate erakondade ja katuseorganisatsioonidega võimendamaks Rahvaliidu mõtteid ning suunamaks üle-Euroopalisi poliitikaid, teine on koostöö kõikide ülejäänud katuseorganisatsioonidega saavutamaks kokkuleppeid ning hoidmaks end kursis teiste maailmavaadete arengutega ja läbi koostöö teiste gruppidega suunata otsustusprotsesse Eestile sobivas suunas, kolmas rahvusvaheliste suhete kategooria on suhtlus Euroopa Liitu (veel) mitte kuuluvate riikide erakondadega õppimaks ise midagi uut ning jagamaks neile enda kogemusi.

Keskenduks esimesele

Algusest alustades – üle-Euroopaliselt tegutseb mitu erakondade katuseorganisatsiooni, mis ühendavad sarnaste maailmavaadete ning Euroopa oleviku ja tuleviku osas sarnaselt mõtlevaid erakondi pea kõikidest Euroopa riikidest. Näiteks kõik Europarlamendi saadikud kuuluvad mõnda neist üle-Euroopalistest katuseorganisatsioonidest, suuremat osa Euroopa Komisjoni volinikke võiks siduda mõnega neist ning kõikidel Eesti erakondadel on kuuluvus üle-Euroopalisse katuseorganisatsiooni.

Ka Rahvaliidul on katuseorganisatsioon olemas. Kuid sellest pole senini eriti räägitud ning rahvusvahelist arengut eriti tähtsaks peetud. 2009. aasta suvel toimuvate Europarlamendi valimiste valguses on aga väga oluline hinnata, milliste ideede nimel me Euroopas töötada tahame ning kellega on koostöö viljakas ning edasiviiv.

Praegu on arutluse all küsimus võimalikust välispartneri vahetamisest – siinkohal pöördungi mõttes ka Sinu poole, hea erakonnakaaslane, aitamaks hinnata, kellega Rahvaliit kõige enam sobib. Otsuseid saab venitada ja diskussiooni edasi lükata, kuid minu arvates oleks aeg hakata otsuseid tegema, 2009 jõuab liiga kiirelt kätte!

Euroopa erakondade taustast

Kõik üle-Euroopalised erakonnad – poliitilised katuseorganisatsioonid – on loodud ühtse Euroopa idee elluviimiseks. Aastal 1957 sõlmitud Rooma Leping, mis hiljem viis Euroopa Ühenduse ja nüüdseks 27 liikmesriigiga Euroopa Liidu sünnile, püüdleb enam ja enam majanduslikult ja sotsiaalselt ühtsema, integreerituma ning võib-olla ka föderaalsema Euroopa suunas.

Föderaalriiki siiski Euroopa Liidust kunagi ei saa, selles osas ei ole ehk õige pidada Euroopa tasandi koostööpartnerluses tähtsaks koostööliine organisatsioonidega, mis vaid rahvusriike väärtustavad. Ükski prantslane ega itaallane ei annaks ära oma riiki, keelt ega rahvust, sõltumata, mis erakonnas ta on.

Sellest tulenevalt on üle-Euroopalisel erakonnamaastikul vaja hinnata, milliste maailmavaadetega me kõige enam sobime, millised prioriteetide seadmised sobivad meie vaadetega enim.

Kõik Euroopa erakonnad töötavad selle nimel, et eurooplastel oleks Euroopas hea elada. Ning eestlased on sama palju eurooplased, kui seda on prantslased või hispaanlased, hollandlased ja sloveenid; meil on ühtses vanas Kreeka-Rooma juurtega kultuuriruumis kordades rohkem ühist, kui ükskõik millisel eurooplasel on näiteks egiptlase, indialase või argentiinlasega. Euroopa identiteet ja euroopalikud (ehk ka kristlikud) väärtused on euroopaliku ühiskonna ja poliitikate aluseks.

Vali endale sobiv

Kõneleksin nüüd alljärgnevalt katuseorganisatsioonidest, millega Rahvaliit võiks koostööd teha. Nende hulgas on kolm suuremat ning ka ERL senine koostööpartner, suhteliselt väike ja minimaalse mõjuga AEN. Lugege ning hinnake, andke meile tagasisidet.

Liberaalid

Erakond ühendab liberaalseid, demokraatlikke ning reformistlikke erakondi sooviga panustada Euroopa Liidu arengusse. Selleks tugevdatakse liberaalseid, demokraatlikke ning reformimeelseid Euroopa liikumisi; töötatakse välja ühiseid seisukohti; teavitatakse ühiskonda ja kaasatakse kodanikke ühise Euroopa demokraatia arendamisesse; toetatakse oma liikmeserakondi Euroopa Parlamendi valimistel; tihendatakse koostööd oma organisatsiooni sees, selle ülemaailmses katusorganisatsioonis ning riiklikes ning Europa parlamendi struktuurides. Tähtis eesmärk on ühiste seisukohtade välja töötamine Euroopa Parlamendi valimisteks.

Sotsiaaldemokraadid

Põhilised ideoloogiat peegeldavad märksõnad on sotsiaaldemokraatia, sotsialism ja leiborism, mida võiks tõlgendada töörahva eest seismisena. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on reformida kapitalismi, kaotamaks ebavõrdsust ühiskonnas läbi demokraatlike protsesside. Parim näide ses valdkonnas on Briti Leiboristlik Partei 1980. aastatel. Tänapäeval lähtutakse läbipõimunud majandusmudelist, mis küll soosib eraettevõtlust, kuid soovitab riikliku tähtsusega ettevõtete jäämist riigi omandisse. Äärmiselt olulisel kohal on haridus-, tervishoiu- ja lastehoolde programmid.

Rahvapartei

Erakond seisab kristliku maailmavaate ning kristlik-demokraatliku ühiskonna ja tihedalt integreeritud (föderaalse) Euroopa Liidu poolt, kus elanikud ning kodanikud on vabad, kuid teavad oma kohustusi ning piiranguid. Organisatsiooni eesmärgiks on oma liikmeserakondade omavahelise koostöö suurendamine saavutamaks ühiste Euroopa tasandi poliitikate ja tegevuste elluviimist; saavutada vaba ja pluralistlik demokraatia, kus austatakse inimõigusi, põhivabadusi ning ühiseid seadusi. Peamiseks põhikirjaliseks eesmärgiks on aga Euroopa ühendamise ning föderaalse integratsiooni kui Euroopa Liidu aluse idee propageerimine.

Alliance for Europe of the Nations

Tegemist on üle-Euroopalise parteiga, mis ühendab natsionalistlikke erakondi. MEPid istuvad Europarlamendis UEN (Union for Europe of the Nations) grupis; põhilised märksõnad on natsionalism (või ka rahvuslus) ja euroskeptitsism. UENi juhtivaks jõuks peetakse Itaalia neonatsistlikust erakonnast arenenud National Alliance’it, mis ainukesena on Euroopa Põhiseadusliku leppe poolt. Kokku kuulub AENi 17 erakonda 17 riigist. Euroskeptitsim ei ole väljaarenenud poliitiline ideoloogia. Sellega seonduvad eeskätt sellised märksõnad, nagu näiteks rahvusriik ja suveräänsus, millest viimast kardavad euroskeptikud Euroopa integratsiooniprotsessis kaduvat.

Väikese ühenduse eelis on kahtlemata asjaolu, et igal liikmel on suhteliselt suur sõnaõigus ja võimalus otsuseid mõjutada. Teisest küljest võib mõjuvõim laiemas perspektiivis kesiseks jääda ning head ideed väikese kandepinna tõttu ellu viimata jääda. Kumba eelistada – olla mutrike suures masinavärgis või tegija väikeses? Lihtsalt üks näide: täna on Euroopa sotsiaaldemokraadid ja rahvapartei omavahel kokku leppinud, et Europarlamendi spiiker valitakse üheks valitsemisperioodiks sotside kandidaatide hulgast ning teiseks rahvaerakonna omade hulgast. Väiksematel ühendustel sõnaõigust praktiliselt ei ole.

Kokkuvõtteks

Käesoleva artikli eesmärgiks ei ole lugejat kuhugi poole suunata: on võimatu lühikese sõnavõtuga anda edasi kogu informatsiooni, mida selletaoliste otsuste tegemiseks vaja läheb. Küll aga tahan tõstatada mõned küsimused, et tekitada diskussiooni, mis erakonda edasi viiks.

Siin need on: kas Europarlamendi valimiste tulemus mõjutab erakonda kohalikel ja järgmistel Riigikogu valimistel, kas ühe „Eesti asja“ ajaval erakonnal on üldse tarvis sekeldada riigipiiridest välja jäävate küsimustega, kas Rahvaliidul on inimesi ja tahet suuremale areenile läbi murda? Kindlasti on neid küsimusi veel, kuid edasi minemiseks on tarvis kokku leppida, kas üleüldse tahetakse nende teemadega tegeleda või on olulisem jätkata vanaviisi.

Noore inimesena väidan, et muutustega tuleb osata kaasas käia, vajadusel neid endale sobivas suunas mõjutada ning võtta asju nii pragmaatiliselt kui võimalik. Euroopa Liit peaks olema igapäevane tegutsemisvaldkond – on loomulik, et tahetakse mõjutada protsesse riigis, sama eesmärk peaks olema ka Euroopa tasandil. Enne seda, loomulikult, tuleb need eesmärgid sõnastada.

Kas Eesti meediaväljaannetes peaks Euroopa Liidu teemasid kajastama sise- või välisuudiste all? Ehk siis – kas Euroopa Liit on meie jaoks midagi kauget või midagi oma ja võrreldavat?
Ei, ma tegelikult ei taha kelleltki personaalset vastust, vaid pigem õhutada selle teema üle mõtisklema.

Rääkides Euroopa identiteedist, pole see midagi muud, kui iga kodaniku – Euroopa kodaniku
– personaalse identiteedi üks osa, mis aitab mõista Euroopat kui tervikut. Kui meie oleme Eesti kodanikud ja Euroopa kodanikud, siis peaks meil olema ka nägemus, millist Euroopat tahame. Ütle Sina ka see arvamus välja – kasuta selleks netiaadressi http://jaanurb.blogspot.com foorumit või saada e-mail jaan@rahvaliit.ee.

Euroopa Liit peab soodustama noorte osalust

2007-09-28T10:06:00.000+03:00

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) arvates peaks Eesti poliitika
Euroopa Liidus keskenduma rohkem noorte osaluse soodustamisele,
vabatahtliku töö propageerimisele ja erinevate liikmesriikide
haridussüsteemide tunnustamisele. ENLi välissuhete juhi Jaan Urbi
sõnul tuleb Euroopa Liidul soodustada noorte osalemist nii liidu enda
kui ka liikmesriikide valitsuste, kohaliku tasandi ja koolielu
otsustes. „Noortelt tuleb arvamust küsida neile sobival viisil“,
rõhutas Urb.

Teiseks tuleb ENLi arvates Euroopa Liidus senisest enam väärtustada
vabatahtlikku tööd ning tunnustada seda teadmiste ja oskuste
omandamise vaatenurgast võrdselt palgatööga. Vabatahtlikuna
töötajatele tuleb tagada sarnased õigused ja sotsiaalsed garantiid kui
on tavatöötajatel.

Kolmanda ettepanekuna esitab ENL erinevate liikmesriikide
haridustasemete tunnustamise põhimõtte. Euroopa Liidul tuleb töötada
selle nimel, et lisaks kõrgharidusele tunnustaksid liikmesriigid ka
teistes riikides omandatud põhi-, kesk- ja kutseharidust ning
mitteformaalset haridust.

Loetletud ettepanekud esitas Eesti Noorteühenduste Liit Riigikantseleile, kommenteerides dokumenti Eesti poliitika Euroopa Liidus.
Eesti Noorteühenduste Liit on noorteorganisatsioonide eestkosteühendus, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteorganisatsiooni.

Avasin Pärnus UBC (Union of the Baltic Cities) noortekonverentsi "Under the Surface"

2007-09-27T10:11:00.000+03:00

Distinguished guests, ladies and gentlemen!
Good young people!

I hope you have already gotten to know each other, especially the youth as you came here yesterday and had all evening to do that. And I do hope that you are not too tired;)

Firstly, let me express my pleasure of being here and having an opportunity to say a few words.

Secondly, I am honoured that this event takes place in Pärnu, the most beautiful town in Estonia in my mind. Hereby I also greet you all by the city of Pärnu and especially by the young people living here.

Co-operation, youth voice, youth participation and involvement in decision-making processes – all of them are the issues very often spoken about at almost all levels of the society. But what is still there to be done? Is there anything at all to be done? Why does the youth need so much attention? After all we are just an interest group...

Yet, the Estonian National Youth Council where I also belong to has declared this year the year of participation of young people, launched a big campaign, organised and is still organising different events concerning the opportunities for youngsters to express their thoughts. There has to be something then...

And yes, there is! The answer is simple – we are the future for all the countries, some day we will be in charge and thus it is essential that we learn from the very beginning how to participate, how to change something, how to make our voices heard. After all we want to be good citizens.

More to that, one cannot be alone, „a man is not an island,“ said John Dunne once and today he is even more right. In the conditions of globalising world the mutual understanding and co-operation especially between close regions is of high importance. Thus it is so important that the Baltic Sea Region struggles for even closer co-operation at all levels considering the youth as well. This is the place where we can learn tolerance, being active and take part in decison-making processes without forgetting the fact that we are young and want to have fun, too. So, we need to be even more creative to have all that.

I do hope that I answered the questions raised before – yes, there is much to discuss, yes, we want to participate and yes, we want to co-operate!

I wish you all the best and have fun in Pärnu!

Viie noorteühenduse kogemus ühineb Eesti Noorteühenduste Liidu uueks juhatuseks

2007-09-01T11:36:00.000+03:00

Koos koolide ja huviringidega alustavad septembris aktiivset hooaega ka noorteühendused. Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) juhtimise võtab 1. septembril üle uus juhatus koosseisus Maarja

Dahl, Gerd Tarand, Jaan Urb, Tiina-Katrina Kaber ja Christman Roos. Juhatuse liikmete näol ühinevad noorteühenduste eest seismiseks viie organisatsiooni kogemused, milleks on vastavalt AEGEE-Tartu, Noored Sotsiaaldemokraadid, Rahvaliidu Noored, Vabadus: Noorte Liikumine ning Prussakovi nimeline Rattaühing.

"Soovime, et iga noor leiaks endale sobiva viisi oma mõtete väljaütlemiseks ja muutuste algatamiseks oma lähikonnas," ütles liidu juhatuse esimees Maarja Dahl. Noortel on võimalik osaleda keskkonnasäästlikkust toetavates, poliitilistes, erinevate erialade tudengeid ühendavates, religioossetes ning koolitusi korraldavates noorteühendustes, õpilasesindustes, väitlusseltsides ja tuletõrjeühingutes. Lisaks sellele, et noorteühenduse töös osaledes saab midagi reaalselt ära teha, õpitakse tegevuse käigus meeskonnatööoskusi, demokraatia põhimõtteid, läbirääkimiste ja koosolekutepidamise ning projektijuhtimise oskusi," kinnitab Dahl.

Eesti Noorteühenduste Liidu uue juhatuse ees seisab ülesanne kaasata rohkem noori noorteorganisatsioonide töösse, julgustada noori ütlema oma arvamuse oma kodukohta puudutavates küsimustes ning võtma ise initsiatiivi, kui miski vajab nende arvates muutmist või parandamist. Samuti on ENLi eesmärgiks toetada ühenduste sisemist arengut, et noorteorganisatsioonid oleksid riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil üha enam tõsiseltvõetavad partnerid.

Eesti Noorteühenduste Liit on katuseorganisatsioon, mis ühendab 51 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas.

Uuel postil

2007-08-31T14:50:00.000+03:00

Esmaspäevast alustan konsultandina tööd ettevõtte Cumulus Consulting OÜ juures. Saab igatahes põnev olema...

Cumulus tegeleb projektide nõustamise, kirjutamise ja juhtimisega, seda siis peamiselt Euroopa Liidu poolt pakutavate struktuurifondide raames. Tihedalt koostööd tehakse kohalike omavalitsustega, kes moodustavad ka põhilise kliendibaasi.

Et siis teadmiseks - kui on nõu tarvis, teate, kelle poole pöörduda;)

Ettevõtte kodulehekülg: http://www.cumulus.ee/

Noorteorganisatsioon või mitte noorteorganisatsioon?

2007-08-29T09:27:00.000+03:00

Noorteorganisatsioon või mitte noorteorganisatsioon?

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) poolt ellu kutsutud osaluskampaania (osale.enl.ee) tõstatab mitmeid osalusega seonduvaid teemasid, s.h kuulumine või mittekuulumine mõnda organisatsiooni. Mõlemal puhul on rida positiivseid ja negatiivseid külgi, mille olemasolust noored teadlikud olema peaksid.

Milline on tavaline noorteorganisatsioon?

Lühikese perioodi jooksul, mil Eesti on taasiseseisev olnud, on kolmas sektor elik mittetulundussektor kõvasti arenenud: registreeritud on palju organisatsioone, mõned neist vägagi kindla spetsiifikaga, töö on muutunud professionaalsemaks. Üks tavaline noorteorganisatsioon ühendab tavajuhul gruppi aktiivseid noori inimesi, kel on pisut vaba aega ning kes soovivad seda arukalt rakendada. Üldjuhul koonduvad ühendusse sarnaste ideedega inimesed, kes viivad ellu mitmesuguseid projekte (näiteks rahvusvahelisi noorsoovahetusi) ja on päris hästi kursis oma valdkonnas toimuvaga. Põhiliselt nähakse vaeva lisaressursside leidmisega, sest igapäevaseid tegevuskulusid projekti sisse kirjutada on keeruline. Parimal juhul on palgatud tegevjuht, kes igapäevased asjad korras hoiab.

Miks kuuluda või mitte kuuluda?

Nagu öeldud, on kindla suunitlusega organisatsiooni liikmed küllaltki hästi kursis oma sihtrühma vajadustega ning suudavad sellel tasandil ka nende huve kenasti esindada. Ehk siis võib peamiseks kasuks lugedagi oma liikmete huvide eest seismist ja neile erinevate tegevuste pakkumist. Ülalöeldu kehtib nii väikeste kui ka suurte, samuti katuseorganisatsioonide kohta.

Tegelikult on aga asja tuum oluliselt sügavamal. Läbi organisatsiooni on igal liikmel tahtmise korral võimalik rahuldada oma kuulumis- ja tunnustusvajadust. Ka kõige tavalisem noorte seltskond Viru Keskuses täidab seda funktsiooni; see, mida tehakse (või antud juhul ei tehta) polegi niivõrd oluline, tähtis on olla koos, tunnetada, et keegi pöörab tähelepanu sellele, mida grupi liige teeb. Eriti lahe on, kui mõni tegu teiste heakskiidu pälvib. Rõhutan siinkohal, et kõik need tegevused ei pruugigi üldlevinud ühiskonnanormidele vastuvõetavad olla.

Ühel korralikul noorteorganisatsioonil on aga kindlad reeglid, mille järgi toimitakse ja millised oma liikmetelt korrektset käitumist eeldavad. Ehk siis on organisatsioonil ka kergelt distsiplineeriv roll ühiskonnas.

Loomulikult on aga terve hulk noori, kes ei kuulu ühtegi kokkulepitud alustel toimivasse noorteorganisatsiooni või seltsingusse. Ühest küljest tagab see täieliku sõltumatuse, pole reegleid, mida järgida, teisest küljest on nad aga olulisest informatsioonist ära lõigatud. Ei usu, et nad ilma teatava sunduseta neid tegelikult puudutavat informatsiooni otsiksid.

Poliitika – on see halb?

ENLi osaluskampaania kodulehelt ilmneb, et enamik arvamuseavaldajatest leiab mõnda noorteorganisatsiooni kuulumise positiivse olevat, samas ei näi keegi end poliitilise noorteorganisatsiooniga siduda tahtvat. Mis on siis sellelaadse suunitlusega organisatsioonis nii erinevat?

Enimlevinud arusaam on, et poliitika on räpane, poliitiliste noorteorganisatsioonide esindajad pastakajagajad ning intrigeerijad. Jah, ilmselt nii mõnigi seda on. Siiski ei tohiks kõiki ning kõike ühe vitsaga lüüa – ka kõige apoliitilisemas organisatsioonis leiavad teinekord aset suuremad võimumängud, kui ette kujutada võikski.

Kui jätta kõrvale üks või teine poliitiline ideoloogia, siis tegelevad ju ka poliitilised noorteorganisatsioonid erinevate projektidega, enamikesse põhikirjadesse on sisse kirjutatud punkt, mis seab organisatsiooni üheks eesmärgiks oma liikmetele mitmesuguste tegevuste pakkumise. See, kas ideoloogia ühele või teisele noorele meelepärane on, sõltub juba inimesest endast. Ja pealegi, kui midagi ei meeldi, siis peaks demokraatlikus ühiskonnas ju reegel olema, et piisava hulga teisitimõtlejate puhul on võimalik nii mõndagi muuta ja ümber kirjutada.

Siit jõuamegi ühe või teise organisatsiooni kasutegurini: kui ei meeldi – osale ja muuda!

Noorte osalus – mis see on?

2007-08-16T13:46:00.000+03:00

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on käivitanud noorte osaluskampaania „Ütle, kui mõtled”, mille raames on juba toimunud noortele suunatud ettevõtmisi, et tõsta noorte teadlikkust osalusteemadel.

Kampaania osana leidis möödunud pühapäeval Tallinnas Tammsaare pargis aset üritus Noortepäev 2007, mis kandis endas otsest osalussõnumit. Küsitluse teel selgitati välja noorte arvamus tasulise kõrghariduse, rolleriga sõitmisel juhilubade vajalikkuse, välismaale elama kolimise ja palju muu kohta.

Noortepäevale eelnes rahvusvaheline osalusega seotud tahke ja praktilisi väljundeid käsitlev noorteseminar, kus olid koos seitsme riigi noorteliidrid. Kõigepealt püüdsid seminarile kogunenud noored mõistet „noorte osalus” enese jaoks lahti mõtestada, kuivõrd ametlikes dokumentides kirjapandu loob üksnes raamistiku ega seleta täpsemalt, mil moel noored kusagil osaleda saavad.

Noorte osalus – mis see on?

Eesti Noorsootöö Strateegia kohaselt on see noortele osaluseks otsustusprotsessides mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine. Nagu arvata oligi, tekkis noortel endil definitsioone sama palju, kui oli osalejaid; siiski jäi kõlama läbiv idee: noorte osalus on võimalus kaasa rääkida otsustes, mis neid puudutavad. Ja siit algasidki erinevused riikide vahel! Parimaks näiteks võis pidada Saksamaad, kus noorte küsimus on küllaltki detailselt seadustesse kirja pandud ning noored võivad otsustusprotsessides osaleda juba lasteaias – koos otsustatakse, milliseid mänguasju osta, kuhu ekskursioonile minna. Kõik see loob hea aluse mõistmaks ühiskonnas aset leidvaid sündmusi varasest lapseeast peale. Samas on teised Ida-Euroopa riigid Eestiga noorte osalust puudutavates küsimustes samal noori väga vähe kaasaval tasemel, ka on näiteks katuseorganisatsioonide kitsaskohad võrreldavad.

Eesti võrdlusel üldise rahvusvahelise fooniga tuleb järeldada, et korraldatav osaluskampaania on täpselt õiges kohas. Nimelt on teadlikul noorel (loe: mõnes noorteorganisatsioonis tegutseval noorel) küllaltki suured võimalused kaasa rääkimiseks praktiliselt otsuste tegemise kõikidel tasanditel, küll aga ei tea oma võimalustest niinimetatud tavanoored, lisaks on ka seadusandlikul tasandil puudujääke, mille kõrvaldamiseks tuleb veel vaeva näha. Seminari raames korraldatud tänavaküsitluse raames selguski, et paljud noored ei teadvusta endale veel osaluse võimalikkust ega vajalikkust. Ma ei peagi siinkohal silmas kõikide noorte kuulumist noorteorganisatsiooni, vaid pigem huvitumist ühiskonnas toimuvast ja enesele mitmesuguste osalusvõimaluste teadvustamist.

Osalus algab kodukoha omavalitsusest

Hea on muidugi see, et üldiselt on võetud suund nii maakondlike kui ka kohalike omavalitsuste noorte osaluskogude loomisele. Maakondlikud noortekogud on ametlike dokumentidega sätestatud noortekogud, kohalike omavalitsuste juures toimivad noortevolikogud, heaks näiteks on siinkohal kindlasti Pärnu ja Viljandi. Paraku ei teadvusta paljud noored enda rolli erinevates otsustuskogudes (kaasa arvatud nende otsustuskogude rolli kogukonnas) vajalikul määral ning vanem generatsioon on harjunud ilma noorteta otsuseid langetama. ENLi poolt ellu kutsutud Osaluskampaania üheks eesmärgiks ongi teadvustada noorte osaluse vajalikkust ja koguda ka erinevaid arvamusi, kuidas oleks kõige parem seatud sihte saavutada.

Üldiselt ongi hea meel tõdeda, et Eesti noortel on väärtushinnangud paigas, tööd tuleb noortel ja noorteorganisatsioonidel teha teavitamise ja kaasamise osas, samuti seadusandluses. Ka haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles Noortepäeva avakõnes, et toetab noortele igakülgsete võimaluste loomist, rääkimaks kaasa neid puudutavates otsustes.

Seetõttu kutsungi siinkohal kõiki noori mõtlema, mil moel nemad osaleda saaksid ja seda ka välja ütlema. Osale – ütle, kui mõtled!

Rohkem infot osaluskampaania kohta: osale.enl.ee

Tulemus- ja teadmuspõhisus

2007-07-20T15:47:00.001+03:00

"Sõidab mees autoga maanteel, kui ühtäkki jääb masin seisma ja enam edasi ei liigu. Parandada, loomulikult, mees seda ei oska. Varsti jääb tema kõrval seisma teine auto, kust tuleb välja mees ning pakub oma abi. Katkise auto omanik on rõõmuga nõus! Vaatab siis appitulnud kodanik katkist autot ühest ja teisest küljest, kui järsku annab jalaga korraliku hoobi vastu autot. Auto hakkab tööle. Omanik on rõõmus ja küsib, kui palju ta võlgneb. Teine mees küsib 1000 krooni. Autoomanik on nördinud ja pärib, miks nii palju ühe jalahoobi eest. Teine siis seletabki, et 1 kroon on hoobi eest, kuid 999 krooni selle eest, et ta teadis, kuhu lüüa."

Siit siis ka loo moraal: oluline ei ole, kui palju keegi midagi teeb, vaid see, mida tehakse ning milline tulemus saavutatakse.

ENList

2007-07-19T13:18:00.001+03:00

Nagu eelmisest postitusest lugeda võib, valiti mind Eesti Noorteühenduste Liidu juhatusse välissuhete juhi ametikohale. Siinkohal olgu öeldud, et ENLi juhatus on oma olemuselt pigem strateegiline üksus, mille eesmmärgiks on tegevussuundade seadmine ja strateegiline juhtimine. Siiski on tegemist suure väljakutsega minu jaoks, kuivõrd see avab välissuhtluse maailmas minu jaoks uue lehekülje ning kindlasti aitab tugevdada juba olemasolevaid sidemeid, samuti suurendada kontaktide võrgustikku, millest peaks kasu tõusma nii ENLile kui ka teistele organisatsioonidele, millega seotud olen.

Igatahes teen oma parima, et mulle osutatud usalduskrediiti õigustada;)

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) valis seitsmenda juhatuse

2007-07-19T13:14:00.000+03:00

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) valis seitsmenda juhatuse
15. juulil toimunud erakorralisel üldkoosolekul valiti Eesti Noorteühenduste Liidu juhatus 2007/2008 aastaks. Uue juhatuse volitused algavad 1. septembril 2007.
Juhatuse esimehe kohale valiti Maarja Põld, noortepoliitika juhiks Gerd Tarand, välissuhete juhiks Jaan Urb, liikmevaldkonna juhiks sai Tiina-Katrina Kaber ja avalike suhete eest hakkab hoolt kandma Christman Roos.
„Viieaastase ENLi tugevusteks on tunnustatus partnerorganisatsioonide poolt, varasemast suurem eelarve ja palgaline meeskond ning stabiilsus välissuhtluses. Suurimateks väljakutseteks on hetkel liikmesorganisatsioonide aktiivsem kaasamine ENLi tegevustesse ning tuntuse saavutamine avalikkuses” rääkis vastne esimees Maarja Põld. „ENL peaks oma liikmesorganisatsioonidele pakkuma tuntavat lisaväärtust. Selleks tuleb defineerida nii-öelda ENLi teenused ning tagada nende osutamise kvaliteet,” kommenteeris ta organisatsiooni ees seisvaid ülesandeid.
Maarja Põld on osalenud Eesti Noorteühenduste Liidu töös juhatuse liikmena, projektijuhina, koolitajana ja revisjonikomisjoni liikmena. Gerd Tarand on ENLi tegemistes osalenud Noorte Sotsiaaldemokraatide esindajana, käesoleva aasta alguseni kuulus Gerd Tallinna Noorte Nõukokku. Jaan Urb on viimased kaks ja pool aastat juhtinud Rahvaliidu Noori ning olnud ENLiga seotud poliitilise koja kaudu. Tiina-Katrina Kaber kuulub organisatsiooni Vabadus: Noorte Liikumine, ENLi meeskonnas on ta aidanud kaasa erinevate ürituste ja projektide läbiviimisel. Christman Roos kuulub Prussakovi nimelisse Rattaühingusse, Eesti Noorteühenduste Liidu meeskonna jaoks on ta värske tulija.
Eesti Noorteühenduste Liidu erakorraline Üldkoosolek toimus ENLi Suvekoolis, Essu Mõisas. Koosolekul osalesid organisatsiooni liikmesorganisatsioonide esindajad.
ENLi juhatus on ENLi strateegiline juhtimisorgan, mis vastutab organisatsiooni sisemise arengu ning tegevusprioriteetide täitmise eest. Juhatus koordineerib ENLi tööd ja esindab organisatsiooni koostöös Eesti ja rahvusvaheliste partneritega.
Eesti Noorteühenduste Liit on katusorganisatsioon, mis ühendab 50 Eestis tegutsevat noorteühendust. ENLi peamisteks eesmärkideks on pakkuda noorteühendustele eestkostet ning soodustada liikmesorganisatsioonide omavahelist koostööd ja noorte aktiivset osalust ühiskonnas

Alustuseks

2007-07-18T14:41:00.000+03:00

Tere!
Kõigepealt püüan siin leheküljel kokku võtta kõik oma kunagi avaldatud artiklid ja mõtteavaldused. Kindlasti ei leia ma neid kõiki üles, see on selge, kuid üht-teist minu ja mu tegemiste kohta saab ikka teada.

Kui aega üle jääb, kirjutan jooksvalt oma mõtetest...

Vanapaberi kogumine päästis üle 300 puu

2007-05-15T11:59:00.000+03:00

10.-12. maini Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusel „Vanapaber ei ole praht!“ koguti Pärnus ja Pärnumaal 22 658 kg vanapaberit, millega päästeti 324 puud.
Kampaania Pärnumaa koordinaatori, keskkonnateadust õppiva Jaan Urbi sõnade kohaselt on kampaania eesmärk panna inimesi mõtlema, kui palju nad prahti tekitavad ja kuidas saaks oma igapäevaelu elada nii, et loodusvarasid ei raisataks mõttetult.
Hinnanguliselt tekib Eestis 38 000 tonni jääkpaberit aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele. Kui arvestada, et 70 kg vanapaberit jätaks ühe puu kasvama, tähendab prügimäele viidav kogus 383 715 puud ehk rahasse ümberarvutatuna 270 miljonit krooni aastas.
Tulemusega jäi Urb rahule. „Loodame, et lisaks kampaania käigus päästetud 324 puule väheneb mõttetu loodusvarade raiskamine aasta ringi.“
Kampaania raames said avatud kogumispunktidesse vanapaberit tuua kõik kodanikud, kuid toimus ka võistlus, mille võitis Rääma põhikooli võistkond Chetters 4279 kiloga, talle järgnes Spirit (Lõpe põhikool) 4200 ning kolmandana Sign 5 (Koonga põhikool) 2920 kiloga. Võistluse tulemusi saab vaadata Internetist aadressil www.rahvaliit.ee/vanapaber.
Võitja sai auhinnaks kanuumatka, auhindadeks ja eriauhindadeks jagati veel teatripileteid ja T-särke.
Kampaania, mille initsiaatoriks on poliitikahuviliste noorte klubi Rahvaliidu Noored MTÜ, toimus koostöös OÜ Paikrega.
Kampaania sai alguse üle-eelmise aasta Tartu tudengite kevadpäevadel. Sel aastal toimub kampaania veel Tallinnas, Tartus, Viljandis, Haapsalus, Võrus ja Kuressaares.

Vanapaberi kampaania kulgeb tõusvas joones

2007-05-12T12:01:00.000+03:00

Rahvaliidu Noorte algatatud vanapaberi kogumise võistlusele “Vanapaber ei ole praht!“ oli eile kella kaheks, kui paberi vastuvõtmine alles algas, toodud 12 500 kilo makulatuuri.
Rahvaliidu Noorte Pärnu esimees Merle Massa ja aseesimees Märt Laur rääkisid, et need kilod toodi esimesel päeval. Eile oli info vanapaberi äraandmise võimalusest palju rohkem levinud ja autod muudkui vurasid Munamäele.
Noored arvasid, et kõige rohkem paberit tuuakse kindlasti täna, kui inimestel on vaba päev. Paberi vastuvõtmine Munamäel algab juba kella 11 ja kestab viieni pärastlõunal.
“On toodud väga erinevaid koguseid 20 kuni 200 kiloni. Meil on võistkonnad ja auhinnad, aga mis auhinnaks on, seda me veel ei ütle,” rääkis Massa.
See vanapaber, mida inimesed toovad, võistkondade arvele ei lähe. “See läheb üldnimekirja, kedagi me vanapaberiga tagasi ei saada, kõik võtame vastu,” selgitas Laur.
“Eestis kogutakse töötlemiseks umbes 12 000 tonni vanapaberit aastas. Hinnanguliselt aga tekib meil makulatuuri 38 000 tonni aastas, millest 27 000 tonni viiakse muu prahi hulgas prügimäele,” rääkis Rahvaliidu Noorte esimees Jaan Urb.
Kui arvestada, et 70 kilo vanapaberit aitab ühe puu kasvama jätta, siis tähendab prügimäele viidav kogus 385 714 puud, rehkendas ta.

Balti kett arvatavasti Leedust Eestini ei ulatu

2007-05-08T12:03:00.000+03:00

Läinud nädala lõpus Leedus Vilniuses hakatuse saanud ideest korraldada Eesti toetuseks 1989. aasta Balti ketiga sarnane massiüritus on Pärnumaal küll kuuldud, aga ei enam.
„Jah, telerist kuulsin, et Leedu tudengid tulid sellise mõttega välja, kuid rohkem ei tea ma sellest tõesti midagi,” tõdes Pärnu linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist Tair Anton.
Öeldust johtuvalt ei osanud Anton ka ütelda, kas Pärnus seoses leedulaste algatusega, mis peaks realiseeruma täna keskpäeval, midagi toimub.
MTÜ Rahvaliidu Noored juhatuse esimees Jaan Urb nentis eile, et paraku on suurepärane idee lastud nii-öelda laiale ringile, mistõttu üritusel puuduvad kindlad organisaatorid, rääkimata koordineerimisest.
„Et Tallinnas on massiüritused keelatud, võiks see Pärnus küll toimuda,” pakkus algatust igati toetav Urb. Ometi tunnistas ta, et ehkki oli tunde uurinud, kes ajab Leedu üliõpilaste algatatud asja Pärnus, ei saanudki ta selles selgust. Seepärast ei osanud Urb ütelda, kuidas võiks üritus Pärnus kulgeda.
Eesti piirivalve suhtus täna südapäeval Vilniuse Katedraali väljakul alguse saavasse meeleavaldusse mõistvalt. Kuivõrd selle käigus moodustuv inimkett peaks ideaalis ületama ka Eesti-Läti riigipiiri, märkis Riin Kiik piirivalveameti pressiteenistusest, et piirivalve ei näe vajadust ürituse korraldamisele ei ütelda.
„Eesti piirivalve ei sea takistusi Balti riikide ühtsust näitava ürituse korraldamisel juhul, kui see ei takista kuidagi piiril toimuvat liiklust,” tõdes Kiik. „Samal ajal peaks sellise ürituse korraldamine riigipiiril olema piirivalvega kooskõlastatud.”
Kooskõlastustaotlusi piirivalveametile laekunud ei ole.
Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) suhtus osalemisse uues Balti ketis eitavalt, soovitades selle asemel viia valgeid lilli nii eestlaste kui venelaste jaoks tähtsatesse kohtadesse.
„Ühiskonnas lahvatanud lõhede ületamiseks on meil tarvis dialoogi ja ühendavaid tegevusi,” leidis EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.

Noorpoliitik nõustus hääle eest sokke nõeluma

2007-03-07T12:05:00.000+02:00

Intervjueeris Anniki Leppik

Riigikogu valimistel Pärnu maakonnas kandideerinud 23aastane Rahvaliidu noorte esimees Jaan Urb kogus 187 häält. Et Rahvaliidu valimistulemus oli üle Eesti nigel, võib Urbi promotud tudengipalga idee sisuliselt läbikukkunuks nimetada.

Kogusite valimistel 187 häält, kuidas tulemusega rahule jääte?

See on kahe otsaga asi. Kui võtta Rahvaliidu konteksti, siis võib rahul olla, sest oli neidki, kes minust vähem hääli said. Isiklikult aga eeldasin natukene rohkem, sest olen Pärnus väga paljude asjadega tegelnud ja oma jälje jätnud.

Teie valijad olid ilmselt eelkõige noored inimesed?

Seda küll, kuid kui mõelda poolteist aastat tagasi toimunud kohaliku omavalitsuse valimistele, jagusid minu hääled nii noorte kui vanade vahel. Tean, et paljud naabritädid valisid mind, seega pole välistatud, et ka vanem generatsioon hääletab.

Erakond ei panustanud teie reklaamimisele nii palju kui esinumbritele. Mida tegite selleks, et hääli koguda?

Ei kulutanud jah. Loomulikult olin osa üldisest reklaamikampaaniast. Palju suhtlesin isiklikult inimestega, käisin kohtumistel ja debattidel. Mitu gümnaasiumi korraldas kohtumisi kandidaatidega ja enamasti võtsin neist osa. Peale selle on mul oma kontaktide võrk tugev, see on kõige suurem trump, kui nimi veel ennast ise ei müü.
Kui aktiivsed noored nendel kohtumistel olid, küsisid nad palju neid huvitavate asjade kohta?
Huvi oli kooliti väga erinev. Maakonnas oli olukord pigem passiivne, linnas küsiti rohkem. Aga sellest ei saa järeldusi teha. Kõige rohkem jäi silma Koidula gümnaasium, kust tuli häid ja teravaid küsimusi.

Pärnu Postimehel on e-kiri, kus lubate potentsiaalse valija sokke nõeluda. Oli see osa taktikast?

Jah, see kiri tuleb mulle tuttav ette. Üks kodanik kirjutas, et mitu inimest on tal soovitanud minu poolt hääletada ja pakkunud selle eest Rahvaliidu logoga meeneid. Aga tema neid ei tahtvat, tal oli sokke vaja. Ta arvas, et kui saaks minunimelisi sokke, oleks kõik hästi.
Paraku ma kõiki asju enda nimega pole trükkida lasknud. Et kiri tundus olevat kirjutatud läbi huumoriprisma, vastasin talle samaga. Pakkusin välja, et võin mõni päev tulla ja tema omad ära nõeluda, kui nii suur häda käes on. Kindlasti ei maksa seda vastust tõsiselt võtta, kirja saades naersin ikka tükk aega ja vastasin lihtsalt samaga. Aga arvan, et sellest hoolimata hääletas ta minu poolt, kuigi mürki võtta ei saa.

Tudengipalk oli üks ideesid, millega end noortele reklaamisite. Mis sellest nüüd, kuid Rahvaliidul koalitsiooni asja pole, saab?

Keeruline ennustada. Arvan, et kuna Reformierakond sai valimistel maksimumtulemuse ja nende eesmärk on suunata inimesi oma raha haridusse investeerima, ei ole suurt võimalust, et nad tudengipalka toetaksid.

Valimised on läbi, mida te edasi tegema hakkate?

Kindlasti ei saa te minust Pärnus lahti, tegutsen siinsete noortega edasi. Mõnda aega juhin veel Rahvaliidu noori. Kevadel teeme vanapaberikampaania, mis eelmisel aastal oli päris edukas. Püssi põõsasse ei viska, selleks olen liiga kangekaelne.

Jälle päevad. Talvepäevad!

2007-01-31T12:25:00.000+02:00

Pärnus on kohe-kohe lahti minemas juba üheksandat korda toimuvad tudengite talvepäevad. Ilmselgelt on tegemist traditsiooniga, mis pakub südatalvel kolmeks päevaks tegevust nii tudengitele kui teistele noortele. Aga kuidas ja mispärast üldse midagi sellist korraldada?
Arvatavasti tuleb selletaoliste ürituste juuri otsida päris kaugest minevikust, üliõpilasorganisatsioonidest, ühendustest. Ka korporatsioonid on mänginud suurt rolli tudengite igapäevaelu rikastamisel. Õige hoo said suuremad avalikud üritused sisse aga siis, kui tekkisid tudengiesindused, aktiivgrupid.
Ajaga kujunenud traditsioon
Pärnu pole selles suhtes mingi erand, pigem ollakse malli võtnud Tallinna ja eeskätt Tartu tudengiüritustest. Siiski on iga ettevõtmine omanäoline, huvitav ja loomulikult pakub igakülgset meelelahutust.
Tudengipäevade eripäraks Pärnus on nende korraldamine talvel. Tavaliselt on kõige rohkem tudengeid seostatud väikese õlle, hea seltskonna ja murumängudega, võimaluse selleks on andnud nii Tallinna tudengite sügispäevad kui Tartu tudengite kevadpäevad. Pärnul on aga sootuks raskem pähkel pureda: mõelda välja midagi sellist, mis noored tegevuses hoiaks, kuid seda kõige külmemal aastaajal.
Aeg näitab, et sellega on kenasti hakkama saadud, enamgi veel. Iga aastaga on üritused üha rohkem osalejaid ahvatlenud, välja on kujunenud traditsioonid, mida otseselt Pärnuga seostada.
Kõik see sai alguse aastal 1999, kui tekkis idee korraldada midagi, mis näitaks linnarahvale ja miks mitte kogu Eestile, kui vahva on tudengielu Pärnus. Esimeseks julgeks eestvedajaks sai toona Heli Müristaja koos Pärnu kolledži aktiivsemate üliõpilastega. Tähelepanuväärne on asjaolu, et just talvepäevadest kasvas välja Pärnu kolledži üliõpilaste esinduskogu.
Esimesed talvepäevad üllatasid külma ilmaga, puhkpillimängijatel külmusid suud pillide külge kinni, nii et mängimiseks tuli otsida varjualune. Üleüldse võtsid korraldajad endale suure riski, sest millegi uue juurutamine on raske. Pealegi õppis kolledži päevases õppes ainult sadakond üliõpilast.
Alati uued tegijad
Siiski kogus ettevõtmine aasta-aastalt tuure ning mõni aasta tagasi osales avapeol juba 500 inimest. Siinkohal on paslik öelda, et Pärnu tudengite talvepäevad pole jäänud pelgalt kitsa ringkonna meelelahutuseks, vaid on kujunenud tõmbenumbriks üliõpilastele üle Eesti, samuti on üritustele alati oodatud kõik noored.
Märkimisväärne on asjaolu, et igal aastal on tegijate punt suures osas uus, kuigi vanadelt saadakse alati kasulikke näpunäiteid, seda eriti osas, mida kindlasti teha ei tohi. Igal aastal on aga leidunud grupp tublisid tudengeid, kes on nõus suure osa oma vabast ajast kulutama ürituste väljamõtlemiseks, korraldamiseks, projektide kirjutamiseks. Aastast aastasse on kvaliteet paranenud.
Hea on näha, kuidas suudetakse ja tahetakse traditsioone väärtustada (peaaegu legendaarseks on kujunenud pubibuss, kabaree). Sel aastal loodame märgi maha saada autode jäärajasõidu ning rannajalgpalliga – ikkagi suvepealinn ju!
Täpsem kava ilmub lehes nädala pärast, praegu tasuks aga kõigil, kes end vähegi nooruslikuna tunnevad, veebruari teine nädalvahetus tantsu, tralli ja talvemöllu jaoks reserveerida.

Rahvusvahelised konfliktid noorte silme läbi

2007-01-10T12:19:00.000+02:00

Pärast 11. septembri juhtumit Ameerikas kerkisid teravalt päevakorda uued konfrontatsioonid kultuuride ja usundite vahel ning need kestavad tänapäevani.
Üsna igapäevaseks on muutunud uudised, kus räägitakse, mitu inimest jälle Iraagi pommiplahvatuses hukkus. Kõige kohutavam asja juures on see, et turvaliste lääneriikide igapäevaelus ei pööratagi sellele enam suuremat tähelepanu, kuid inimesed, noored ja vanad, peavad selles regioonis elama ja hakkama saama. Konfliktipiirkondi on teisigi: Lähis-Idas pole ammu rahu olnud, Kagu-Aasia riigipööretest rääkimata.
Hilissügisel Küprosel toimunud UNESCO Euroopa ja Vahemere maade regiooni noortefoorumil kohtusid 37 selle piirkonna riigi esindajad. Foorumi läbiv teema oli kultuuride ja uskude vahelised dialoogid ning nende võimalik mõju ühiskondadele ja sootsiumidele. Nagu arvata võiski, pöördus gruppide põhitähelepanu just konfliktsele Lähis-Ida sektorile, mille esindajad kohal olid.
Kuulsin üht noormeest rääkimas, kuidas ta kaks päeva järjest sama bussiga koju ei sõida, sest õnn võib pöörduda ja järgmisel päeval võib seesama buss õhku lennata, sest keegi “usuhull” on otsustanud siitilmast lahkuda uskmatuid kaasa võttes. Igal juhul paneb selline olukord oma elu üle sügavalt järele mõtlema.
Töögruppides osaledes ja noortega vesteldes jäi minu jaoks õhku rippuma küsimus, kes on süüdi. Hämmastav oli näha Palestiina neiut koos iisraellasega ühe laua taga istumas ja purukspommitatud Beiruti pilte vaatamas, kusjuures neiu väitis, et tema enda valitsus oli süüdi.
Väga palju räägitakse õiglusest ja selle jaluleseadmisest. Noorte pilgu läbi on aga hoopis olulisem koht rahul. Pole ju vahet, kes kunagi midagi korda saatis, noorele inimesele on tähtis, et ta saaks rahus pere luua ja kasvatada lapsi, kartmata järjekordset sõda või enesetapurünnakut.
Küprosel toimunud noortefoorum tõestas vägagi edukalt, et noortel on võimu ja tahtmist asju muuta, oluline on omavahel senisest rohkem lävida ja aru saada, et erinevused rahvaste vahel ongi head. Needsamad erinevused panevad meid oma kultuuriruumi paremini mõistma, aidates seejuures kaasa arusaamise ja tolerantsi suurenemisele teiste suhtes.
Praegu on inimeste ajalooline mälu see, mis raskusi põhjustab, samuti vahemaadest tingitud eraldatus – noored lihtsalt ei saa nii tihti kokku, kui peaksid. Sestap ongi oluline, et toimunud noortefoorumiga analoogseid üritusi korraldataks veelgi tihedamalt. Eestis on hakatud küll päris hästi aru saama Euroopa Liidu teemadest, ÜRO koos oma institutsioonidega on aga jätkuvalt tume maa. Loodetavasti toimub lähitulevikus pööre ka selles suunas ning Eesti noored mõistavad paremini maailmas toimuvat.

Prantsalsed kirjutasid meist

2006-12-23T16:30:00.000+02:00

Prantsuse noored käisid Eestis artiklit tegemas. Välja näeb see umbes niimoodi:

La création de Rahvaliidu Noored date de 2001, à peine deux ans après la constitution du PUP. Cependant, ce n’est qu’après les élections de 2003 que l’organisation atteint son statut définitif : en effet, lors de ces élections, les membres de la section jeunes du PUP ont l’occasion de participer activement à la rédaction de certains amendements, et parviennent ainsi à faire entendre leur voix indépendamment des positions du parti. Cette expérience les encourage donc à se doter d’une structure d’ONG indépendante, dans le but d’élargir leurs activités au-delà du champ de la politique, et d’acquérir une dimension européenne. Aujourd’hui Rahvaliidu Noored compte ainsi 4000 membres, dont seuls 50% sont liés au PUP, ce qui fait de l’organisation la plus grosse ONG de jeunesse du pays. Parmi ses membres, âgés de 17 à 25 ans, on trouve indifféremment des lycéens, des étudiants et des jeunes déjà engagés dans la vie active.

Kuivõrd mina sellest eriti aru ei saa, siis lugege ise edasi:

http://www.lenversduregard.com/fr-regards/index.php?itemid=12

Räägi, mis sa teed

2006-10-28T12:22:00.000+03:00

Pärast taasiseseisvumist on Eestis hüppeliselt tõusnud kolmandasse sektorisse kuuluvate noorteorganisatsioonide arv, peale selle on hulgaliselt noori, kes küll aktiivselt toimetavad, kuid pole ennast juriidiliselt määratlenud.
Selline areng on läbi ja läbi positiivne, sest noored õpivad olema organiseeritud, samuti omandatakse eluks vägagi vajalikud oskused paljudes valdkondades.
Hindamise mõõdupuud
Võib oletada, et nüüdseks on saavutatud kvantitatiivne piir (eksisteerivad mitmesugused katusorganisatsioonid paljude mingi suunitlusega organisatsioonide kõrval), ja olulisi samme on astutud kvalitatiivses arengus.
Meeskonnad ja juhtimine on muutunud professionaalsemaks, tehakse koostööd rahvusvaheliste partneritega, ettepanekud riigile ja kohalikele omavalitsustele on saavutanud märkimisväärse kaalu. Kogu ülalmainitu näitab väga selgesti, et sektor on elujõuline.
Suures plaanis jääb aga pahatihti tähelepanuta selliste organisatsioonide köögipool: kuidas ja millise hinnaga see kõik on saavutatud ja kui habras on tasakaal jätkusuutlikkuse ja tegevuse lõpetamise vahel.
Noor inimene on oma olemuselt mobiilne, noorusele omaselt huvitub ta korraga paljudest tegevustest, kuid tüdineb neist vahel niisama tihti. See kõik seab noorteorganisatsioonide juhid keerulisse olukorda: kuidas tagada ühenduse tegevuse jätkumine, kui liikmed ühel hetkel kooli lõpetavad ning teise linna õppima siirduvad. Üldiselt on ühe organisatsiooni siseselt liikmeskond suhteliselt homogeenne, mistõttu võib ühendus mõnikord oma tegevuse päevapealt lõppenuks lugeda.
Sõltuvalt organisatsioonist on tegevuse hindamise mõõdupuud väga erinevad. Mõni seab eesmärgiks liikmete arvu, teine korraldatud üritused, kolmas jällegi meedia tähelepanu. Üldjoontes on aga olukord selline, et avaliku tähelepanuta enam läbi ei löö, olgu siis küsimus partnerite või rahastuse leidmises.
Võiks rohkem rääkida
Detailsemaks minnes käsitlen Pärnu linnavolikogu noortekogu tegevust, seda mõneti vastusena Pärnu Postimehes 24. oktoobril ilmunud artikli “Nelja erakonna koostööleppel Pärnus aasta täis” punktile, mis puudutas noortevolikogude loomist. Nimelt ei saa nõus olla väitega, et noortevolikogu pole eluvaimu sisse saanud.
Olukord on vastupidine. Pärnu noortekogul on toimiv juhatus, regulaarselt peetakse koosolekuid ja liikmeskond on kindel. Loomulikult on ühendus alles oma tee alguses, mis puudutab liikmete pädevust seaduseelnõude läbitöötamisel, ettepanekute formuleerimisel ja eriti oma tegevustest teada andmisel.
Pärnu linnavolikogu juures tegutseb nõuandva ja alalise komisjoni kaudu seadusandlikku võimu omava organina Pärnu noortekogu. Miks pole sellest rohkem kuulda olnud?
Vastus on päris lihtne: sügisest sai noortekogu uueks esimeheks Liina Sootalu ja uuenes osa liikmeid, mistõttu on põhirõhk olnud organisatsioonisisese töökorralduse paikaseadmisel ja tegevuskava arendamisel. Siiski on sisuline töö regulaarselt toimunud, koos on üle vaadatud linna arengukava, millesse on tehtud täiendusettepanekuid, ja noori puudutavad seaduseelnõud.
Edaspidi on kavas oma tegevust veelgi laiendada, teha koostööd teiste maakondade noortekogudega, saavutada huvi oma tegevuse vastu eeskätt linna noorte seas ja kaugemalgi.
Siinkohal tulebki selgelt välja, et väikseimastki tegevusest või saavutusest tuleb aegsasti teistele teada anda. Paljud noorteorganisatsioonid seda ei tee. Ühest küljest on põhjuseks pidev sisemise tegevuse arendamine, et ühendus suudaks jätkata, teisest küljest ehk ei teadvustata endale, et vaja on oma eksisteerimisest laiemat üldsust teavitada. Sestap tunnengi, et noorteühendused Pärnu linnas ja maakonnas võiksid rohkem rääkida. Noortekogust kirjutame edaspidi kindlasti rohkem.

Pärnu(maa) aktiivsemaks ja ühtsemaks

2006-08-30T12:14:00.000+03:00

Augusti algul korraldati Jõgevamaal Saarel mitte-eestlaste integratsioonialane suvekool. Osavõtjaid oli ligi 100 viiest Eesti piirkonnast: Ida-Virumaalt, Tartumaalt, Pärnumaalt, Harjumaalt ja Tallinnast. Sihtrühm oli 18-26aastased noored. Projekt toimus Rahvaliidu Noorte ning Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse koostöös.
Suvekoolis arutati noortele olulisi küsimusi ja probleeme Eesti eri piirkondades, tehti grupitööd.
Siinkohal jätaksin käsitlemata teiste piirkondade grupitööde tulemused ning keskenduksin Pärnule, samuti Pärnumaale.
Pärnu probleem peaks vist juba kõigile selge olema: palju kommertslikku tegevust suvel ja suhteliselt kesised vaba aja veetmise võimalused talvel.
Töö tulemusena kerkisid esile ideed, mida on mõistlik laiemalt tutvustada, sest on selge, et mõne inimesega kõike ellu viia ei suuda.
Ühine nimetaja oli Pärnu noorte kaasamine senisest enam linna tegevusse, noorte enda ühistegevuse leidmine ja koordineerimine. Pisut üllatavalt peeti Pärnu kolledžit ja selle tudengite osa ülitähtsaks.
Meeskond ühisürituste tarvis
Praegu on enam-vähem kogu linna noori haarav talvine üritus tudengite talvepäevad. Nii siinkirjutaja kui projektis osalenud noorte arvates jääb sellest väheks. Mida teha? Korraldamaks ühisüritusi, on tarvis meeskonda, kes kõike haldaks: koolide huvijuhid seda teha ei suuda, seda enam, et kõikides koolides neid ei olegi. Siinkohal ongi oluline üliõpilaste roll: igal koolil võiks olla oma tudeng, kes tegelekski vastava kooli õpilastele ürituste korraldamisega.
Üle linna saaks sellest kokku meeskonna, kes tahaks ja suudaks otsad kokku sõlmida ning noortele ühiseid ettevõtmisi korraldada. Loomulikult ei peeta silmas tasuta tööd, juba pisutki ressursse kohalikult omavalitsuselt aitaks suuresti kaasa.
Üliõpilased saaksid hea praktika, teeniksid taskuraha ning linna noorte elu oleks aktiivsem. Üritustest pakuti välja ülelinnalisi (ja miks mitte ülemaakonnalisi) olümpiamänge, enesetäiendamise kursusi, mida võiksid anda tudengid, kasutades selleks kolledži ruume, filmiõhtuid. Kindlasti ei peeta silmas, et kogu aeg midagi toimuks, õppida on samuti tarvis, kuid näiteks koolivaheajad võiksid olla tegevustega täidetud.
Peamine eeldus süsteemi toimimiseks on ühine meeskond.
Napib initsiatiivi
Praegu on olemas tugistruktuurid: õpilasesindused, Pärnu noortekogu, Pärnu(maa) noorte liit, üliõpilaste esinduskogu, aga pole ühendavat lüli.
Siinkirjutaja ei pea silmas uut organisatsiooni, vaid pigem ümarlaua-sugust kogu, mis ideid genereeriks, ülesandeid jagaks, et struktuuride osad neid ellu viiksid. Väga oluline roll on siin juba olemasolevatel üksustel, samuti linnal ja teistel kohalikel omavalitsustel: kohaliku võimu toeta on raske midagi korda saata.
Peale selle on noored väga huvitatud, mis toimub, millised on otsused ning kuidas saaksid nad oma piirkonna arengule kaasa aidata. Olulist rolli mängib noorte võimalus kaasa rääkida: koolis õpilasesinduses, linnas noortekogus. Praegu puudub üksnes initsiatiiv, mis peaks tulema noortelt endalt, vahest isegi kolledžiõpilaste hulgast.
Koostööpartnereid võiks leida nii erasektorist kui juba olemasolevate institutsioonide seast, kas või korraldada midagi koos muusikakooli, Kunstide maja, loodusmaja või veel mõne muu asutusega. Minu küsimus on: miks mitte alustada juba sel sügisel, tulla kokku aktiivsete inimestega ning mõelda, kuidas edasi toimetada?

Stardipositsioonil olgu noortel võrdsed võimalused

2006-08-13T12:17:00.000+03:00

Oleme olukorras, kus umbes pool üliõpilastest maksab oma hariduse eest. Eesti 68 000 üliõpilasest saab õppetoetusi ligi 10 000, ülejäänud peavad ise toime tulema. Kõrgharidust omandavate noorte olukorda leevendab pisut õppelaen, mis aga ei taga kindlasti täisväärtuslikke elamisvõimalusi, ja võlg tuleb pangale ju hiljem ikkagi tagasi maksta. Võlg on võõra oma!
Õppimine kallineb
Haridus on enamikus Euroopa riikides avalik hüve. Kui muuta Eestis kogu kõrgharidus tasuliseks, juhtub see, mida püüame vältida: haridus kommertsialiseerub. Haridusest saab justkui erasektori teenus, mida saavad endale lubada üksnes need, kellel endal või kelle vanematel selleks raha on.
Muidugi on teinegi võimalus: noor asub õpingute kõrvalt tööle. Selle tulemusena langeb aga oluliselt omandatava hariduse kvaliteet. Kõrge õppemaksu tasumiseks tuleb teha täiskoormusel tööd ja enamasti mitte erialast.
Kolmas variant on võtta enda õlule suur õppelaen. Reformierakonna Noortekogu väljapakutav õppelaenu määra kergitamine annaks olukorrale aga väga lühiajalise ja väheefektiivse lahenduse. Intresse tuleb õppuril maksta õpingute ajal ning mida suurem on laenusumma, seda kõrgem intress.
Samuti oleme juba niigi seisus, kus ühiskond on end lõhki laenamas, ja oht, et tulevane noor spetsialist ei jõua laenu tagasi maksta, on väga reaalne. Pealegi võib senise laenumäära suurendamine tuua olukorra, kus juba õppimise ajal on üliõpilane end niivõrd võlgadega koormanud, et ühestki kodulaenust ei saa enam juttugi olla. Põhimõtteliselt on Reformierakonna pakutu tudengitele niisama hea kui hakata emapalga asemel andma emalaenu ja oodata, et lapsed selle tagasi maksaksid.
Tudengipalk on võimalus
Küll aitaks kõrghariduse õigeaegsele omandamisele palju kaasa Rahvaliidu Noorte nõutav tudengipalk. Tudengipalka saaksid kõik riikliku koolitustellimusega ainekavade järgi õppivad üliõpilased (needki, kes õpivad tasulisel kohal) ja seda riikliku koolitustellimuse ulatuses elik senise 10 000 tudengi asemel üle 30 000.
Summadki oleksid suuremad kui praegu: 1000 lisakrooni ülikoolilinnas õppivale tudengile ja veel 1000 väljastpoolt linna üliõpilasele. Eesti üliõpilaskondade liit on öelnud, et nad toetavad iga algatust, mille eesmärk on suurendada kõrgharidusse suunatavaid rahavoogusid, sealhulgas tervitades tudengipalga ideed kui võimalikku lahendust.
Üliõpilased on ammu lootnud erakondadevahelisele haridusteemalisele diskussioonile, milleks just nüüd näib õige aeg olevat. Rahvaliidu Noored loodavad, et arutelu ei keskendu pelgalt poliitiliste sõnumite väljatöötamisele, vaid otsitakse efektiivseimat lahendust, millest saaks tuge kogu Eesti tudengkond.
Üleüldse on olemas kaks kõrghariduse rahastamise mudelit: riigil ning indiviidil põhinev. Ühesõnaga, seisame valiku lävel: kas tasuta või tasuline kõrgharidus? Reformierakonna Noortekogu on tauninud Rahvaliidu Noorte tudengipalga ideed, öeldes, et igaüks peaks ise oma haridusse investeerima ja ainuvõimalik lahendus on õppelaen.
Rahvaliidu Noored on aga veendunud, et riik peab praeguses demograafilises situatsioonis võtma täieliku vastutuse oma noorte hariduse eest.
Just haritud noored on need, kes ühiskonda edasi viivad ja riigile kasu toovad. Rahvaliidu Noorte tudengipalga idee seda ideoloogiat kannabki: kõigil noortel peavad stardipositsioonil olema võrdsed võimalused.

Õppimine on tudengi töö, mille eest tuleks palka maksta

2006-06-09T12:20:00.000+03:00

Eesti riigis on põhi- ja keskkoolis õppivatele noortele asjalood paranenud: riik maksab suures osas kinni toitlustuskulud, räägitakse töövihikute ostu toetamisest, samuti on aktuaalseks muutunud ühe huviringi tagamine õpilasele. Kõik see on õige ning peabki nii olema, aga küllaldaselt tähelepanu pole pööratud üliõpilastele, kelle olukord on pisut teistsugune.
Tõelise paugu paneb lapsevanema rahakotile keskkoolilõpetamine, sest üleval tuleb hakata pidama kodunt eemal elavat noort inimest, kes pürib kõrg- või kutsehariduse poole.
Toetus kergendab õppimist
Õnnelikud on need, kellele ülikooliastumine ei tähenda elukohavahetust, samal ajal on tudeng juba täiskasvanud inimene, kes soovib oma elu alustada. Ja siit algavadki probleemid: ainuüksi ühikakoht maksab umbes 1000 krooni kuus.
Reaalselt tähendab see maa- ja linnalaste vahelist äärmist ebavõrdsust kõrghariduse omandamisel või töö kõrvalt õppimise korral (kui töökoht leitakse), õpiaastate venimist ning kindlasti kvaliteedi langust.
Praegu makstakse õppetoetust pingerea alusel umbes 10 000 üliõpilasele, see moodustab 30 protsenti riikliku koolitustellimuse mahust, kusjuures 800 krooni saab ülikoolilinnast ja 1200 krooni kaugemalt pärit tudeng. Rahvaliidu Noorte arvates on seda kaugelt vähe, sestap ongi riigikogu Rahvaliidu fraktsioon eesotsas Jaak Allikuga välja töötanud tudengipalga kontseptsiooni. Miks just palk?
Õppimine on tudengile töö ja töötegemise eest makstakse üldjuhul palka. Tudengipalga peamine idee on muuta õppetoetused stipendiumi staatusest üliõpilaste reaalseks õppimise toetuseks, mida saavad kõik, kes nominaalajaga suudavad õppekava läbida.
Praegu on Eesti Vabariigis 68 287 üliõpilast, kellest riikliku koolitustellimuse kohal on 31 386 (46 protsenti) ning riikliku koolitustellimuse välisel kohal 36 901 (54 protsenti). Rahvaliidu ettepaneku kohaselt peaksid tudengipalka saama kõik õppurid, kes õpivad õppekava järgi (kõrg- või kutsehariduskoolides), millel on riiklik koolitustellimus ning mille on akrediteerinud rahvusvaheline komisjon.
Sisuliselt tähendaks see praegusega võrreldes pea kolmekordset toetuse saajate hulga kasvu ehk seniste numbrite alusel 31 386 tudengit. Tudengipalka võiksid analoogselt toimivale süsteemile taotleda kõik üliõpilased, needki, kes maksavad oma õpingute eest ise. Kokku tuleks võimalike taotlejate arvuks 60 902 (välja jääksid 7385 üliõpilast, kes õpivad koolides, millel puudub riiklik koolitustellimus).
Idee idaneb
Nagu praegunegi süsteem eristab linnades ja väljaspool linnu elavaid üliõpilasi, jääks tudengipalga arvestamisel vahe sisse. Ülikoolilinnast pärit tudengid saaksid iga kuu 1000 krooni ning väljastpoolt pärit 2000 krooni. Magistriõppes oleksid need arvud vastavalt 2000 ja 3000 krooni kuus ehk Eesti riigi miinimumpalk.
Siinkohal tuleb tähele panna, et tegemist on praegu välja pakutud numbritega, mis ei pruugi samaks jääda. Praegu kulub riigil õppetoetusteks koos õppelaenuga ligikaudu 229 miljonit krooni. Tudengipalga rakendamine läheks riigile esialgsete arvutuste kohaselt maksma 450 miljonit krooni.
Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Jaak Allik koos Rahvaliidu Noortega on tudengipalga teemadel kohtunud Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) esindajatega, kelle sõnutsi EÜL toetab kõiki algatusi, mille eesmärk on suunata lisavahendeid tudengite toetuseks, sest see kergendab tunduvalt noorte ligipääsu kõrgharidusele.
Veel on vara lõplikke seisukohti kujundada, kuid selge on, et Rahvaliit arendab tudengipalga ideed, võttes kindlasti arvesse tudengiesindajate arvamusi.

Rahvaliidu noorte aktsioon oli edukas

2006-05-13T12:24:00.000+03:00

Eile hommikuks oli Pärnus Rahvaliidu noorte korraldatud vanapaberi kogumise aktsiooni käigus antud ära 19 633 kilogrammi vanapaberit.
Paberikogumise üks korraldajaid, Pärnu linnavolikogu liige ja Rahvaliidu noorte juhatuse esimees Jaan Urb ütles Pärnu Postimehele, et kogu Eestis oli kolmepäevase aktsiooni eesmärgiks seatud saja tonni makulatuuri kogumine.
Eile hommikuks oli plaanitud kogus juba nelja tonniga ületatud, kusjuures Pärnu panuseks oli esialgu kavandatud 15 tonni vanapaberit. Seega enne paberikogumise kolmepäevaku viimase päeva algust olid tulemused ületanud kõik ootused-lootused.
Urb ütles, et kaaluliselt toodi kõige rohkem raamatuid ja ajakirju, palju oli veneaegseid õpikuid ning plakateid. Tubli tulemuse saavutas Koonga põhikool, mille õpilaste kaks võistkonda tõi neli tonni makulatuuri 50kohalise koolibussiga, mis oli kolmveerandi osas vanapaberit täis laaditud.
Noorte rahvaliitlaste partner kogumisaktsioonis on AS Ragn-Sells ning Urbi andmetel töödeldakse pool ära antud vanapaberist Eestis kasutamiseks.
Vanapaberi kogumise kampaaniaga juhitakse tähelepanu asjaolule, et Eestis kasutatakse vanapaberit paberi tootmiseks Põhjamaadega võrreldes oluliselt vähem.
Jaan Urb kirjutas sel nädalal Pärnu Postimehes, et 38 000 tonnist Eestis tekkivatest paberijäätmetest viiakse 27 000 tonni südamerahus prügimäele. Kui arvestada, et 70 kilo vanapaberit kuluks ühe puu kasvama jätmiseks, viiakse Eestis prügimäele aastas 385 715 puud.
Vanapaberi kogumise aktsiooni lõplikud tulemused edastatakse meediale täna hommikul. Rahvaliidu noored aga hakkavad pidama plaane, kuidas hiilgavalt õnnestunud aktsiooni edaspidi veelgi laiendada.

Maailmale avatud, südamega Pärnus

2006-04-08T12:12:00.000+03:00

Nimetan kolm tuntud nime. Arvake, kes neist on Pärnust pärit: Konstantin Päts, Kersti Kreismann ja Peeter Tali. Õige vastus on kõik kolm.
Pärnumaalt on pärit palju eestlastele olulisi isikuid. Alustada võime kohaliku ajalehe asutajast ja tema tütrest, lisada kahe maailmasõja vahelise Eesti Vabariigi võimueliidi ning lõpetada praeguste olümpiavõitjatega.
Inimesed on kõige olulisem kapital
Mõni nädal tagasi toimus Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse korraldatud mess “Pärit Pärnumaalt”, mille sisuks oli Pärnumaa hakkajatele ettevõtjatele toetava märgi loomine. “Pärituult Pärnumaalt” märki ja selle kasulikkust analüüsis Cardo Remmel oma 30. märtsi artiklis “Pärnumaale uus Visu! Mis on selle sisu?”.
Mina aga laiendaksin “Pärit Pärnumaalt” teemat ettevõtjatest pisut kaugemale - inimkapitali ehk Pärnumaa elanikeni.
Üks suuremaid riske, mis võib pidurdada Eesti edasist arengut, on tööjõupuudus. Eriti valusalt annab see tunda väljaspool Tallinna, kus eduka ettevõtmise käivitamine ja töös hoidmine on kordades keerulisem kui Tallinnas ning selle lähiümbruses.
Mis on üks peamisi põhjusi, miks praegu ükski suurettevõte Pärnusse oma kontorit ei raja? Sest Pärnus pole piisavalt tööjõudu. Puudu jääb nii spetsialistidest kui oskustöölistest.
Noored eelistavad minna elama Tallinna ja hakkajatel ettevõtjatel mujal Eestis on valida, kas jäädagi Eesti mõistes väiketootjaks või viia märkimisväärne osa oma ettevõtte juhtimisest Tallinna ja seeläbi loota edu ka Eesti mastaabis.
Inimesed on kõige olulisem kapital nii ettevõttele kui linnale. Seda mitte ainult maksude laekumise seisukohalt, vaid eelkõige just visiooni ja ettevõtlikkuse poole pealt.
“Pärit Pärnumaalt” tiitel inimestele
Mitmekülgset haridust, mida võimaldavad Pärnu kolledž ja kutsehariduskeskus, on vaja, et Pärnu ettevõtlus areneks. Samal ajal Pärnu pataljoni väljaviimine soodustab ja kiirendab noorte pärnakate lahkumist.
Rahvaliidu noorte tunnuslause ütleb: “Maailmale avatud, südamega Eestis.” Asja tuum seisneb mõttes, et noorel inimesel ongi tarvis end harida, täiendada, maailma näha ja mujal töötada. Eesti on aga nii tilluke riik, et inimkapitali lahkudes ei jääkski riigist midagi järele. Seetõttu peame oluliseks endale teadvustada, kust päris ollakse. Meie tunnuslauset võib käsitleda ka Eesti-siseselt: inimene peakski avardama oma maailmapilti, end harima, kuid mitte unustama, kust ta pärit on.
Lahtiseletatuna tähendaks see seda, et üks pärnakas peabki olema edasipüüdlik, ettevõtlik, kuid esmajoones tuleb seda rakendada oma kodu huvides, Pärnu ja Pärnumaa huvides.
Minu ettepanek on peale ettevõtetele jagatava märgi alustada samasuguse tunnustuse andmist ka silmapaistvatele Pärnust pärit isikutele, kes ilmekalt tõestavad, et Pärnu oli, on ja jääb viljakaks pinnaseks väärt inimestele ning ideedele.

Noortest ja Pärnust

2006-01-24T12:23:00.000+02:00

Möödunud neljapäeval moodustati Pärnu linnavolikogus noortekogu komisjon. See on oluline samm Pärnu noorte, linnavolikogu ja linnavalitsuse koostöö ning teineteisemõistmise edendamisel. Vastloodud komisjoni esimeheks sai siinkirjutaja ning aseesimeheks Asso Kommer.
Noortekogu komisjoni moodustamine linnavolikogu alatise komisjonina peab tagama sidususe linnavolikogu ja noortekogu vahel. Lisaks tagab komisjon noortekogu jätkusuutlikkuse, sest noortel on seeläbi konkreetne ideede ja ettepanekute väljund otse volikogusse.
Noortekogu algus
Alguse sai idee juba mõni aasta tagasi, kui moodustati Pärnu noorte volikogu, mis tookord mõningate valede otsuste tulemusena ei läinud käima nii, nagu pidanuks.
Möödunud aasta novembris aga kutsuti noorte volikogu taas ellu ja nimetati ümber noortekoguks. Noortekogusse otsustati kaasata õpilaste, üliõpilaste ja noorteorganisatsioonide esindajad, sh üks inimene igast poliitilisest ühendusest, kokku 24 liiget. Linnavolikogu eeskujul moodustati noortekogu sees komisjonid.
Minul noore inimesena on hea meel tõdeda, et vanemad volikogu liikmed saavad aru, kui oluline on, et noori puudutavate otsuste langetamisel oleksid noorte mõtted arvestatud. Komisjoni esimehena tunnen aga täit vastutust mulle pandud ülesande ees. Tegemist on ju organiga, mis arutab linnavolikogus arutlusele minevaid eelnõusid. Olukord on samal ajal uudne, sest koos peavad töötama nii noored kui vanad.
Näen selgesti mõningaid erinevusi tavalistest komisjonidest, kus töötavad kogenud inimesed ning mille töö piirdub suurel määral eelnõude menetlemisega. Seadus näeb küll ette, et noortekogu komisjongi peaks läbi vaatama eelnõusid, mis noori puudutavad, kuid olles algusest peale olnud noortekogu loomise juures, julgen väita, et vähemalt minul esimehena on rohkem tööd kui koosolekute juhatamine. Eks olnudki komisjoni moodustamise üks eesmärk tagada aktiivsete noorte pidev osalemine noortekogu töös.
Pall noorte käes
Pärnu tulevik on noortes, kuid noorte tulevikus siia jäämiseks või mujalt siia kolimiseks tuleb pingutusi teha juba nüüd. Noorele inimesele on vajalikud vaba aja veetmise võimalused, võimalus oma lapsi hästi koolitada, samuti ettevõtlusega tegelda.
Pärnul on kõik eeldused olla hea linn oma elanikele ja turistidele. Seni aga on olnud puudu noorte arvamus oluliste otsuste langetamisel. Leian, et on ülimalt tähtis, kui oma tulevikku puudutavates otsustes saaksid noored kaasa rääkida nii, et neid kuulda võetaks ja nendega arvestataks. Nüüd on see võimalus olemas. Esimene käik noorte kaasamiseks on tehtud, nüüd on pall noorte enda käes, kui palju oskavad nad hinnata neile antud võimalust ning sellele sisukat rakendust leida.
Noortekogu näol on tegemist organisatsiooniga, mis peaks esindama kogu linna noori, nende arvamusi ja ideid. Sõltub meist, noortest endist, kuivõrd oskame seda oma ja seeläbi kogu linna huvides ära kasutada.
Arvan, et noortekogu töö ei tohiks piirduda vaid seaduste ning määruste eelnõude läbivaatamisega, usutavasti on see üks osa kogu tööst. Et kaasatud on TÜ Pärnu kolledži üliõpilasesindus, on edaspidi näiteks võimalikud suuri huvigruppe haaravad uuringud.
Teisest küljest aitab kuulumine noortekogusse kasvatada vastutustunnet oma otsuste eest, samuti hakata süsteemsemalt linna asjade peale mõtlema. Pole võimatu, et aastate pärast on just need noored meie linna juhtimas. Hea, kui nad saavad kogemusi juba praegu.
Hea meelega teen siinkohal üleskutse noortele, tundmaks huvi noortekogu töö vastu ja soovi korral võtmaks osa koosolekutest. Tere tulemast aktiivne olema!

Lastekodu lapsed tutvusid Elistvere loomadega

2005-09-06T12:09:00.000+03:00

Rahvaliidu noored korraldasid eelmisel reedel Pärnu lastekodu lastele ja kasvatajatele väljasõidu Jõgevamaal asuvasse Elistvere loomaparki.
Väljasõidu juurde kuulus kolmetunnine jalutuskäik koos ekskursiooniga loomapargis. Selle aja jooksul oli külastajatel võimalik näha näiteks piisoneid, põhjapõtru, karusid ja oravaidki.
Terve loomapargi külastuse ajal ei saanud lastega kaasas olevad kasvatajad ega neile ekskursiooni tegevad noored hetkekski puhkust: „Kuidas piisoni poeg nii suur võib olla? Miks põhjapõdra sarvedelt nahka tuleb? Miks see karupoeg teistest eraldi elab? Mille poolest need oravad erilised on?“ ei andnud lapsed rahu.
„Soov midagi korda saata tekkis juba kevadel, kuid kui arutasime juhatusega suveplaane, tekkis idee augustikuus midagi seesugust lastekodu väiksematele kasvandikele korraldada,“ selgitas reisiplaani arengut Rahvaliidu Noored Pärnu linna juhatuse liige Anu Sieberk.
Rahvaliidu noorte üle-eestiline juht Jaan Urb lisas: „Kõige olulisem on, et kogu päevast sai kõigi jaoks elamus,“ arvas Urb projekti õnnestunuks.
Kokku oli käinud vaid üks 13-lapselisest grupist varem Elistveres. Mõned olid käinud ka Tallinna loomaaias. „Tallinnas nii eksootilisi loomi nagu Elistveres kõiki ei olegi,“ arvasid paljud lastekodu kasvandikest.

Pärnu linn - siin me elame

2005-08-23T12:18:00.000+03:00

Pärnu linn ja rahvas on Rahvaliidule kõige olulisemad, kuna siin me elame. Pärnus peab olema pärnakal hea elada nii kevadel, sügisel, suvel kui talvel.
Rahvaliit ei ole Pärnu linnavolikogus esindatud, seega oleme linnarahvale justkui puhas leht. See aga ei tähenda, et me leiaksime, nagu oleks kõik siiani tehtu vale. Pärnut on juhtinud auväärsed inimesed, kes on toimetanud endast parimat andes.
Pärnu kui kaubamärk
Pärnu vajab head majanduskeskkonda. Pärnus on kõik eeldused majanduse kiireks arenguks: hea asukoht, tuntus Eestis ja lähinaabrite seas.
Julgeme väita, et Pärnu kui kaubamärk on üks Eesti tugevamaid ja positiivsemaid. Küsimus on lihtsalt selles, kuidas see tuntus pärnakatele kasu tooma panna. Kui inimesed on nõus maksma kõrgemat hinda limonaadi eest, millel on punane kiri “Coca-Cola”, kas poleks nad nõus eelistama kaupa, millel seisab made in Pärnu?
Miks ei võiks me teha korda rannakalurite paadisadamad, et Pärnu oleks see koht, kust saavad eestlased värsket Eesti kala?
Ettevõtlusega alustamise korda tuleb Pärnus lihtsustada, et tuua siia investeeringuid ning julgustada pärnakaid ise aktiivsemalt tegutsema. Praegu liiguvad haritud noored Pärnust ära, leides, et Pärnus ei pakuta neile hästi tasustatud tööd. Paraku on neil õigus.
Et tekiks huvi investeeringute suunamiseks Pärnusse, oleks vaja luua eelised. Lihtne ja soodus ettevõtluskliima on see, mis on aidanud Eestil rebida ette Lätist ja Leedust. See peaks aitama Pärnulgi kui mitte ette rebida, siis vähemalt Tallinnale järele jõuda. Ühtne edukas areng kogu Eestis on üks Rahvaliidu peamisi eesmärke.
Noortele mõeldes
Laste ja noorte arendamise eest ei pea hea seisma ainult riik, siin saab kohalik omavalitsuski palju ära teha. Huvihariduse teema on siiani Pärnus väga vähe käsitlemist leidnud. Kas meie lapsed saavad tegelda just nende huvialadega, mis neid köidavad ning milleks neil annet on? Või tuleb siiski lapsevanemal rahaline lagi ette ning osast harrastustest tuleb loobuda?
Kõlab küll triviaalselt, kuid just lapsed ja noored on need, kes määravad meie elu paarikümne aasta pärast. Hoides praegu laste pealt kokku, maksab see tulevikus valusasti kätte. Paarikümne aastagi pärast peab meil olema ette näidata tippjuhte ja -sportlasi, kes on hoo sisse saanud just Pärnust.
Pärnu noortele tuleb pakkuda küllaldaselt tegevust ning eneseväljendusviise, et neil oleks põhjust pärast kooli lõpetamist Pärnusse elama jääda. Noortekeskused vajavad rohkem raha, et laiendada oma ruume ja teha paremaid noorteüritusi. Peame otsima võimalusi, mida pakub lisaraha saamiseks EL, ning tegema koostööd äriettevõtetega, mis on noorte toetamisest huvitatud.
Rääkides Pärnust, ei saa paraku üle ega ümber tänavatest. Me ei luba populistlikult, et teeme kõik korda. Lubame hoopis võtta vaatluse alla sedagi, mis on tänavate all. Pole ju mõtet vahetada teekatet, et see mõne aja pärast torustike remondi, gaasitrassi paigaldamise või mõne muu põhjuse tõttu üles võtta.
Tulevikku suunatud tegevus vajab kannatust ja mõistmist. Just stabiilsus ja planeeritus on see, mida Pärnu linn vajab.
Rahvaliit on paindlik
Rahvaliit taotleb oma tegevusega läbimõeldud ja tasakaalustatud arengut nii majanduses, sotsiaalsfääris kui keskkonda puudutavates küsimustes. Neid kolme ühiskondlikku tugisammast tuleb vaadata terviklikult, jätmata midagi kahe silma vahele.
Neid kolme teemat vaatleb Rahvaliit Pärnu linnaski, võttes arvesse eelnevaid tegevusi ning kuulates linnarahva arvamusi. Eluterve, haritud ja jõukas Eesti on Rahvaliidu eesmärk.
Oleme olnud paindlikud ja konstruktiivsed valitsuskriisides, oleme paindlikud kohalikulgi tasandil. Seda on näidanud Rahvaliidu võime teha koostööd väga erinevate erakondadega.
Esmajoones pole oluline see, kellega mida tehakse, vaid kellele mida tehakse. Meile on see Pärnu linn ja Pärnu linna rahvas.
Erni Metsal, Jaan Urb, Rahvaliidu kandidaadid Pärnu linnavolikogu valimistel